Tänavu oma teisel Optibet Eesti-Läti korvpalliliiga hooajal mullusega võrreldes väikese sammu edasi teinud Keila KK eestvedaja Tarmo Hein rääkis Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus, et nende klubi eesmärk ongi tasapisi endale võimetekohaste sammudega järjest nii eelarvenumbreid kui väljakul näidatud tulemuste poolt parandada.
Käesoleval hooajal Eesti-Läti ühises liigas viis võitu kogunud Keila KK edestas lisaks Läti Ülikoolile põhiturniiri lõpetuseks ka oma suurt linnarivaali Keila Coolbeti ning Hein ei teinud saladust, et see oli ka tema jaoks üheks tänavuse aasta eesmärgiks.
Intervjuus rääkis Hein muuhulgas Keila KK tänavusest komplekteerimisest ning vurrina edasi-tagasi käinud välismängijate valimisest. Palusime klubijuhil analüüsida ka tiimi sportlikku tulemust ning vaadata ette ka järgmisele hooajale. Lisaks rääkisime Keila KK eelarve suurusest, hooaja keskel lahvatanud “Tormi Niitsu skandaalist” ning klubi noortetööst ja jätkusuutlikkusest.
Tarmo, Eesti-Läti liiga hooaeg sai teie jaoks just läbi. Millised on emotsioonid kõike seda kokku võttes?
Eesmärk oli mängida paremini kui eelmisel aastal ja see sai üldjoontes täidetud – saime tabelisse küll ühe võidu rohkem, kuid ootused olid suuremad ja reaalne oleks olnud püüda ka 8-9 võitu. Soovime liikuda tõusvas joones ning püüame iga järgmine hooaeg jälle paremini. Üks oluline siht oli edestada ka teist Keilas baseeruvat meeskonda (Keila Coolbet – toim.) ja see õnnestus. Samuti tegime sammu edasi lõppkoha suhtes ja liikusime tabelis natuke kõrgemale. Eesti meistriliiga play-off‘is läheme vastamisi TalTechiga ning loodame, et meil on seal oma võimalused. Läheme neid “hammustama” ja proovime seerias mitte piirduda kolme mänguga.
Mainisid Keila Coolbeti. Millised on tänaseks suhted Peep Pahvi ja tema meeskonnaga?
Suhteid meil ei ole. Meie ajame oma asja – meil on korvpallikool, terviklik noortesüsteem ja esindusmeeskond. Nemad ajavad oma asja. Rohkem polegi siin midagi lisada.
Eesti meistriliiga veerandfinaalis ootab TalTech. Kas eesmärk on vähemalt üks mäng kätte saada?
Kindlasti tahame seeria nii pikaks venitada kui võimalik. Loomulikult on eesmärk seeriast võitjana edasi minna, aga peame jääma realistiks – eelarvete ja taseme vahe on siiski tuntav. Samas on pall ümmargune ja kõik sõltub konkreetsest mängust. Anname endast parima, et seeria ei piirduks vaid kolme kohtumisega.
Peatreener Andres Sõber mainis, et leegionäride osas on seis keeruline – kes vigastatud, kes saadetakse koju. Koosseis on vist üsna hõre?
Kahjuks küll. Üks meie liidritest, Quion Burns, sai vigastada ning talle tehti meniskioperatsioon. Ka teistel on olnud ebaõnne: kellel põlve-, kellel õla- või hüppeliigese vigastus. Eelmine hooaeg sujus ladusamalt, aga see ongi spordi osa – vahel on vaid pisivigastused, sel aastal aga tabas meid korralik laatsaret. Ka Patrik Peemot veel taastub vigastusest.
Kuidas teil leegionäride valimine käib? Kas otsustad sina, Andres Sõber või keegi kolmas?
Mina suhtlen agentidega, kes pakuvad teatud tüüpi mängijaid vastavalt meie soovitud positsioonidele. Seejärel arutame valikud Andresega läbi. Hooaja alguses oli küll olukordi, kus mängija tundus paberil tervem kui tegelikkuses – pärast arstlikku kontrolli selgus, et koostöö ei jätku. Kui aga vaadata suuremat pilti, siis näiteks eelmise aasta Jones või tänavune Burns ja ka korvialune Idowu, eks nad on oma hinnalipiku kohta väga hea tasemega mängijad. Praegusel perioodil peamegi leidma mehi, kelle palganumber on tippklubide omadest kaks-kolm korda odavam, kuid kes suudavad taset hoida.
Kas võib öelda, et Burnsiga panite siis kindlalt täppi?
Kindlasti. Ta oli üks meie meeskonna liidritest ja Eesti-Läti liiga parimaid skooritegijaid. Tema oskused ja tase oli selline, et ta kuulus statistiliselt liiga tippu.
Kas need mängijad näevad Keilat ka hüppelauana? On Burnsi vastu hooaja jooksul huvi tuntud?
Jah, agendiga rääkides tuli välja, et huvi tunti nii Poolast kui Saksamaalt. Loomulikult on see neile platvorm. Nad tulevad siia väiksema palgaga, et end Euroopas näidata ja järgmiseks aastaks parem leping teenida. Loodan, et järgmisel aastal mängib Burns juba mõnes suuremas liigas.
Miks üleminekud hooaja keskel ära jäid? Kas teil on lepingutes väljaostuklauslid?
Jah, sellise kaliibriga meeste puhul paneme alati väljaostusummad sisse. See on meie garantii – kui mängija keset hooaega lahkub, peab meil olema ressurss tema asendamiseks. Samas on see kahe otsaga asi: agendid ja mängijad tahavad tihti näidata stabiilsust terve hooaja lõikes. Kui vahetad klubi iga paari kuu tagant, ei pruugi järgmised tööandjad sind enam nii tõsiselt võtta. Stabiilne hooaeg tõstab mängija aktsiaid rohkem.
Kas need huvi tundnud klubid Saksamaalt ja Poolast olid kõrgliigast?
Kindlalt ei saa väita, aga omavahelistes vestlustes on jäänud mulje, et jutt käis ikkagi kõrgliigaklubidest.
Kui raske on sellises “tuleb-läheb” olukorras säilitada meeskonna stabiilsust?
Aus vastus on, et väga raske. Iga uus mängija on erineva profiili ja iseloomuga, ühise keemia leidmine pidevalt muutuvas koosseisus on keeruline. Meie algne plaan augustis oli komplekteerida meeskond nii, et me samade meestega lõpuni purjetaksime. See, et sel aastal nii palju vigastusi ja liikumisi oli, polnud kindlasti planeeritud. Oleme lihtsalt pidanud oludega kohanema.
Hooaja alguses lahkus meeskonnast eestlasest tugitala Tormi Niits, millega kaasnes ka teatav meediaskandaal. Mis seal tegelikult juhtus?
Suurt tüli ei olnud. Algatus tuli TalTechi poolt, kellel oli eestlastest pikkade osas vigastustekriis. Kuna Tormil oli lepingus väljaostusumma ja ta ise avaldas soovi minna, siis nii see juhtus. Segadus tekkis pigem kommunikatsioonis. Pärast rääkisime need asjad klaariks ja Tormi helistas ka Andresele. Kõik on lahendatud.
Mis seisus on praegu Keila korvpallikool ja noortetöö?
Noortesüsteemil läheb hästi. Treeningrühmad on komplekteeritud alates esimesest klassist, lapsi tuleb juurde ja korvpall on Keilas populaarne. Tänavusel 2026. aastal tähistame Keila korvpalli 30. juubelit. See on uskumatu, kui kiiresti aeg on läinud – olin ise esimeses treeningrühmas, kui Ago Kliimson kunagi 1996. aastal alustas. See visioon, mis meil 15 aastat tagasi oli, kui Kliimson teatepulga edasi andis, on suures osas realiseerunud. Samas on sporti kodeeritud pidev areng. Igal aastal õpime midagi ja püüame nii noorte kui esindusmeeskonna osas juurde panna. Meil on filiaalid Sauel ja Laulasmaal maksimaalselt komplekteeritud. Vasalemmas võib-olla veidi väiksemalt, aga seal on ka rühm olemas. Uued ambitsioonikad treenerid on peale tulnud. Kvalifitseeritud ja kehakultuurialase kõrgharidusega treenerid on kooli alustala.
Kas meistriliiga meeskond jätkab ka uuel hooajal?
Keila Korvpallikooli kogukond ja meie suurepärased fännid ootavad seda. Oleme tööd teinud uute toetajate leidmisega ja kohalikud ettevõtted näevad korvpallis ja spordis väärtust. Siin nuti- ja AI-maailmas on see üks selline n-ö päris asi. Meid on väga palju aidanud Keila kohalikud ettevõtted ja kõige rohkem peasposnori Prydweni panus. Hiljuti liitus meiega ka Keila Keskuses asuv Coop Harju ja nende poes on ka meie fännitooted nüüd müügil. Järgmisel hooajal soovime kindlasti jätkata ja taset veelgi tõsta ning võite juurde saada. Meile on oluline, et Keilas säiliks terviklik noortepüramiid ja esindusmeeskond ning me teeme selle nimel iga päev suurt tööd.
Milline võiks olla järgmise aasta eelarve?
Meie pikaajaline eesmärk stabiilseks tegutsemiseks on umbes 500 000 eurot. Sinna on veel kõvasti minna. Kui eelmisel aastal majandasime 200 000 euroga, siis sel aastal liigume 300 000 lähedale. Keilas on kohalikke ettevõtteid ja ka päris suuri ettevõtteid, kellel on soov panustada. Iga aastaga tahame eelarvet kasvatada, aga poole miljonini jõudmiseks läheb ilmselt veel kaks-kolm aastat.
Kas Andres Sõber jätkab pingil ka uuel hooajal?
Oleme kokku leppinud, et teeme praeguse hooaja lõpuni. Pärast play-off‘i istume maha ja vaatame, mis edasi saab. Andresel on olnud äärmiselt oluline roll selles, et meil üldse esindusmeeskond siin on. Ta on väga ambitsioonikas. Sel hooajal tegime mänguliselt tubli sammu edasi – suutsime kodus kõigile vastu saada, aga natuke jäi veel puudu, et need viis kuni seitse nappi kaotust võitudeks pöörata.

Kas meeskonna komplekteerimise osas on juba uusi nimesid silmapiiril?
Vaatame kindlasti ringi. Kogenud Eesti mängijad on iga võistkonna eesmärk. Samuti tahame, et korvpallikooli noorte, nagu näiteks Kirill Ermakovi, Jakob Raiden Põldroosi ja Henri Aimre roll suureneks. Leegionäre võiks olla maksimaalselt kolm, aga see sõltub sellest, kui hästi õnnestub kohad Eesti meestega täita. Mõtteid on, aga konkreetselt on veel vara midagi öelda.
Kelle esitusega eestlastest sel hooajal kõige rohkem rahule jääd?
Patrik Peemot ja Ralf Sats on kindlasti sammu edasi teinud ja stabiilsust leidnud. Eke Rüütel on välismaalt tulles alles oma rolli otsimas, mis on esimesel aastal ootuspärane. Hooaja lõpus liitunud Eric Schmalz on toonud kogemust ja kindlust, aga eks tema on sel tasemel juba varem pikemalt mänginud. Mul on hea meel, et Eesti poisid end järjest rohkem pildile toovad.
Lõpetuseks, kas Keilas peaks olema kaks meeskonda või üks?
Keila suurust arvestades on kahe meeskonna olemasolu äärmiselt ebaloogiline. Peaks olema üks meeskond ja üks püramiid. See, et hetkel on kaks, on pigem ajastu märk ja erinevate asjaolude kokkulangevus – olgu see siis eelmise linnavõimu või korvpalliliidu otsuste tõttu. Eks see on natuke uskumatu, kuidas asjad on läinud. Meie usume oma tegemistesse ja oma noortesse. Kui eelmisel aastal tekkis küsimus, kas jätkata, siis otsus tuli kiirelt, me teeme seda oma noorte pärast. Ühes väikses kohas suudab pikaajalist arengut tagada ikkagi üks tugev klubi. See on nagu Raplas, poleks loogiline, kui seal oleks kaks esindusmeeskonda. Suurtes linnades on linnaosade põhised klubid normaalsed, aga Keilas on see ressurss piiratud, sest meil on ju ka aladevaheline konkurents, et treeningrühmasid komplekteerida.
Kas mängud linnaarivaali vastu on ikka erilisemad?
Hetkel küll. Kuigi tabelis annab see samapalju punkte kui iga teine mäng, siis kohalikul tasandil on neil kohtumistel suurem tähendus. See on põhimõtteline küsimus – me seisame oma aastatepikkuse töö eest ja loomulikult tahame alati võita.




