Close

INTERVJUU | Rauno Nurger: olen arvestanud võimalusega, et tulevikus tuleb puusaliiges välja vahetada

-Rauno Nurger | Foto: Tartu Ülikool Maks & Moorits Facebook

Eelmised kaks aastat Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskonna au kaitsnud 32-aastane ja 208 cm pikkune keskmängija Rauno Nurger pikendas klubiga lepingut ka algavaks 2026/27 hooajaks. Korvpall24.ee portaalile augusti lõpus intervjuu andnud ekskoondislane kinnitas, et kuigi palju räägitud puusahädad olemist just mõnusamaks ei tee, siis trenni läheb ta alati naeratus näol.

Mullu üle pika aja Eesti meistritiitli taas Tartusse tuua aidanud tsenter sai Eesti-Läti liigas 25 kohtumisega keskmiselt kirja 11,4 minutit, 5,3 punkti ja 2,5 lauapalli. Kuigi individuaalselt oli tal tavapärasest väiksem roll, siis senisest kolmest kohalikust meistritiitlist peab Nurger erinevatel põhjustel kõige magusamaks just seda viimast.

Pikemas intervjuus vaatamegi Nurgeriga veel korra tagasi eelmisele hooajale, saame teada, kuidas tartlasi motiveeris see, et neid hooaja eel kuskile liiga keskmike hulka paigutati ning uurime Keilast pärit keskmängija puusaprobleemide kohta. Loomulikult küsime ära ka selle, kas ja millal plaanib Nurger minna oma karjääri kodulinna Keilasse lõpetama.

Rauno, eelmisest hooajast on küll juba palju aega möödas, aga võta see palun oma sõnadega kokku. Kuidas sa seda viie-kuue lausega iseloomustaksid?

Eesmärk oli võita ja seda me ka tegime. Põhimõtteliselt oli sihiks võita kõik kodused liigad ehk Eesti-Läti liiga, Eesti meistriliiga ja karikas. Kolmest tiitlist saime kätte kaks. Eesti-Läti liigas jäi natukene puudu, aga pole midagi öelda, Valmiera oli eelmisel hooajal väga hea ja nad mängisid tõesti head korvpalli. Natuke jääb see ikka kripeldama, kuid üldjoontes võib hooajaga väga rahule jääda.

Kuidas sa oma isikliku rolliga toime tulid? Su roll ju vähenes varasemaga võrreldes, kas sa kohanesid sellega hästi?

Minu vaatenurgast on kõige olulisem see, et kui tiimil läheb hästi ja me võidame, siis ma väga ei muretse. Meil oli eelmisel aastal väga tugev tiim ja sügav pink. Seda näitasid ka meie võidud ja see, kui palju me saavutasime. Üldjoontes olen enda sooritusega rahul ja mul pole põhjust muretseda.

Oled nüüd vanuse poolest kogenud korvpallurite nimekirjas. Kas oled tänu sellele oma lähenemist muutnud? Kui väljakul nii palju minuteid ei tule, kas proovid oma kogemust kuidagi pingi pealt edasi anda?

Jaa, eks ikka. Kuna ma olen siin nüüd kolmandat aastat – eelmisel hooajal sai teine aasta täis –, siis mõistan paremini, mida peatreener tahab. Saan olla abiks noorematele ja välismängijatele, selgitades neile peatreeneri nõudmisi erinevates olukordades, ning lihtsalt oma kogemuse pealt toeks olla.

Kui võtta kinni sellest Eesti meistritiitlist, mida sa arvad uue hooaja eel, kas see tekitas Tartus veel suurema korvpallibuumi? Kas panete selle laine peal uude hooaega edasi?

Ma tõesti loodan! Eelmisel aastal oli saal rahvast täis ja tundus, et oleks juba suuremat halli vaja (Muigab.). Eestis on Tartu praegu fännide poolest kindlasti üks parimaid kohti, kus mängida – siin käib tõeline elu. Loodame tõesti, et eelmise aasta tugev hooaeg annab uuele veelgi hoogu juurde. Eesmärgid on samad: võita jälle kodused liigad ja karikad ning minna nii kaugele kui võimalik.

Küsiksin ka sinult seda, mida olen uurinud teistelt tartlastelt. Eelmisel hooajal käis Karl Johan Lips ühes podcastis välja, et Tartu tuleb meistriks, ja ka Janar Talts ütles, et meistritiitel tuleb ära. Need ütlemised hakkasid justkui oma elu elama. Kui palju see meeskonda kammitses või kui palju te ise sellele mõtlesite, et kaardid on välja käidud ja muud varianti pole?

Eks see oli kindlasti üks motivatsiooniallikas. Hooaja eel asetati meid prognoosides kuskile seitsmendale kohale ehk tabeli keskele või lõpu poole. See oli samuti üks väike päästik, mis pani meid rohkem tööle. Et mis mõttes meid nii palju alahinnatakse, me lähme ja näitame neile! Rääkisime sellest pidevalt, et tuleme meistriks. Arvan, et kui sa sellest räägid, sellest unistad, näed sihtmärki ja töötad selle nimel, siis räägidki selle tõeks.

Kui palju on sinu karjääris olnud selliseid juhtumeid, kus keegi lõikab mingi tsitaadi või artikli välja, paneb riietusruumi seinale ja kasvatab sellega motivatsiooni?

On tulnud ette küll, jah. Kui keegi on ajakirjanduses midagi öelnud, on see välja prinditud ja seinale pandud. Minu karjääri jooksul on tiimide juures selliseid olukordi tulnud ette kindlasti neli-viis korda.

Kas oskad tuua konkreetse näite, mis tiimis ja kuskohas?

Näiteks ülikoolis, kus vastasvõistkonna treener oli meie kohta midagi öelnud. Ma ei mäleta täpselt tsitaati, aga põhimõtteliselt algab see sellest, et keegi räägib meeskonnast alahindavalt. Siis treener või keegi kontori poolelt prindib selle välja ja paneb meile motivatsiooniks seinale.

Kas see pigem on töötanud?

Jah, ma usun küll. Vahel on välja prinditud ka vastasvõistkonna mõne mängija tsitaat ja siis võetakse eesmärgiks sellele tüübile nii-öelda koht kätte näidata.

Siin on klubijuhtidele väike mõte: fabritseerida ise meediasse vastaste nimel selline tsitaat ja sellega oma tiimi motiveerida.

See on täiesti tehtav asi jah, et omad mängijad käima tõmmata (Naerab.).

Mitmes Eesti meistritiitel see mullune sul oli?

Eesti meistritiitleid on mul nüüd vist kolm. Eesti-Läti liigast on samuti üks tiitel käes, ehk kokku siinkandis neljas tiitel.

-Rauno Nurger | Foto: Tartu Ülikool Maks & Moorits Facebook

Oskad sa neid enda jaoks kuidagi järjestada?

See viimane oligi vast kõige magusam. Just sellepärast, et meid alahinnati ja meedia ega inimesed ei uskunud, et me suudame selle ära teha. Samuti tegi selle eriliseks tõsiasi, et otsustav võit tuli viiendas mängus kodupubliku ees. Ja lisaks polnud Tartusse meistritiitlit pika aja jooksul tulnud, nii et kogu sellele järgnenud pidu oli väga meeldejääv.

Palju on räägitud sellest, et sul pole tervisega kõige paremad lood. Kas sul on puusaprobleemid või mis sul täpsemalt viga on?

Puusaprobleemid on olnud juba pikemat aega. Mulle tehakse iga-aastaselt enne hooaja algust süste ja tänu sellele saab veel normaalselt mängida. Mott on endiselt üleval ja pole tunnet, et tahaks lõpetada. Tulen trenni alati nägu naerul, sest ma armastan seda, mida teen. Protsessiga probleeme pole. Muidugi, kui puusad oleksid paremad, suudaksin teha ka paremaid sooritusi, aga üldjoontes on kõik enam-vähem.

Mida see sul igapäevaselt tähendab? Saad küll oma süstid kätte, aga kas maadled igapäevaselt valuga või on liikuvuspiiranguid?

Enne trenni teen igapäevaselt eriharjutusi, et keha soojaks saada ja hoida puusaliigese ümber olevaid lihaseid tugevana, nii on lihtsam. Kui koormused on suured, teeb see ikka natuke haiget, aga mitte midagi sellist, mis mind peataks.

Oled sa mõelnud ka korvpallijärgsele elule, et ega sa puusadele liiga tee?

Olen sellele mõelnud. Kui suveperiood hakkab ja koormusi peal pole, on puus täiesti valuvaba ja kõik on okei. Valu tekibki ainult suurte koormustega. Samas on käinud peast läbi mõte, et kui karjäär kord läbi saab, tuleb puusaliiges tulevikus ehk välja vahetada. Kui mängin veel pikalt, võib see olla vajalik kohe pärast sportlaskarjääri. Tänapäeval pole see enam nii hull operatsioon kui kunagi varem. Taastumine võtab küll aega, kuid paljud inimesed on selle läbinud ja tulnud tagasi isegi tippspordi juurde. Olen selle võimalusega arvestanud. Ühesõnaga, olen teemaga kursis ja arvestanud sellega, mis võib tulevikus ees oodata.

Ütlesid, et lähed trenni endiselt silm säramas. Arvan sellest vastusest, et karjääri lõpetamisele sa veel ei mõtle?

Ei mõtle jah. Aeg-ajalt ikka mõtled, et kui kaua veel paneks, aga praegusel momendil on motivatsioon kõrgel ja tahaks kõvasti edasi panna.

Kas sul oli lisaks Tartule veel kosilasi või oli teada värk, et jätkad seal?

Oli ka teisi pakkumisi. Kuid pärast sellist hooaega polnud Tartu kasuks otsustamine raske valik, tahtsin siia tagasi tulla ja proovida veel ühe tiitli võita.

Kas üks kosilastest oli äkki sinu sünnilinn Keila?

Jah, võib öelda küll, et kodulinn oli samuti huvitatud.

Kas oleks reaalne minna ühel hetkel karjääri kodulinna lõpetama?

Jah, see on täiesti reaalne võimalus.

Kui sa olid noor korvpallur, kas unistasid sellest, et Keilas on ühel hetkel lausa kaks kõrgliigatiimi ja saad valida, kuhu minna?

Sellist unistust ei olnud kindlasti, et Keilas võiks kunagi kaks tiimi olla. Nii palju kui noorena mäletan, polnud Keilas meistriliiga võistkonda. Tean, et kunagi ammu oli seal Puuviljaparadiis, aga mina neid aegu ei mäleta. Minu ainuke noorpõlve meistriliigamälestus Keilast oli see, kui Kalev/Cramo käis seal mõnda oma kodumängu mängimas.

Kumba Keila tiimi sa läheksid, kui see aeg kätte jõuab?

Eks me peame seda vaatama siis, kui see aeg lõpuks kätte jõuab (Muigab.).

Väga diplomaatiline vastus. Oled sa Tartu treeneritega oma uuest rollist rääkinud? Kas see tuleb sarnane eelmise hooajaga?

Täiesti võimalik. Eks see paistab, kuidas tiim kokku sulandub ja rollid jagunema hakkavad. Praegu pole veel kõik mehed kohal, osad on koondiste juures. Kui saame esimesed sõprusmängud peetud, loksuvad rollid paremini paika.

Teil on eesliinis lisaks välismängijatele toimunud suured muudatused ka eestlaste osas. Kuidas praeguse seisu pealt hindad, kas eesliin jääb võrreldes eelmise hooajaga nõrgemaks?

Ei ütleks, et nõrgemaks on läinud. Meil on koos korralikud kehad. Pildi selginemine võtab natuke aega, et kes mida tegema hakkab, aga töötame selle nimel. Kui esimesed sõprusmängud tehtud saame, mõistame paremini, kes kuidas mängib.

Eelmisel hooajal olid korvi all liidriteks just eestlased Karl Johan Lips ja Markus Ilver. Kas see lõi teistsuguse dünaamika kui tavaliselt, kus Eesti klubides on liidriteks pigem välismaalastest mängujuht ja keskmängija?

Ma ei ütleks, et pilt teistsugune oli. Pigem oli ikka sama tunne.

Ja nagu juba mainisid, ainus eesmärk on meistritiitli Tartusse jätmine?

Täpselt nii. Eesmärk on võita karikas, Eesti-Läti liiga ja Eesti meistriliiga. Madalamat eesmärki pole mõtet seada, sihid peavadki kõrgel olema.

Mis sa arvad, kas Eesti-Läti liigas tekib veel selline olukord, kus tavapärased suurklubid nagu Riia ja Kalev/Cramo libastuvad ning finaalis mängivad Tartu ja Valmiera? Kas see oli pigem kord kümnendis võimalus?

Täiesti võimalik. Nii palju kui kuulnud olen, on mõnel Läti klubil eelarve kõvasti tõusnud. Eks me näe, mis saama hakkab. Kuid nagu öeldud, Valmiera oli eelmisel aastal väga kõva sats ja mängis meeskondlikult, neile pole midagi ette heita.

Tulles lõpetuseks tagasi intervjuu alguse juurde: kuna olete nüüd tiitlikaitsjad ja Eesti-Läti liiga finalistid, siis teid seitsmendale kohale enam keegi ei paiguta. Kust te nüüd motivatsiooni leiate?

Uued näod on koos ja minu silmis pole lisamotivatsiooni vaja kuskilt otsida. Kogu tiim on motiveeritud siia veel ühte tiitlit tooma. Samamoodi ka Omar El-Sheikh, kes tuleb tagasi ja kellega me üle-eelmisel aastal viiendas mängus kaotasime. Usun, et temalgi pole lisamotivatsiooni vaja. Mehed on näljased ja valmis iga palli eest võitlema, et tiitel tagasi tuua.

scroll to top