Close

Mis juhtus Eesti koondisega selles valikaknas? Kristian Kullamäe: särgiau tuleb üles leida!

-Eesti korvpallikoondis | Foto: Siim Semiskar

Pühapäeval “Soome saunaga” lõppenud MM-valikmängude aken oli Eesti jaoks korralik katastroof, kui kontrollmängus Itaaliaga ning valikmängudes Ungari ja Soomega ilmnes kõigis sama muster: korraliku avapoolaja järel ei suutnud koondis teisel poolajal vastasega enam ligilähedaseltki samaväärset taset näidata. Eriti jõhkralt oli seda näha pühapäeva õhtul kodupublikut täis pakitud Unibet Arenal, kus meie koondis kaotas füüsiliselt tegutsenud soomlastele teise poolaja koguni 32:58.

Mis Eesti koondisega selles valikaknas juhtus ning kuidas siit nüüd edasi peaks minema, arvestades, et MM-ile pääs on meie jaoks käest libisenud, aga koht 2029. aasta EM-finaalturniiril on ühe korraldajariigina juba käes? Korvpall24.ee portaal otsis vastuseid neile küsimustele koondise peatreenerilt Heiko Rannulalt ning liidritelt Kristian Kullamäelt, Kregor Hermetilt ja Artur Konontšukilt. Soomlaste poole pealt ütles sõna sekka 2020/21 hooajal Rannula käe all Pärnu Sadamaga Eesti meistrivõistlustel hõbemedalile tulnud Edon Maxhuni.

-Heiko Rannula | Foto: Hendrik Osula/fiba.basketball

Rannula: see aken oli ebaõnnestumine

“Selle akna muster oli, et esimese poolaja suutsime mängida, aga teisel poolajal lagunesime. Meil paberi peal potentsiaali on, aga me pole suutnud seda kokku panna ja väljakul meeskonda tekitada, et rasked hetked üle elada ja võidu peale mängida. Me näitame mingil hetkel, et suudame kõigiga mängida, aga korvpallikohtumine kestab 40 minutit ja üksikud head lõigud lõpuks midagi ei tähenda, loeb tulemus. Kindlasti see aken oli ebaõnnestumine,” sõnas peatreener Heiko Rannula mängujärgsel pressikonverentsil. Pettunud ilmega Rannula lisas: “Meil on olnud väga ilusaid momente, aga kvaliteedi näitaja on stabiilsus ning seda me pole suutnud näidata. Ei viimase aasta lõikes ega ka ühe akna sees.”

Küsimuse peale, kas teise poolaja lagunemised on jäänud kuidagi ka kesise füüsilise vormi taha, vastas koondise juhendaja pika analüüsiga: “Kui mänge selliselt kaotada, siis on üldiselt probleeme rohkem kui üks, aga minu tunnetus oli, et füüsise taha täna ei jäänud. Kui võtame praeguse koondise kokku, siis meil on veidi ebastandardne võistkond, kus mängijad on enda tavapärasest rollist väljas. Me ergutasime neid võtma riske ja julgelt tegutsema. Muud varianti meil polnud ja võib öelda, et see ei õnnestunud. Mängijad ikkagi ei tundnud ennast enesekindlalt. Päris tihti oli näha seda, et me tegeleme väga palju iseendaga. Kõik tahavad õnnestuda ning mul pole ühtegi etteheidet mängijate tahtmise või motivatsiooni osas, aga kui asjad ei õnnestu, siis ebakindlus kasvab. Me ei suutnud selles aknas nende vastaste vastu enda tugevusi välja tuua. Me laguneme esmalt rünnakul ja sellega anname vastasele kergeid korve teisel pool, misjärel laguneb ka kaitse. Muutume väga kärsituks, kvaliteet kaob ära just pisiasjades. Me küll hoidsime rünnakul asjad üsna lihtsana, aga seal ongi see risk, et kui palju vaba mängu lasta, võib kontroll kaduda ja maksma hakkavad individuaalsed oskused. Meil oli täna pallikäsitlejaid vähe, teised pidid hakkama kiiresti päästma ja sealt see lagunes.”

-Artur Konontšuk | Foto: Siim Semiskar

Konontšuk: siin pole taktikaga midagi pistmist

Soome vastu 16 minutiga väljakult 1/7 visanud ning viie veaga välja kukkunud Artur Konontšuk sõnas pärast kohtumist, et siin pole taktikast mõtet midagi rääkida: “Kolmas veerandaeg… ma ei tea, meile need kolmandad veerandajad üldse ei sobi. Võiks otse teiselt veerandilt neljandale minna. Mõtlemisainet on väga palju ja asi pole üldse taktikas. Nii individuaalses plaanis kui ka meeskondlikult peab igaüks iseendas mingid korrektuurid tegema. Kui mõõn ja halb periood tuleb, ei saa me sellest üle ja mitte kuidagi ei suuda välja tulla. See ongi probleem. Isegi kui juhtima lähme, peaksime sama mängu edasi mängima. Selle asemel hakkame midagi muutma, laseme vastase järgi ja kui nad ette lähevad, tuleb meil mõõn sisse. Siin pole taktikaga midagi pistmist – mängu tuleb tahe, soov ja sportlik viha. Sellest on lihtsalt vajaka.”

Küsimuse peale, et ometigi valiksarja esimeses ringis sellist pilti väga ei olnud, lausus ääremängija: “Jah, see on hea küsimus, et miks see just selles ringis juhtus. Mängime ju ikka lihast ja luust inimeste vastu ja meil on väljas sama sats. Äkki muutusime liiga mugavaks või võtsime asju iseenesestmõistetavalt? Ei oskagi täpselt öelda. Samuti ei oska ma praegu täpselt näppu peale panna, mis mu enda viskekindlusega on, aga tegelen sellega kindlasti. Pikk klubihooaeg on ees ja küll ma saan asjad korda.”

-Kristian Kullamäe | Foto: Siim Semiskar

Kullamäe: rünnak on nii kaootiline

Selles aknas oli meie koondise silmapaistvaim mängija tagamees Kristian Kullamäe, kes Ungari vastu kogus 26 punkti ja Soome vastu tõi 15 silma ja 5 resultatiivset söötu. Temagi rõhutas seda kahe täiesti erineva poolaja mustrit ja fakti, et lagunemine sai alguse just ründefaasist: “Me ei suutnud mängida sellise füüsilise intensiivsusega, mille Soome täna väljakul latiks seadis. Kakskümmend minutit suutsime sellega kaasas käia. Poolajal treenerid rõhutasid, et soomlased ei muuda midagi, vaid panevad pigem juurde, sest nad polnud esimese poolajaga rahul. Teadsime seda, aga lagunesime ikkagi laiali. Me ei saanud rünnakul oma lahendusi kätte, ei jõudnud kaitsesse ja niimoodi see vaikselt läks. Lauri Markkanen pani kolmanda veerandi alguses kohe paar valusat viset ära ja see andis neile kindlustunde kätte. Kui viskame kogu mänguga vaid 67 punkti… meil on rünnak nii kaootiline. Kui me ei suuda loogilisi lahendusi leida, ongi raske võita. Need kaks mängu tõid selle hästi välja.”

Miks meie mehed ei suuda väljakul 40 minutit kindlust hoida ning ebaõnnestumiste laviin haarab lumepalliefektina kõik üksteise järel kaasa? “Asi on omajagu ka selles, et väga paljud meie mängijad on koondises teistsugustes rollides kui koduklubides. Klubides on teised persoonid, kes sellistel hetkedel vastutuse võtavad. Meil tuleb välja, et pole praegu sellist meest või mehi, kes suudaksid kriitilisel hetkel koormat kanda. Kui vajume, siis vajume ikka päris karmilt – eksimus tuleb eksimuse otsa ja vastane kasutab selle igal hetkel ära. Rahvuskoondiste tasemel maksavad sellised detailid kätte, eriti sellise võistkonna vastu nagu Soome.”

Järgmise valikakna peale mõtlemiseks on see Kullamäe arvates veel liiga kaugel, aga üks on kindel, et seal tuleb koondislastel tema sõnul särgiau üles leida: “Fakt on see, et kui tõmbad Eesti särgi selga, pead väljakul parketti närima. Ei tohi nii laadaks minna, nagu meil viimasel ajal läheb. Kahju on sellest, et rahvas tuleb toetama, aga me ei suuda särgiau kaitsta ega kodus täiega võidelda. Soomlased näitasid oma mänguga eeskuju – kui füüsiliselt nad keha andsid, jooksid ja möllasid. See on mäng, mille poole peaksime ka meie pürgima. Nemad on meile selles eeskujuks.”

-Kregor Hermet ja Eesti korvpallikoondis | Foto: Siim Semiskar

Hermet: kollektiivne lagunemine

“Raske on paari sõnaga midagi praegu öelda. Aga 20 esimese minuti jooksul näitasime, et suudame sellel tasemel mängida, teise 20 minutiga näitasime, et meil on ikkagi ka see külg, et võime täielikult kokku kukkuda, pea kaotada ning siis läheb asi koledaks. Kui vastased haistavad seda, et oleme ebakindlad ja meid saab survestada, siis meil kaob pea ja kukub mängutase kõvasti. Selles aknas me tagasi tulla ei suutnud. Kui kukkusime auku, siis väga sügavale,” mõtiskles Soome vastu 10 punkti ja 4 lauapalli kogunud Kregor Hermet.

Hermet tõi Eesti selle valikakna kohta välja termini kollektiivne lagunemine: “Meeskonnaspordis tuleb ju alatasa ette, et kellelgi on halb päev, aga meeskonnas leitakse teine, kolmas ja neljas käik. Eriti meie meeskonnas ja sellel tasemel ühest või kahest õnnestujast tihtipeale ei piisa. Kui laguneme kõik, siis nii läheb.” Hermeti sõnul kandusid pühapäevase kohtumise esimese poolaja viimaste minutite ebaõnnestumised üle teise poolaja algusesse ning sealt enam pidama ei saadud.

Rannula: tuleb teha tarku otsuseid

Lõpetuseks paluti peatreener Heiko Rannulal vaadata ka veidi pikemat pilti, kui valiksari on vaja lõpuni mängida olukorras, kus MM-pileti peale me enam ei pretendeeri. “Tuleb natuke maha rahuneda ja läbi mõelda nii minul endal kui koondisel tervikuna. Me teame, mis meid siin mõne aasta pärast ees ootab ja milleks me suures pildis valmistume. Selge see, et MM-i seis enne seda akent oli ahvatlev ja potentsiaal oli olemas. Selle ülesandega me hakkama ei saanud. Kindlasti tuleb teha nüüd tarku otsuseid ja vaadata veidi rohkem pikka plaani ja suurt pilti, et areng läheks õiges suunas,” sõnas Rannula.


-Edon Maxhuni | Foto: Hendrik Osula/fiba.basketball

Edon Maxhuni: olin ekstra emotsionaalne, sest armastan seda kohta!

Korvpall24.ee portaalil õnnestus pärast kohtumist kiirelt suhelda ka hooajal 2020/21 Heiko Rannula käe all Pärnu Sadamas hiilanud tagamehe Edon Maxhuniga, kes pärast hooaega Eestis on teinud väga võimsa lennu. Eelmisel hooajal Prantsusmaa kõrgliigas Gravelines-Dunkerque’i meeskonnas keskmiselt 14,3 punkti visanud Soome koondislane on vahepealsetel aastatel ennast saanud proovile panna veel ka näiteks Saksamaa, Itaalia ja Türgi kõrgliigades.

Kohtumist eesti vastu alustas Maxhuni kolme tabava kolmepunktiviskega ning kogus lõpuks 27 minutiga 18 punkti. “Esimene poolaeg oli tasavägine ja mäng oli tasakaalus. Aga teiseks poolajaks tegime mõned muudatused ja tulime riietusruumist välja väga hea valmisolekuga ning suutsime mänguplaanist kinni hoida,” kommenteeris Maxhuni esmalt mängu tavapäraste stamplausetega.

Veidi konkreetsema küsimuse peale, et kas tema korvide emotsionaalsest tähistamisest võis välja lugeda, et tal on endiselt veidi eriline tunne Eestis mängida, vastas mängumees laia naeratusega: “Muidugi olen ma Eestis ja Eesti publiku ees mängides veel ekstra emotsionaalne, sest ma armastan seda kohta. Mul on mõne aasta tagusest ajast siit head mälestused ja meenutan oma Pärnu meeskonnakaaslasi (tol hooajal mängisid Pärnus Eesti koondise praegusest koosseisust Kasper Suurorg, 12-mehelisest rivistusest välja jäänud Hugo Toom ja meie koondise pingil taustajõuna istuv Kristjan Kangur – toim.) ja toonast peatreenerit Heiko Rannulat väga hea sõnaga. Neid näha ja nende vastu mängida on alati tore.”

Lõpetuseks küsisime Maxhunilt, milliste Eesti trumpide ellimineerimine Soomele lõpuks edu tõi ning palusime tal vaadata ka tulevikku: “Peamise asjana suutsime Eesti palliga toimetajad ära suruda. Teame kuidas Kullamäe ja Suurorg suudavad rünnakut üles võtta ning tahavad keskel pick and roll‘i mängida. Suutsime seda takistada ja tegime Eesti õhtu sellega päris keeruliseks. See võit natuke leevendab kaotust Rootsi vastu, aga oleksime pidanud ka Rootsit kindlasti võitma. Aga võtsime tänaseks ennast meeskonnana kokku, rääkisime asjad läbi ja meil oli kindel eesmärk täna võita, kuna MM-ile pääsu silmas pidades oli see ülivajalik. Aga Soomes uuesti Eestiga kohtudes ei saa asjad kindlasti nii lihtsad olema. Tean Heikot ja tean, kuidas ta mängudeks valmistub. Ta kindlasti tuleb mingi uue strateegiaga, et meie mängu keerulisemaks teha, mida me siis murdma peame hakkama. Meil pole siis ka Laurit (Markkanen) ning platsile võivad joosta täiesti erinevad tiimid. Kõike võib juhtuda.”

scroll to top