Close

INTERVJUU | Erie järve kaldale kolinud Hugo Tirs mullusest kõrgliigadebüüdist ja oma NCAA-eesmärgist

-Hugo Tirs | Foto: TalTech/Alexela Facebook

Eelmisel hooajal TalTech/Alexela korvpallimeeskonna särgis Eesti-Läti liiga debüüdi teinud noortekoondislane Hugo Tirs siirdus algavaks õppeaastaks USA-sse, kui 17-aastase ja 190 cm pikkuse tagamängija koduks sai Erie järve kaldal asuvas Eries paiknev Erie Preparatory Academy.

Mullu TalTechi särgis neljas Eesti-Läti liiga kohtumises platsil käinud Tirs mängis Tamsalu Los Toros Taltech/Citysport tiimi ridades kaasa ka Saku I liigat, kus kogus 15 matšiga keskmiselt 21,5 minutiga 11,2 punkti, 2,6 lauapalli ja 1,8 resultatiivset söötu.

Korvpall24.ee portaalile septembris umbes kahenädalase USA-s viibimise kogemuse pealt pikema intervjuu andnud noor mängumees kiitis esmamuljet taevani ning rääkis, milliseid võimalusi kool talle nii korvpallurina, kui inimesena arenemiseks pakub. Lisaks rääkisime ka eelmisest hooajast TalTechis, noormängijate usaldamisest ning tulevikuplaanidest.

Hugo, kus ja millal sa oma korvpalluriteed alustasid ning kes on olnud su treenerid noorteklassides ja esiliigas?

Minu korvpalliteekond algas seitsmeaastaselt Audenteses, kus minu esimene treener oli Kati Rausberg. Käisin seal trennis ühe korra ja mind saadeti kohe edasi Meelis Songe ja Sixten Tomingase gruppi. Audentesest liikusin edasi TalTechi U13 vanuseklassis. Olen seal läbi süsteemi samm-sammult ülespoole meistriliigani jõudnud ning tänavu otsustasin ennast lõpuks ka lombi taga proovile panna.

Kes sul TalTechis treenerid olid?

Üle-eelmisel aastal oli esiliiga peatreener Rait Käbin ja meistriliiga peatreener on olnud Alar Varrak. Noorteklassides oli minu treeneriks alati Kris Killing.

Tegid eelmisel hooajal oma kõrgliigadebüüdi. Milliseks see kogemus kujunes?

See oli megakogemus! Tahaksin väga tänada kogu TalTechi organisatsiooni, et nad mulle sellise võimaluse andsid, sest kõik seda ei saa. Kuigi mänguaeg oli selline, nagu ta oli, siis kogu kahe aasta komplekt oli suurepärane kogemus. Ei ole mitte midagi muud öelda.

Kui palju sa esindustiimiga trenni kaasa tegid, kas käisid seal põhikohaga?

Jah, käisin kaks aastat igapäevaselt trennides kohal. Esimesel aastal käisin veel üheksandas klassis koolis kohapeal, siis oli graafik natuke teistsugune ja raskem. Eelmisel aastal olin aga igapäevaselt kõikides trennides olemas.

-Hugo Tirs | Foto: TalTech/Alexela Facebook

Kas tagantjärele vaadates oleksid tahtnud Eesti-Läti liigas rohkem mänguminuteid teenida ja mille taha see jäi?

Absoluutselt oleks tahtnud! Kõik tahavad mängida ja ennast tõestada, aga saan ka peatreenerist aru, kuna mängus on teised tegurid, mis minust ei sõltu.

Alar Varrak on saanud kohati erinevate arvajate käest natuke riielda, et ta võtab noori tiimi, aga ei anna neile otsustavatel hetkedel piisavalt vastutust. Kuidas sa sellist arvamust kommenteeriksid?

Kõigil on lihtne oma arvamust avaldada, aga eks seal mängivad teised asjad ja see oleneb olukorrast: millal on vaja võita, millal on punktivahe tähtis ja mida sponsorid ütlevad. Seal mängib liiga palju tegureid.

Kui suur oli trennide põhjal taseme erinevus noorteklassi või esiliigaga võrreldes?

Väga suur! Mitte ükski teine tase ei tule meistriliiga trennile lähedale. Esiliiga ja noorte trennid on selle kõrval ikkagi tilulilu.

Mis on need peamised aspektid, mis taseme nii erinevaks muudavad?

Kindlasti kiirus, detailide osakaal, millal, mis ja kuidas toimub, ja erinevad reeglid. Absoluutselt kõik!

Millal sa trennitempoga ja põhimeeskonna meeste füüsisega kohanesid?

Kohanemine toimus päris kiiresti, umbes paari nädalaga. Kui mind sinna kutsuti, siis anti mulle sisuliselt üks päev aega kogu playbook ehk 50–60 kombinatsiooni pähe õppida. Kohanemiseks liiga palju aega ei antud, pidin lihtsalt hakkama saama.

Mängujuhina pead liikumisi hästi teadma ja neist aru saama. Kui kergesti uued liikumised sulle meelde jäävad?

Üldiselt käib mul see lihtsalt. Kuna olen mängujuht, pean kõiki neid olukordi nägema, neist aru saama ja vajadusel teisi aitama. Pigem on see lihtne.

Mida sa põhitiimi trennidest kõige rohkem enda jaoks kaasa võtsid?

Üheks asjaks oli kindlasti mängutempo ja intensiivsus. Teine oli kogu mängu- ja trennikogemus: kuidas mäng käib, reeglid ning mida meistriliiga tase mängijalt ootab.

Kuidas kogenud mängijad noortesse suhtusid? Kas noormängijatele visati vempe ka?

Rookie’de koolitamist oli kõvasti – pudeleid pidi tooma, pikematel reisidel kohvreid tassima ning minu meeskond oli trennis alati kas kaitses või pidi veste kandma. Vanemad ja kogenumad mehed tundub, et austasid mind siiski väga. Nad nägid, et noor poiss visati sügavasse vette, ja nad püüdsid toetada, kui tõesti vaja oli.

Kes olid TalTechi riietusruumis kõige suuremad naljamehed ja jutupaunikud?

Siin pole küsimustki, need olid Siim-Markus Post ja Saimon Sutt. Neil suu kinni eriti ei seisa (Naerab.).

Kas USA-sse minek oli pikaajalisem plaan või millal see mõte tekkis?

Plaan ennast uues keskkonnas proovile panna on olnud paar aastat, aga erinevatel põhjustel lükkus see edasi. Eelmisel aastal tundsin, et mul polnud veel nii palju ette näidata, et saada soovitud kohta. Tänavu tuli lõpuks võimalus ja olen oma otsusega siiani väga rahul.

Mida sa teadlikult tegid, et lombi taha saada?

Töötasin igapäevaselt enda kallal nii korvpalliväljakul kui ka koolis. Nagu teada, on USAs mõlemad ülimalt tähtsad ja ühte ilma teiseta ei saa.

Kas otsisite ise võimalusi või ootasite huvi USA poolelt?

Rääkisime agendiga sellel teemal juba eelmisel aastal. Kuna aga U16 A-divisjoni EM-finaalturniir ei läinud minu jaoks nii, nagu oleksin soovinud, jäi see keskkond eelmisel aastal kaugeks.

Kuhu sa uueks hooajaks siirdud?

Olen praeguseks Erie linnas Pennsylvania osariigis, mis asub täpselt suure Erie järve kõrval. Kooli nimi on Erie Preparatory Academy.

Kuidas selle kooliga kontakt tekkis?

Pigem leidsid nemad minu. Rääkisin suve jooksul paljude koolidega, aga see protsess ei läinud nii libedalt, kui oleksin soovinud. Mõned treenerid olid minust väga huvitatud ja asi oli peaaegu lõpusirgel, kui nad lihtsalt kadusid ära ja pidi uuesti otsima hakkama. Läbi agendi leidsid nad minu ning kogu siia kooli tuleku protsess läks väga sujuvalt.

Erie kliima on ilmselt Eestiga üsna sarnane?

Absoluutselt! Suvi on soojem, aga talv on umbes sama külm.

Milliseid tingimusi see prep-school mängijatele pakub? Kas uuel hooajal on olemas ka võistlusväljund?

See kool on minu jaoks perfektne. Kõik toimub ühes suures majas: elamine, söömine ja kool. Korvpallisaal on üle parkla ühe minuti kaugusel ning jõusaal teisel pool parklat kahe minuti kaugusel. Kõik vajalik on kohe olemas, samuti poed ja söögikohad. See on väike linn, väga mõnus ja hubane. Linna peale jõlkuma minema ei pea, saab kõik asjad rahulikult ära ajada.

Lähim NBA klubiga linn on Cleveland. Kas on plaanis sinna sõita?

Umbes kuu aja pärast viib kool meid ühe projekti raames Clevelandi, kus vaatame Cleveland Cavaliersi ja Boston Celticsi vahelist hooajaeelset mängu. Minu jaoks on see esimene kord NBA mängu kohapeal näha.

-Hugo Tirs | Foto: TalTech/Alexela Facebook

Kuidas on uuel hooajal õppimine korraldatud?

Ameerika kool on võrreldes Eestiga ülimalt lihtne. Päevas on kuus tundi. Õpetajad teevad klassi ees küll oma šoud, aga kõik istuvad arvutis ja vaatavad suurema osa ajast YouTube’i. Kõik mängijad käivad igapäevaselt kuus tundi koolis ja kodutöid antakse mõõdukalt. Enda poolt lisapanust liiga palju vaja ei ole.

Eesmärk on ilmselt murda USA üliõpilasliigasse NCAA. Millal see peaks juhtuma?

Praegu olen junior ehk 11. klassis. Lõpetan selle aasta ära, vaatan, kuidas läheb, ja pärast järgmist aastat loodan kindlasti ülikoolis olla.

Millal esimesed kontaktid ülikoolidega tekkida tohivad?

Kontaktid võivad tekkida väga vara, siin on prospekte, kellel on juba 14–15-aastaselt mitu kõvat pakkumist laual. Minu vastu on natuke huvi tuntud, aga konkreetseid pakkumisi veel laual pole. Minu eesmärk on kindlasti NCAA-sse jõuda!

Kes sind otsuste tegemisel ja karjääri planeerimisel abistavad?

Kogu elu on mind toetanud minu suguvõsa ja lähedased. Kõige rohkem toetab erialaselt mind aga minu agent Martynas Krasinskas, kes töötab agentuuris You First ja tegutseb igapäevaselt Kaunases. Tähtsamad otsused käivad ikka läbi agendi.

Kaua sa oled USAs olnud ja millised on esimesed emotsioonid?

Jõudsin siia 28. augustil, seega olen kohal olnud peaaegu kaks nädalat. Esimesed emotsioonid on megalahedad! Inimesed on väga sõbralikud. Kõik see, mida olen väikesest poisist saati internetist näinud, ongi siin olemas. Lõpuks on ülimalt lahe kogeda seda, millest olen pikalt unistanud.

Siit kõlab läbi, et sulle see USA elu-olu meeldib ja sobib ning naudid seda?

Jah, väga!

Mis eesmärgid sa endale algavaks hooajaks seadnud oled?

Meeskondlik plaan on alati võita, ükskõik mis tiimis või kus sa oled. Isiklikus plaanis tahan tõestada paljudele inimestele ja iseendale. Mänguliselt tahan arendada kaitseolukordi ja mängu lugemist.

Kuidas tiimikaaslased sind vastu võtsid, kas eurooplastesse suhtutakse teistmoodi?

Tiimisiseselt võeti mind väga-väga soojalt vastu. Kõik treenerid ja mängijad on väga lahedad. Inimesed Ameerikas on üldse väga lahked ja sooja südamega. Kogu koolis toimuv on minu jaoks super.

Kas tiimis on veel eurooplasi?

Jah, meil on üks poiss Saksamaalt ja üks Kosovost. Samuti on siin paar poissi Jaapanist, Uus-Meremaalt ja Austraaliast. Meil on väga kirju ja eriline punt.

Mis on su pikemad eesmärgid korvpallis pärast ülikooli?

Ausalt vastates, ma pole nii palju ette mõelnud. Jõuame alustuseks ülikoolikorvpalli ja siis vaatame, kuhu see ümmargune pall mind viib. Üks samm korraga, aga motivatsioon edasi pürgida ei kao kunagi!

scroll to top