Viimased kaks hooaega Keila Coolbetis mänginud 24-aastane ja 195 cm pikkune tagamängija Ralf Küttis vahetab klubi ning hakkab uuel hooajal esindama KK Viimsi värve. Korvpall24.ee portaalile juuni lõpus 3×3 korvpalli etapil Jüris intervjuu andnud mängumees kinnitas, et vaatamata Keila meeskonna raskustele loeb ta eelmise hooaja puhtalt isiklikus plaanis kordaläinuks.
Kuigi Keila Coolbeti hooaeg kulges üsna vaevaliselt ning Küttise sõnul on tema jaoks meeskonna edu alati number üks näitaja, siis tema enda roll tõusis oluliselt ning see kajastub võimsalt ka statistikas. Optibet Eesti-Läti liigas kerkisid Küttise keskmised mänguminutid 2024/25 hooaja 18,5 pealt koguni 27,8 peale. Kõigis põhilistes statistilistes näitajates oli edasiminek enam kui kahekordne – punktid 4,3 pealt 10,2, lauapallid 1,5 juurest 3,8 ja korvisöödud 1,3 pealt 3,4 peale.
Usutluses rääkis Küttis, mis tema arvates Keila Coolbeti raskuste põhiliseks põhjuseks oli, kui suured on tema arvates Eesti-Läti liigas tippklubide ja tagumise otsa satside tasemevahed ning milles see vahe peamiselt väljendub ja kas tal on ambitsiooni ühel hetkel korvpallurina ka piiri taha mängima pääseda. Ühe üllatusküsimusena tahtsime Küttiselt teada, kuidas sai oma debüüthooajal abitreenerina hakkama tema endine tiimikaaslane Kaido Saks.
Ralf, alustame eelmisest hooajast – Sul sai Keilas läbi teine aasta, võta see aeg palun kokku, kuidas Sa jäid rahule meeskonna esituse ja enda panusega?
Jah, see oli minu teine hooaeg Keilas ja see sai nüüd läbi. Arvan, et kõik nägid kõrvalt, et meil oli välismängijatega ikka päris korralik segadus – sealt käis neid läbi mitme koosseisu jagu. Võib-olla alles hooaja lõpuks saime kokku sellise pundi, kellega oleks võinud tegelikult juba sügisel alustada. Kui meil olnuks see koosseis algusest peale, siis saanuks me kindlasti ka parema tulemuse. Aga läks nii, nagu läks, ja elu läheb edasi.
Kuidas Sa enda mängudega rahule jäid?
Arvan, et sain sealt endale kindlasti väga palju positiivset kaasa võtta. Sain rohkem palliga toimetada ja pidin kandma suuremat vastutust. See andis mulle kõvasti enesekindlust juurde ja üleüldiselt võib iseenda esitustega rahule jääda.
Kas Sul on eesmärk või soov ka välismaale kiigata? On see Sinu jaoks mingi unistus või plaan?
Jätkan praegu Eesti kõrgliigas ja sammu tagasi ma ei tee. Kuna tahan jätkata kõrgemal tasemel nii kaua kui vähegi võimalik, siis võimaluse avanedes läheksin kindlasti ka välismaale. Samas on hetkel seis selline, et mul pole agenti, ja ilma agendita on välismaale saamine märgatavalt raskem.
Kas Eesti-Läti ühisliiga tase motiveerib Sind praegu piisavalt, et siin edasi mängida? On see Sinu jaoks okei?
Jah, tase on tegelikult ju hea, eriti tabeli ülemises otsas. Mina olen sellega rahul ja see motiveerib mind mängima küll.
Keila Coolbet oli tabeli lõpuosas ja Sa ütlesid, et ülalpool on tase väga hea. Kui suured need käärid tippklubide ja tagumiste vahel tegelikult on?
Arvan, et see vahe tuleb puhtalt meeskonna sügavusest ehk pingist. Tipptiimidel on rotatsioonis üksteist-kaksteist meest, tagumise otsa satsidel aga pigem viis, kuus või seitse stabiilset mängijat. Sealt see tasemevahe sisse tulebki.
Räägime natuke teie välismängijate vangerdamisest. Nagu Sa ütlesid, et ühed tulid ja teised läksid. Kui raske on sellises olukorras ühist rütmi leida? Kas kogu aur läks uute meeste sisseelamise peale?
Nojah, selles mõttes küll, et iga kord alustad ju otsast peale kõige õpetamisega. Tekib olukord, kus me pole koos mänginudki – mehed tulevad, teevad kaks trenni ja peavad kohe väljakule minema. Niimoodi on väga raske ühtset mängupilti leida, kui üksteist veel hästi ei mõisteta. See oli keeruline periood.
Mis seal leegionäride valikuga siis ikkagi valesti läks, et neid pidi pidevalt välja vahetama?
Eks seal olid kõigiga omad mured. Arvan, et kõik said aru, et pikad poisid polnud päris need, keda me lootsime. Tagameestel tulid omakorda muud probleemid välja, nagu hiljem selgus. Nii see lihtsalt läks.
Kuidas Kaido Saks abitreeneri rollis hakkama sai? Sa oled temaga varem koos mänginud ja nüüd oli ta Su treener. Kuidas see üleminek tal sujus?
Kuna see oli talle endale samuti uus kogemus, siis sai ta tegelikult hästi hakkama. Ta oli väga hea lüli treenerite ja mängijate vahel. Kaido on paljude poistega koos mänginud ja ta mõistab suurepäraselt, mida mängijad tahavad või tunnevad. Kui oli vaja midagi küsida, sai tema poole pöörduda ja tema rääkis siis peatreeneriga. See oli tema rollis väga suur pluss.

Kuidas Sa mängijana sellist hooaega võtad? Numbriliselt läksid ju edasi ja said rohkem võimalusi. Kas hindad seda aastat enda jaoks positiivseks või varjutab seda klubi kehv tulemus?
Isikliku poole pealt oli see kindlasti positiivne hooaeg, sest sain rohkem vastutust võtta ja enesekindlust koguda. Samas on korvpall lõppude lõpuks ikkagi meeskonnamäng ja tiimi tulemus on minu jaoks alati kõige olulisem.
Kas Su roll lõppenud hooajal võrreldes varasemaga kuidagi muutus ka või oli ülesanne sama ja lihtsalt minuteid tuli juurde?
Pigem oli roll suhteliselt sama, sain lihtsalt rohkem mänguaega ja selle võrra suurema vastutuse.
Sinu uues tiimis Viimsis, millist rolli ja kui suurt vastutust seal sinult oodatakse?
Arvan, et see saab olema suhteliselt sarnane sellele, mis oli Keilas. Pean samamoodi vastutust võtma, sest sammu tagasi teha ei tohi, tuleb ikka edasi panna.
Kuidas Sa vaatasid seestpoolt seda Keila kahe meeskonna vahelist duelli? Keila derbil olid pinged õhus ja saal rahvast täis, kas need olid kuidagi erilised mängud?
Muidugi, derbimängud on alati ägedad. Saalis oli ikka väga kõva möll ja sellises õhkkonnas on alati tore mängida, mulle väga meeldib.
Kas linna peal tulid fännid või vastasleeri toetajad vahel ligi midagi rääkima?
Ei, sellist asja polnud. See melu jäi ikka puhtalt saali ja mängude juurde, igapäevaelus mul sellist kogemust polnud.
Aga see, et Keilas on kaks meistriliiga satsi, mis Sina sellest arvad, on see okei?
Ausalt öeldes ma arvan, et oleks parem, kui Keilas oleks üks tugev võistkond. Sellest võidaks Eesti korvpall kindlasti rohkem.




