Eelmisel hooajal kõrgliigas debüteerinud Keila Korvpalliklubi läheb uuele hooajale vastu julgemalt ning meeskonna komplekteerimise käigus jõuti kokkuleppele 198-sentimeetrise lõunanaabri Karlis Žundaga, kes on kogu senise mängijakarjääri veetnud kodumaal, esindades Läti Ülikooli ja BK Liepaja meeskondi.
Augusti lõpus 25. sünnipäeva tähistav viskav tagamängija kogus mullu Eesti-Läti liigas 25 minuti jooksul 8,7 punkti, 4 lauapalli, 2,9 korvisöötu ning 1,1 vaheltlõiget. Žunda meeldejäävaimaks etteasteks kujunes hooaja alguses kogutud 30 silma ja 7 laupalli võidumängus BC Kalev/Cramo vastu, mis kindlasti tõstis mängumehe nii mõnegi peatreeneri vaatevälja.
Korvpall24 portaal uuris juuli viimastel päevadel tehtud intervjuus Karliselt, millist tüüpi mängumehena ta end ise näeb, kui soojad suhted on juba uue peatreeneri Peep Pahviga ning millised tunded valdavad esimeses välisklubis end proovile pannes. Ühtlasi saime teada, kes on tema meelest Eesti-Läti liiga kolm parimat eestlast ning millistest Läti noormängijatest võivad peagi sirguda uued Euroliiga kandidaadid. Lõpetuseks avab mängumees Läti Ülikooli klubi telgitaguseid ning avaldab enda unistuste mängupaigad.
Karlis, miks otsustasid uueks hooajaks Keilaga liituda? Mis pakkumised Sul veel laual olid?
Otsustasin liituda Keilaga, sest tundsin, et see on hea koht, kus mängijana areneda. Tunnen, et olen oma karjääris jõudnud punkti, kus pean tegema järgmise sammu ja usun, et Keila on selleks hea koht. Mul oli pakkumine ka Liepajast, aga kuna olin seal juba kaks aastat mänginud, siis tundsin, et vajan muutust ja Keila tundus hea võimalus.
Kas enne Keilaga liitumist uurisid klubi kohta oma kaasmaalaselt Marcis Vitolsilt, kes mängis Keilas eelmisel hooajal?
Marcis Vitolsiga pole veel ühendust võtnud, aga võin seda teha tulevikus, kui tunnen, et vajan Keila kohta täiendavat infot või kui mul peaks tekkima küsimusi selle kohta, kuidas tema midagi tegi. Praegu tahan esmalt kõike ise kogeda, ilma kellegi kõrvalise arvamuseta.
Mis positsioonil Sa mängida eelistad ja miks?
Profikorvpallurina olen mänginud mitmel eri positsioonil. Olen tegutsenud “ühe”, “kahe”, “kolme” ja isegi “nelja” peal, aga kõige rohkem meeldib mulle mängida mängujuhina, sest tahan palliga tegutseda ja olukordi luua. Kui saan, siis tahan olla meeskonna liider ja mängujuhil on suur potentsiaal olla see liider.
Kas oled Keila peatreeneri Peep Pahviga juba pikemalt rääkinud? Millise mängijana ta Sind näeb ja millega ta Sind Keilasse meelitas?
Peatreeneriga olen seni rääkinud üsna vähe, aga ta ütles, et näeb minus mängijat, kes võiks olla liider ja kes looks tiimile olukordi. Ta arvas samuti, et Keila on sobiv koht, kus ma saaksin järgmise sammu teha. Kui ma Keilasse jõuan, siis räägime kindlasti pikemalt. Keila näol on tegu uue ja huvitava meeskonnaga Eesti-Läti liigas, kellel on palju potentsiaali. See tundus mulle huvitav.
Eelmisel hooajal viskasid Kalev/Cramo vastu oma Eest-Läti liiga punktirekordi (30). Kas see oli päev, kui “korv tundus nagu ookean”?
Jah, võib öelda, et korv tundus nagu ookean. See oli mäng, kus ma ei mõelnud millelegi muule ja lihtsalt tahtsin väga võita. Me alustasime hooaega suurepäraselt ja vaid mõned päevad enne Kalev/Cramo mängu alistasime Läti parima klubi VEF-i. Sellepärast teadsime, et suudame ka selle mängu võita. Olime ühteaegu nii keskendunud kui ka rahulikud. Lihtsalt mängisime korvpalli, kõik tuli välja ja visked kukkusid.
Keila on Sinu esimene välisklubi, aga kuna Eesti on Lätile nii lähedal ja meie klubid mängivad ühises liigas, siis kas Sa üldse loed seda välismaal mängimiseks?
Jah. Keila on minu esimene välisklubi, aga kuna Eesti asub Lätile väga lähedal ja hakkame mängima Läti klubidega, siis pean Keilat pigem poolvälisklubiks. See-eest saan paar korda aastas oma Läti sõpru näha ja perekond hakkab ilmselt samuti aeg-ajalt külas käima. Ei saa öelda, et Keila on täielikult välisklubi, kuid keelega hakkab esialgu ilmselt raskusi olema. Kultuur, poed ja muu selline on ka veidi teistsugused. Eesti ja Läti on üksteisele küll lähedal, kuid kindlasti saab olema ka väljakutseid.
Palun kirjelda ennast mängijana. Kas Sulle meeldib rohkem punkte visata või söötu anda?
Ma üritan olla mitmekülgne mängija, kes teeb natuke kõike, mitte ei viska ainult punkte, ei jaga ainult sööte või ei võta ainult lauapalle. Ma ei keskendu ainult ühele aspektile. Kõige paremini tunnen ennast siis, kui skoorin ja loon teistele võimalusi. Arvan, et mängin kõige paremini, kui mul lastakse mängida vabalt ja agressiivselt. Siis saan korvpalli nautida ja endast 100% anda.
Kes on Sinu arvates kolm parimat Eesti korvpallurit Eesti-Läti liigas ja miks just nemad?
Mulle meeldis Kristjan Kitsing Kalev/Cramost. Ta on suurepärane viskaja, kes oli vastaste jaoks alati ohtlik. Samuti Mihkel Kirves Pärnust, kes on minu arvates kogu liiga üks füüsilisemaid mängijaid. Kolmandana nimetaksin Märt Rosenthali Tartust. Mulle meeldib tema väljakunägemine. Ta muutis oma meeskonnakaaslasi paremaks ja leidis alati vabu mängijaid. See oleks minu eelmise hooaja esikolmik.
Kas saad nimetada kolm kõige lootustandvamat Läti korvpallurit Eesti-Läti liigas ja miks just nemad?
Esimesena nimetaksin oma endise meeskonnakaaslase Juris Vitolsi. Ta on vaid 18-aastane, aga tema tööeetika ja mentaliteet näitavad, et ta on juba küps mängumees. Tal tuleb veel oma füüsise kallal tööd teha, aga ma usun, et temast saab väga hea mängija nii Eesti-Läti liigas kui ka tugevamates liigades, kuhu ta kindlasti ükskord välja jõuab. Teisena tooksin välja Roberts Berzinši VEF-ist. Eelmisel hooajal oli ta pikalt vigastatud, aga nüüd on ta terve. Ta on väga atleetlik, kiire, oskab hästi vabu viskekohti leida ja raskeid viskeid tabada. Ma usun, et temast saab suurepärane mängumees. Kolmas oleks Klavs Dubults, kes mängib tuleval hooajal Liepajas. Varem mängis ta mitu hooaega Valmieras ja mullu oli ta Poolas, aga nüüd on ta Lätis tagasi. Ma tunnen teda isiklikult ja tean, kuidas ta oma mängu parandamise kallal vaeva näeb. Usun, et mängija, kes nii kõvasti tööd teeb ja kunagi alla ei anna, saab väga heaks korvpalluriks.
Mida tead Eesti korvpalli kohta peale Eesti-Läti liiga?
Kui aus olla, siis mitte väga palju, aga tean, et Kalev/Cramo on suure ajalooga klubi. Vaatasin, kuidas nad eelmisel hooajal FIBA Europe Cupis mängisid, aga kahjuks ei jõudnud nad medalitele. Kuna olen juba mitu hooaega nende vastu mänginud, siis muidugi tean ka seda, et Eesti korvpallurid on ühed kõvad võitlejad.
Kui palju Sa vabal ajal korvpalli jälgid? Millised korvpalliliigad Sulle kõige rohkem meeldivad, kes on Sinu lemmikmängijad ja miks?
Pean tunnistama, et ma ei ole kõige suurem fännaja, aga korvpalli vaatan sellegipoolest päris palju. Vaatan regulaarselt Eesti-Läti liiga mänge, et näha, kuidas erinevad meeskonnad mängivad. Lisaks vaatan Euroliigat, vahel Eurocupi ja siis FIBA Meistrite liigat, kui VEF või Prometey mängivad. Kui saan, siis vaatan ka NBA mänge, aga seda ei juhtu nii tihti. Pigem hoian lihtsalt statistikal silma peal. Kokkuvõttes vaatan peaaegu iga päev midagi.
Paljudele Eesti korvpallisõpradele tundub, et Läti Ülikooli meeskonna jaoks ei ole peamine tulemuse tegemine, vaid noortele mängijatele mängukogemuse andmine. Kas see on nii ja kas Sulle tundus seal mängides ka nii?
Jah. Ma ütleks, et noortele mängijatele sellisel tasemel mängukogemuse andmine on Läti Ülikooli peamine eesmärk. Kuigi hooaja lõpus ja play-off‘ide ajal muutuvad rotatsioonid lühemaks ja mängitakse seitsme või kaheksa mehega, sest üritatakse ka tulemust teha. Eelmisel hooajal õnnestus neil Läti liiga play-off‘is veerandfinaalist poolfinaali saada. Nad lõpetasid küll neljanda kohaga, aga see on meeskonna ajaloo parim tulemus. Kui mina seal mängisin, siis päris niimoodi see ei käinud, et lihtsalt anti mänguaega ja võisin teha, mida tahtsin. Tol ajal oli Läti Ülikooli peatreeneriks Guntis Endzels, kes oli väga range ja kui sa kuskil eksisid, siis ta istutas su pingile. Tavaliselt anti sulle mängu jooksul kaks võimalust. Kui sa mõlemal korral eksisid, siis istusid ülejäänud mängu pingil. Aga see olenes sinust endast. Kui sa tahtsid paremaks saada ja näitasid treenerile, et annad trennis endast kõik ja võitled kaitses, siis said ka mänguaega. Arvan, et Läti Ülikoolis tehakse järgmise põlvkonna korvpalluritega head tööd.
Mis on Sinu unistuste liiga, kus Sa tahaksid mängida?
Kui ma alles alustasin korvpalli mängimisega, siis tahtsin loomulikult NBA-sse jõuda. Ajapikku õppisin korvpalli paremini mõistma ja nüüd arvan, et Euroliiga või Euroopa korvpall üldse istub mulle paremini. Muidugi tean, et isegi Euroliiga on väga tugev liiga ja see on rohkem lihtsalt unistus, aga kunagi tahaksin mängida Hispaanias või Itaalias, kus on soe, ägedad fännid ja hea tase. Loomulikult tahan jõuda nii kaugele, kui võimalik, aga kunagi ei tea, kuhu sa lõpuks jõuad. Ma lihtsalt mängin ja töötan enda kallal edasi ja eks siis näeme, kuhu ma jõuan.




