Close

INTERVJUU | Keila “dirigent” Marcis Vitols veteranina ennast veel ei tunne: tahan palju mänguaega!

-Marcis Vitols | Foto: Keila KK esindusmeeskond Facebook

Teist hooaega Eestis mängiv 30-aastane lätlane Marcis Vitols üllatas nii mõndagi korvpallisõpra, kui liikus kahe hooaja vahel BC Kalev/Cramost äsja meistriliigasse tõusnud Keilasse. Seal on mängumees näidanud taset ning tema toel on Keila teinud tänavuse hooaja algul väga häid tulemusi, kaotades napilt valitsevale meistrile Pärnu Sadamale ning võites võõral väljakul 20 punktiga Tartu Ülikool Maks & Mooritsat.

Eelmisel hooajal jäi Vitols pigem varju, mängides Eesti-Läti ühisliigas 17,5 minutit, mis on ta profikarjääri madalaim näitaja. Sel hooajal on ta tärganud Keilas vaieldamatult juhtfiguuriks: keskmiselt 31,7 minuti jooksul on Vitols toonud oma võistkonnale 15,3 punkti, 7,3 lauapalli, 7 resultatiivset söötu ja 1,3 vaheltlõiget.

Korvpall24 portaalile andis Vitols intervjuu vahetult pärast Keila esimest võitu Eesti-Läti ühisliigas Tartu Ülikool Maks & Mooritsa vastu 14. oktoobril (89:69). Arutlesime ta rolli üle Keilas, palusime iseloomustada võistkonna mängustiili ning peegeldada ootusi äsja alanud hooaja kohta. Samuti rääkis Vitols oma välismängija kogemustest nii Eestis kui ka Ukrainas, kus ta mängis Odessa eest 2018/19. hooajal, ning oma kohanemisest Keila linnaga.

Marcis Vitols ja Keila on uuesti väljakul täna ehk pühapäeval, kui kodusaalis võõrustatakse lätlaste BK Ogret!

Esiteks, palju õnne Keila ajaloolise võidu puhul!

Aitäh!

Täna nägime Sinult nii head skoorimist kui ka rünnakute dirigeerimist (Vitols kogus Tartu vastu 18 punkti, 8 resultatiivset söötu ja 5 lauapalli – toim.). Kas Sa loodad sellist skooriva mängujuhi rolli etendada läbi kogu hooaja?

Loomulikult! Viimasel paaril hooajal mängisin ma heades meeskondades, kuid sain vähe mänguaega. See oli ka üks põhjustest, miks ma Keilaga liitusin – tahtsin palju mänguaega ja vastutust. Arvan, et sedasi jätkub hooaja vältel.

Ehk siis mõningane veteraniroll paelus Sind?

Veteran? (Naerab.) Võib-olla tõesti. Samas ma ei tunne end kui veteran. Kaido (Saks) on… ma ei teagi, 36-aastane? Ta ei tunne end ka veteranina. Ma suudan ja mulle meeldib joosta ning mängida agressiivselt nii kaitses kui ka rünnakul. Mulle väga meeldib siin, aga päris veteranina ma end ei tunne.

Mis Sind veel liiga uustulnuka Keila juures köitis, et siia otsustasid tulla?

Siin on väga palju entusiasmi, nii mängijatel kui ka tugipersonalil. Loomulikult on tegemist uue võistkonnaga ja palju tööd on veel teha, nii väljakul kui ka selle kõrval. Peame iga päev arenema. Mind üllatas tohutult, kui hea infrastruktuur Keila linnas on. Kõik vajalik on olemas: kaks-kolm saali, ujula, jõusaal. Keila on väike linn, aga kõik vajalik on seal olemas. Lisaks on Tallinn ainult 25-minutilise autosõidu kaugusel. See kõik on suurepärane ja mulle väga meeldib see linn.

Kas oled ka võistkonna tegemistega seni rahul?

Jah! Hooaja alguses oli raske, kuna see on värske kõrgliigavõistkond ja me polnud varem koos mänginud. Paljud mängijad tulid koos tiimiga esiliigast ja see on täiesti teine tase. Ütlesin neile, et see hooaeg tuleb teistsugune. Siin ei saa laisalt mängida. Kogu aeg on vaja pingutada ja mõttega mängus püsida. Lisaks on mängu kiirus täiesti teine. Minu arvates muutume iga päevaga paremaks, mulle meeldib see. Arvan, et mängisime ka Pärnu vastu väga hästi, kuigi lõpuks kaotasime. Tänane mäng oli meie jaoks suurepärane tulemus.

Kas Sul on kujunenud võistkonnas välja ka mõni lemmik?

Ma ei tahaks öelda, et lemmik, aga suhtlen kõige enam Matej’ga (Radunic – toim.), sest oleme mõlemad välismängijad. Kohalikud kutid on üksteist lapsepõlvest saadik teadnud. Päev päeva kaupa muutub suhtlus ladusamaks ja sellised tulemused aitavad sõbrunemisele kindlasti kaasa. Mulle meeldib, et väljakul me juba töötame hästi koos, aitame teineteist ja jagame palli. Täna oli meil vist ka päris palju korvisööte? Keegi ütles, et üle 20? (Keila sai Tartu vastu kirja 23 resultatiivset söötu – toim.) See näitab, et oleme meeskond, me ei taha kogu aeg ainult üks-ühte mängida. Muidugi on asju, mis vajavad veel lihvimist, aga senimaani olen väga rahul.

Ka kõrvaltvaatajana oli teie mängus näha sellist voolavust. Kas suudate läbi hooaja sellist mängupilti hoida?

Minu arvates me just nii peamegi mängima. Me pole just kõige talendikam meeskond, saame võita ainult südame ja hingega mängides. Meeskonnatöö ja palli liigutamine on ülimalt tähtsad. Me ei saa pidevalt üks-üks mängida ja eeldada, et võidame igaüht. Peame koos pingutama. Kaido (Saks) on väga vahva ja kogenud mängija. Aeg-ajalt pole võimalik ennustada, mida ta järgmiseks teeb. Igaüks annab võistkonnale midagi juurde. See kõik ei pruugigi statistikas peegelduda, nagu näiteks kaitses pingutamine ja musta töö tegemine.

-Marcis Vitols | Foto: Keila KK esindusmeeskond Facebook

2018/19. hooajal mängisid Odessas ning praegune Eestis mängimine on Su teine väliskogemus, kas see peab paika?

Jah. Mängisin natuke üle poole hooaja Ukrainas, seejärel kolisin Ventspilsi. Praegune hooaeg on mu teine Eestis.

Kas Lätile ja kodule lähemal olles on lihtsam olla välismängija?

Nautisin oma aega Ukrainas tohutult. Odessa on imeline linn. Kogu see reisimine ja esimene välismängija kogemus olid minu jaoks väga meeldivad. Olin küll kodust kaugel, aga see oli ikkagi väga hea aeg. Südantlõhestav on näha, mis Ukrainas praegu toimub, aga mina nautisin seal oldud aega väga.

(Kaido Saks astub möödudes ligi ja hüüab Vitolsi jutule nautimisest vahele “Enjoy! Enjoy!”, mille peale Vitols naerab.)

Seejärel kolisin Ventspilsi ning nüüd on mu teine hooaeg Eestis. Ma ei oskagi öelda, kui palju kergem või parem see on. Lõppude lõpuks olen ma ikkagi välismaalane. Nüüd olen küll 2,5-tunnise bussisõidu kaugusel kodust, aga kogu pere, abikaasa ja laps, elavad koos minuga Keilas. Loomulikult on äge käia Lätis ja mängida vanade meeskonnakaaslaste vastu. Vahel, kui mul on mängu järel vaba päev, saan ma kodustel külas käia.

Mis on Sinu silmis praegu Keila meeskonna tugevused ja nõrkused?

Me pole eriti kogenud võistkond. Peame kaitses ja otsuste tegemisel veel palju arenema. Me ei leia alati vabasid mehi üles. Vahel on suur mees Matej Radunic korvi all väiksema mängija vastu, aga me ei näe seda olukorda. See tuleb ainult mängukogemuse, omavahelise suhtluse ja videoanalüüsiga. Ainult sedasi saame selle koha pealt areneda. See on vast üks meie nõrkusi. Tugevused… arvan, et meie tugevaks küljeks on energia. Oleme nii väljakul kui ka pingil ühtne rusikas ja toetame üksteist. See on kindlasti meie suurim eelis. Minu arvates oleme rohkem nagu üks pere, mitte lihtsalt meeskond. Seda võimendab fakt, et Keila on nii väike linn, treener (Peep Pahv – toim.) on seal legendaarne kuju ja suur hulk mängijaid on kohalikud. See tekitab väga perekondliku tunde.

Millised on Su ootused ja eesmärgid hooajale, nii võistkonnana kui ka isiklikult?

Isiklikult tahan ma mängida! Tahan palju mänguaega ja võimalust näidata, et suudan mängida. Nagu enne mainisin, siis viimased paar hooaega vaatasin rohkem pingilt. Ma ei tea, mitu hooaega mul veel mängida on, kuid tahan nautida iga hetke ning võin sajaprotsendiliselt kinnitada, et naudin väljakul olemist. Meeskondlikult peame lähenema igale mängule eraldi. Meil pole konkreetseid eesmärke. Loomulikult oleks suurepärane liikuda play-off-kohtade lähistele. Täna näitasime, et suudame mängida igaühe vastu. Tartu on suurepärane võistkond ning nägime, et nad on mängitavad. Kui võidame siin-seal veel mõne mängu, siis muutume ka enesekindlamaks ning enesekindlusega võib teha suuri asju.

scroll to top