Mai lõpus peetud noormeeste U18 vanuseklassi finaalturniiril kerkis üheks silmapaistvamaks mängijaks raske trauma seljatanud ja Audentese Spordigümnaasiumis tänavu ka esiliigakarastust saanud Simm-Marten Saadi. Augusti viimasel päeval alles 17-aastaseks saava 205 cm pikkuse korraliku viskekäega suure ääre/keskmängija sihiks on pärast keskkooli siirduda ookeani taha USA ülikooliliigasse.
Keerulisest seljatraumast paranenud Saadi tegi tänavu Saku I liigas kaasa kümnes matšis ning kogus keskmiselt 11,4 punkti, 5,2 lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu. Seejuures võttis noormees keskmiselt 24 minutiga mängus peaaegu kolm kaugviset ehk siis tegemist on modernse pika mängijaga, kes on ohtlik nii korvi all mürgeldades kui ka kolmesekaare tagant visates. U18 sarjas olid Saadi keskmised numbrid SK Nord Aid/Cramo särgis nelja kohtumisega 28,9 minutit ja koguni 20 punkti, 14,8 lauapalli ning üks blokk.
Korvpall24 portaal tegi Saadiga intervjuu pärast tema tiimi SK Nord Aid/Cramo jaoks kaotusega lõppenud finaalmatši ning rääkisime nii tänavusest hooajast kui ka noormehe tulevikuplaanidest. Konkreetse ja sorava jutuga Saadil on ambitsiooni töötada ennast välja tippkorvpalli ning pärast keskkooli tahaks ta järgmise sammu teha USA üliõpilasliigas NCAA. Ühtlasi saime teada, et Saadi on olnud noortekoondise tasemel mängumees ka ühel teisel populaarsel pallimängualal ning langetas lõplikult korvpalli kasuks otsuse alles hiljuti.
U18 hooaeg lõppes Sinu jaoks hõbemedaliga. Jäid Sa isiklikult rahule või ikkagi finaali ei taha keegi kaotada?
Finaali ei taha muidugi kaotada. Aga see on tegelikult raske küsimus, sest meil oli poolfinaalis vastaseks Tartu ning kõik korvpalliinimesed saatsid Tartut juba finaali, et ah, see Nord ei suuda midagi. Näitasime sisu ja võtsime Tartu ära, aga finaalis lihtsalt ei jaksanud. Meeskond oli kõva, aga millestki jäi natuke puudu ja Audentes oli parem.
Tulite ju veel finaali lõpus järele ja tegite sellest finaalist korraliku vaatemängu. Kas Audentes oli siis ühtlasem või teil ei jätkunud lihtsalt enam jaksu, nagu Sa ütlesid?
Oligi see, et jõu puudumisest tulid lollid otsused. Kaitses jäi paar korda rääkimata, nad panid paar valusat kolmest ära ja oligi kõik.
Sa oled Audentese Spordigümnaasiumiga juba esiliigat ka mängida saanud, kui tähtis U18 sari selles vaates Sinu jaoks on?
Kindlasti. Kõik tahavad võita ja U18 liigas saan ennast teistega võrrelda. Esiliiga on selles mõttes väga hea, et seal saab täismeeste vastu mängida ning vastas hoopis teistsugused kehad. Nüüd tuli U18 sarjas vaadata, kuidas mängida, et ründevigu liiga palju ei saaks, kuna siin on natuke väiksemad kehad ees.
Kui suur on erinevus, kui mängida esiliigas meeste vahel ja omavanuste seas? Tempo ja jõud on vist päris erinevad?
Esiliigas on vanemad mängumehed ja noored meistriliiga tiimide duubelmeeskondadest. Kehad on seal kõvad ja kiirused ka hoopis teistsugused, aga arvan, et see ongi kõige parem, et saame esiliigas Audentesega natuke ka meeste korvpalli mängida.
Mõni aeg tagasi mängis Audentese Spordigümnaasiumi tiim ka kõrgliigas. Kas Sa ei ole mõelnud, et tahaks ka juba hoopis kõrgliigas proovida? Kuigi ajalugu on näidanud, et vaid noortega on kõrgliigas raske suurtest kaotustest pääseda.
Arvan, et see oleneb ikkagi aastakäigust. Kindlasti oleks väga hea mängida meistriliigas, aga tänavu tegime ka esiliigas kohati head mängu, aga võite väga ei võtnud. Arvan, et me olemegi Audenteses selleks, et õppida ja küll need võidud ka tulevad. Esiliiga tase on ka juba nii palju tõusnud, et kindlasti mõned esiliiga paremad satsid paneksid juba Rakvere Tarva ja Tallinna Kaleviga võrdselt.
Räägi U18 koondisest ka. Sa oled kindlasti koondisemees, eks?
Kutset pole veel tulnud (Muigab.).
Pärast sellist finaalturniiri mina usun küll, et tuleb.
Oleks tore.
U18 vanuserühm on Eestis ilmselt viimaste aastate üks tugevamaid. 2004. a poistest Henri Veesaar n-ö lipulaevana on juba ka meeste koondises ära käinud. Kas Sa tunnetad, et see aastakäik on väga kõva?
Eks me tunnetame omavahel ikka seda. Pole ju varianti, kui satsis on Veesaar, kes Euroliiga noorteturniiril teeb täiesti müstilisi mänge, on Madridi Reali noortesüsteemis juba kolm aastat olnud ja teeb seal ilusaid asju ning nüüd juba ka Eesti meeste koondises. On ka teisi mehi, nagu Karl Markus Poom, kes on kindlasti aastakäigu üks liidritest. Sats on ühtlane ja pole ühtegi sellist ärakukkujat. Koondise tase on ikka väga hea.
Sa oled päris pikaks kasvanud, mis Su ametlik pikkus on praegu?
Ketsidega 205-206 cm.
Kas lubatakse, et kasvad veel?
Mulle öeldi lapsena, et maksimaalne pikkus tuleb 1.98 (Naerab.), aga praegu on kogu aeg stabiilselt juurde tulnud. Loodan, et veab sinna 2.10 peale ära.

Selgita oma mängustiili nendele, kes Sind mängimas näinud pole. Mis on Sinu trumbid korvpalliväljakul?
Kuna ma olen suhteliselt pikk ja pikad mängivad kaitses tavaliselt oma mehest päris kaugel ning minu viskekäsi on vahepeal päris hea, siis proovin kaugemalt kolmeseid ära panna. Kindlasti meeldib mulle ka räigelt korvi all mürada, ründelauda ja kaitselauda haarata ning musta tööd teha.
Kas tänapäeval üldse saab enam korvpallis olla ka pikk mängija, kes kolmest ei viska?
Kindlasti saab, oleme siin oma meistriliigas ju näinud. Näiteks Mike Buchanan paneb vägevalt, aga kolmest ju väga ei viska. Korvi all tuleb olla mehe eest väljas ja küll see vise ka pikal mehel järele tuleb.
Kas korvi all müramine valus pole? Ma vaatan, et Sul on finaalis käed korralikult veriseks tõmmatud.
Mis teha, mulle meeldib, kui saab mürada. See on tore. Ainult veel toredam oleks, kui mürad ja mürad ja siis võtad mõne tiitli ka selle müramise peale (Muigab.).
Mis Sind tulevikus pärast Spordigümnaasiumi lõpetamist ootab? Kas Sul on ambitsiooni saada tippkorvpalluriks?
Ambitsiooni ja tahtmist kindlasti on, et proovida jõuda võimalikult kaugele. Loodetavasti peab keha ka vastu pärast hiljutist pikka vigastust.
Mis vigastus Sul oli?
Mul oli seljas kaks murdu. Mingi hetk mängisin juba valuvaigistite all ja siis pidin tegema mängudes pooleaastase pausi. Jõulude paiku tulin tagasi. Aga nüüd ongi mõttekoht, et kuhu edasi. Audentesest tahaks praeguse seisuga USA ülikooli minna.
See on Sinu kindel siht?
See võiks olla päris hea võimalus. Kui Euroopast tuleb mingi hea pakkumine, siis võib siia ka jääda, aga arvan, et USA oleks hea variant.
Siis on ambitsioonid ju päris kõrged.
Tahtmist on ja ambitsioonid on ka, jah.
Aga miks just USA? Kas Sind tõmbab see mängustiil või kultuur?
Pigem see kultuuri pool. Aga kui (Maik-Kalev) Kotsar tuli sealt tagasi, siis oli näha, milline lihamägi ta on. (Matthias) Tass samamoodi. Näha on, et seal tehakse head tööd ka korvialuste meestega. Arvan, et see võib olla minu jaoks päris hea koht.
Tunned, et jõudu on juurde vaja?
Ütleks nii, et jõudu, jah, aga selle jõuga on see ka, et mul ei lubatud päris pikalt (kangisaali) teha. Tuleb ka tähele panna, et sitkus ja vise selle jõusaalis rassimisega ära ei kaoks.
Kas Sul on mingeid kontakte ka juba selle ookeanitaguse maailmaga? On huvi tuntud või kuidas need asjad käivad?
Ookeani tagant pole huvi veel tuntud, aga Euroopast on ikka pakkumisi ja vaatab, võib-olla saab mõne tugeva laagri ka kuskil teha. Aga ookeanitagusega tegeleme praegu. Mul on koolis paar head abistajat ja siis Alar Varrak aitab mind samuti. Tema on minu jaoks samuti väga tähtis inimene ja aitab mind kõvasti.
Palju suvel puhata saad, kuni koondise asjad hakkavad?
Ma isegi ei tea, mis see ametlik koondise algusaeg on. Kui kutse sinna tuleb, siis kool lõppeb kaheksandal (juunil) ja siis on kaks nädalat n-ö sundpuhkust, kuna minu vigastus oligi just ületreenitusest ning liiga vähesest puhkusest.
Kas sundpuhkus tähendab seda, et kossumehed seotakse voodi külge kinni?
(Naerab.) Tuleb lihtsalt mõistusega võtta. Kui on puhkamise aeg, siis ei saa minna ja kaks tundi saalis trenni rassida. Tuleb korraks aeg maha võtta, et siis koondises jälle tipphoos olla.
Lõpetuseks natuke teise spordiala juurde minnes, siis oled olnud ka suisa noortekoondise tasemel võrkpallur. Mis positsioonil mängisid?
Jah, olin veel eelmisel talvel koondiselaagris. Tänavu käisin ka Eesti meistrivõistluste finaalis enda klubi aitamas. Mängin temporündaja positsioonil, aga viimastel võistlustel olin hoopis sidemängija.
Aga miks tegid otsuse ikkagi korvpalli kasuks?
Otsustasin korvpalli kasuks, sest näen endal siin tulevikku rohkem kui võrkpallis ja arvan, et minu kehale sobib korvpall rohkem kui võrkpall.
Kas võrkpallis ja korvpallis midagi sarnast ka on või on täiesti erinevad mängud?
Pallimängud on nad mõlemad, aga kuna võrkpallis puudub kehakontakt, siis on need ikka suhteliselt erinevad mängud. Aga samas tuleb mõlemal alal kasutada pead ja mängida targalt ning suur roll on ka tiimitööl. Mõlemad on võistkonnaalad ning alati võidab ja kaotab meeskond.




