Kuigi Keila Coolbeti meeskond pole tänavusel hooajal Optibet Eesti-Läti korvpalliliigas soovitud hoogu üles saanud, siis on tiimis mitmeid eestlastest esilekerkijaid, kes on saanud suurema rolli ning suutnud pakutud võimaluse ka ära kasutada. Kui hiljuti avaldasime usutluse suure ääre Patrik Saaliga, siis vahetult enne jõulupühi andis Korvpall24.ee portaalile intervjuu ka 21-aastane väike äär Christopher Lenk.
Eesti-Läti liigas tegelikult juba oma neljandat hooaega mängiv 190 cm pikkune Lenk on aga alles tänavu saanud kirja arvestatavad minutid, kui senise 14 kohtumisega on tema arvele kirjutatud 21,5 minutit, 7,3 punkti, 1,2 lauapalli ja 1,5 resultatiivset söötu. Eelmisel hooajal teenis ta mänguaega keskmiselt 10 minutit ehk siis mänguaja kasv on olnud enam kui kahekordne.
Lenk rääkis intervjuus põhjustest, miks Keila Coolbet pole tänavu veel oma mängu käima saanud ning mis neil tema arvates puudu on jäänud, mis on tema enda plussid ja miinused korvpalliplatsil, kuidas on Keila tänavuste leegionäride valikuga õnnestunud, mille arvelt on tal õnnestunud oma minuteid nii palju kasvatada ning kas eelmise hooaja lõpul lahvatanud skandaal sai tema hinnangul adekvaatselt kajastatud.
Christopher, intervjuu tegemise hetkel on Keila Coolbetil tabelis 11 kaotust ja 2 võitu (intervjuu avaldamise momendil on saldo 2-13 – toim.). Kui raske on sellises situatsioonis jõulupühadele vastu minna?
Võita on ikka tore ja võidu pealt oleks kindlasti parem tunne, eriti kui tabeliseis oleks parem. Olukord on aga selline, pole midagi teha – peab lihtsalt trenni edasi tegema ja paremaks saama.
Mis on Sinu hinnangul teil senistel hooaja kuudel puudu jäänud?
Kõige suuremad probleemid on ilmselt kaitses, võib-olla me ei mõista üksteist väljakul veel piisavalt hästi. Meeskondlik kaitse pole nii hea, kui olla võiks. Viimastes mängudes on probleeme olnud ka visketabavusega.
Te mängite ka eurosarja, kas kahe liiga jaoks on mehi tiimis piisavalt või oleks täiendust vaja?
Kindlasti oleks mehi jagunud, kui hooaja alguses poleks tulnud vigastusi, mis mõne mängija jaoks juba hooaja lõpetasid. Ka kaks nooremat mängumeest, kes oleksid kindlasti võimaluse saanud, said pikemaajalised vigastused. Seda häda on meil päris palju olnud.
Kuidas Te praeguse koosseisuga toime tulete?
Me proovime endast kõik anda, aga võite pole tulnud, seega on midagi ikkagi puudu.
Räägime Sinu individuaalsest hooajast. Statistikat vaadates oled Sa igas elemendis jõuliselt juurde pannud. Suur põhjus on ilmselt mänguaeg: eelmise hooaja 10 minuti pealt oled tõusnud 21 minuti peale. Millest see kasv on tulnud?
Ilmselt seetõttu, et Aleksander Tassa sai hooaega lõpetava vigastuse ja sealt tekkis minul võimalus. See andis enesekindlust, kui näed, et tulevad õnnestumised. Pärast esimesi mänge tekkis ka peatreeneril rohkem usaldust mind väljakule panna.
Kuidas Sa ise oled rahule jäänud oma minutite kasutusega? Keskmiselt 7,3 punkti mängus, kas oled rahul?
Stabiilsust võiks kindlasti rohkem olla, aga hetkeseisuga olen üldiselt rahul.
Iseloomusta ennast mängijana just kõrgliiga tasemel. Mis on Sinu plussid ja mille kallal pead kõige rohkem tööd tegema?
Plussideks on kiirus, läbimurded ja kõik muu kaasnev. Samuti on hüpet piisavalt, et vahel ka endast pikemate vastu korvi all viskele saada. Kaitses on asi pigem tahtmises ja seda mul jagub. Kõige rohkem pean vaeva nägema viskega, see on selge puudujääk.
Kui Sa Keilas esimesi võimalusi said, siis Sa kolmeseid peaaegu ei visanudki. Viimastel hooaegadel oled hakanud viskama, aga protsent on väga madal (intervjuu avaldamise hetkel 11,1% – toim.). Kas see ongi põhjus, miks viskega tuleb tööd teha?
Kindlasti. Nüüd ma vähemalt viskan, aga sisse ei lähe veel piisavalt palju. Sellega tuleb vaeva näha.
Mis on Sinu ametlik pikkus? Internetis on kirjas 188 cm, on see õige?
Ma ei teagi, kas see on päris täpne. Võib-olla on kuskil 188 ja 190 vahel, aga ise pakuksin pigem 190 cm.
190 cm on ikkagi tagamängija pikkus. Kui keeruline on kõrgliigas sellise pikkusega mängida ilma stabiilse kaugvisketa?
Ma ei ütleks, et see on otseselt keeruline, aga endal oleks kindlasti parem tunne, kui vise oleks stabiilne ja pallist lahti lastes teaksid, et see võib sisse minna.
Kas vastaste skauting arvestab sellega ehk Sulle jäetakse rohkem ruumi või sellel tasemel selliseid kingitusi ei tehta?
See oleneb täiesti vastasest. Mõned jätavad ruumi, teised elavad jälle täiesti küljes kinni.
Aga kas Sul on peatreeneri poolt n-ö roheline tuli olemas, et kui oled vaba, siis paned peale?
Jah, selles suhtes ikka, kui olen vaba, siis ei jäta viskamata.
Kuidas on Keila sel hooajal leegionäridega õnnestunud?
See on keeruline küsimus. Kadarius Johnsoniga ei läinud üldse täppi. Teistes on midagi sees peidus küll – Ukraina poisil Nazarii Kulishenkol on pikkus ja keha olemas. Isaiah Thompsonil on kõvasti tahtmist, võitluslikkust ja oskusi. Ja kõige kogenum, Mario Špaleta, temal on ka oskused olemas ja mõnes mängus teeb ta väga ilusaid numbreid, aga võib-olla jääb stabiilsusest puudu.
Mis probleeme selle Johnsoniga oli?
Ta polnud meeskonnamängija, tahtis pigem oma numbreid teha.
Kes on eestlastest teinud seni parima hooaja? Keda saaks esile tõsta?
Võib-olla Patrik Saal. Ta tuli TalTechist ja on siin saanud rohkem võimalust oma mängu mängida ja kindlasti rohkem minuteid. Tema tooksin esile.
Tegin Patrikuga hiljuti intervjuu ja tema kiitis just Sind kui esilekerkijat, seega olete vastastikku üksteisele silma jäänud. Mainisid ennist Aleksander Tassa vigastust, kas see oli peamine põhjus Sinu suuremateks minutiteks või usud, et oleksid rotatsiooni nagunii sisse murdnud?
Arvan, et oleksin sel hooajal nagunii rotatsiooni kuulunud ja mänguaeg oleks võrreldes eelmiste aastatega tõusnud. Aga kuna tulid erinevad vigastused ja rotatsioon jäi lühikeseks, sain kohe suuremad minutid. Kuid kohta rotatsioonis uskusin ma igal juhul.
Eesti korvpallis räägitakse palju “Keilate vastasseisust”. Kuidas Sina seal sees olles seda Keila derbit ja kogu seda olukorda näed?
Saal on rahvast täis ja närv on kergelt sees (Muigab). Seda on lahe mängida. Rohkem ei oskagi öelda, me lihtsalt mängime.
Kas väljaspool platsi tullakse ka Sinu juurest küsima, et mis värk selle Keilaga on, et seal kaks kõrgliigatiimi on?
Ei, minu käest pole küsitud. Ma ei oska selle kohta midagi arvata, ma pole nii süvitsi asjas sees, et kõiki detaile teada.
Keila on Eesti mõistes väike koht ja kaks kõrgliiga satsi on ikka päris omapärane nähtus. Nõustud?
Raske öelda. Kui on kaks satsi, siis on kaks satsi.
Räägime eurosarjast. On öeldud, et lühikese rotatsiooniga on kahe liiga mängimine keeruline. Kuidas Sina mängijana seda väljundit hindad?
Mulle isiklikult see väga meeldib. On teistsugused vastased ja saab mängida uutes kohtades. Mängija jaoks on see väga lahe kogemus.
Kas oled märganud mängustiilis erinevusi võrreldes Eesti-Läti liigaga?
ENBL-is on satsidel kvaliteetsemad välismängijad. Mõnes võistkonnas ongi põhimõtteliselt ainult ameeriklased ja kohalikke mängijaid on väga vähe. Kui meil on rõhk kohalikel ja siis on mõned välismaalased, siis seal on vahel vastupidi. See muudab mängu palju individuaalsemaks, nad üritavad kõvasti oma statistikat teha.
Kas Sa sel hooajal madalamates liigades ka kaasa teed?
Teises liigas olen sel hooajal kaks mängu teinud.
Millest see sõltub, kas me Sind teises liigas veel tänavu näeme?
Praegu ei oska öelda. Hooaja alguses ütles peatreener, et mine tee seal oma mängu ja saa hea tunne kätte. Aga praegu, kui meil on põhikoosseisu juures niigi emotsiooniga raske, peab vaatama.
Kui suur on vahe kõrgliiga, esiliiga ja teise liiga vahel?
Esiliiga kohta ei oska öelda, sealt oleme kolm aastat eemal olnud. Aga taseme erinevus kõrgliiga ja teise liiga vahel on väga väga suur. See puudutab kõike: kiirust, kvaliteeti, jõudu ja mängijate gabariite.
Kas madalamas liigas enesekindluse kogumine on Sinu jaoks olnud hea ja sobiv variant?
Seal on tase madalam ja seetõttu lihtsam mängida, saab kindlust juurde küll.

Kuidas Sul on suhted peatreener Peep Pahviga pärast seda eelmise hooaja lõpu suurt skandaali? Kas rääkisite asjad selgeks?
Meil oli kõik hästi juba kohe pärast seda skandaalset mängu. Mingit viha ega vimma meie vahel pole, kõik on väga hästi.
Kas Sinu vaatest oli selle teema kajastus adekvaatne?
Arvan, et see puhuti ehk liiga suureks. Sellist tähelepanu poleks vaja olnud.
Mis on Su isiklik plaan korvpallis? Kui kaua kavatsed jätkata ja kuhu tahad jõuda?
Plaan on mängida nii kaua kui võimalik ja nii kaua kui keha kannatab. Praegu olen noor. Eesmärk on jõuda mingil hetkel välismaale mängima, aga väga täpseid etappe ma paika seadnud pole. Proovin pigem oma miinuste kallal tööd teha ja siis vaatab edasi.
Kuidas näeb välja Sinu tavaline nädal? Kui palju lisatrenni peab sellel tasemel tegema mängija, kes tahab areneda?
Lisatrenniga on see mure, et saaliaega pole alati võtta. Aga nii palju kui võimalik, käin ikka viskamas ja katsun tunnetust parandada. Füüsilist poolt saab ise juurde teha, jõusaali ligipääs on lihtne. Pallisaalis on kooliajal päeval kehalise kasvatuse tunnid sees ja siis on keerulisem.
Kas mõni teine Eesti kõrgliigaklubi on Sinu vastu kunagi huvi tundnud?
Ei, seni pole keegi veel rääkima tulnud.
Kas usud, et pärast seda hooaega, kus Sa oled saanud suurema vastutuse, võidakse tulla?
Ei oska öelda, eks seda näeb pärast hooaja lõppu.
Kas võtaksid jutule või oled Sa Keilas seni, kuni Sind “üle parda visatakse”?
Eks paistab, mis hetkel ja kes rääkima tuleb (Muigab.).
Kas Eesti-Läti liigas on Keila Coolbetil veel play-off‘i šanssi? Kaheksas koht on libisenud päris kaugele ära.
Lootust tuleb alati elus hoida. See on väga keeruline ülesanne, aga ei tahaks motivatsiooni veel alla lasta.
Teil on ees ootamas raske graafik: Riia VEF, Tartu, Ogre, TalTech. Kergemaks vist lähiajal ei lähe?
Kindlasti ei saa olema kerge, aga proovime näidata head mängu ja anname endast parima.




