Tere Kadrina Karude peatreener Jaanus Liivak on võtnud omale veel ühe põneva projekti vedada. Team Kaitsevägi ei ole mitte ainult Saku II liiga ainuvalitseja, vaid ka väga vajalik algatus, et kaitseväkke läinud noorkorvpallurid ei kaotaks sidet korvpalliga. Liivak hoolitseb selle eest, et andekad pallimehed treeniksid ja karastuksid lisaks metsalaagritele ning kaevikuelule järjepidevalt ka palliväljakul.
Vanemad korvpallisõbrad mäletavad kindlasti neid aegu, kui Kaitsevägi tahtis Martin Müürseppa ajateenistusse võtta, aga kuidagi õnnestus Mürkal sellest kõrvale hoida ning segamatult tippkorvpallile keskenduda. Esmakordselt on Eesti noormeestel nüüd võimalus ajateenistuses olles korralikul tasemel korvpalli mängida ja seda veel ühtse satsina. Kui poleks Team Kaitseväge, siis osad noormehed ei saaks 11 kuu jooksul võib-olla peale lumepallide mitte midagi ümmargust loopida ning korvpalli mõistes läheks nii mõnigi talent kaduma.
Jaanus Liivak koos oma abiliste Raivo Tribuntsovi ja Taavi Eesaluga on see mees, kes Team Kaitseväe rivisammu varakult korda seadnud. 10-0 stardiga ollakse teises liigas ainuliidrid ning nii mõndagi vastast on loputatud 50 punktiga. Lisaks talendile on meistriliiga kogemusega noori tiimis üksjagu, nagu Ralf Sats, Joonas Anton Jürgenstein, Kardo Kilk, Erik Kaasik jt. Liivak aga ainult ei dirigeeri, vaid tahab ka ise koos hoolealustega NATO testil 300 punkti täis teha. Korvpall24.ee portaal ajas peatreeneriga juttu oktoobri lõpus Viimsis. Liivak ei hoidnud tagasi oma imestust, kui palju hoolealused veel lisaks kaitseväeteenistusele korvpallitrenni jõuavad teha. Lisaks tõi ta välja ühe konkreetse elemendi, mille pärast kutid riielda saavad.
Mis projekt see Team Kaitsevägi täpselt on ning miks selle Kadrina Karude kõrvalt vedada võtsid?
See on projekt, mis oleks palju varem pidanud hakkama.
Neil, kes lähevad kaitseväkke, pole sel perioodil kusagil mängida?
Jah, siin see tühimik on. Mulle meeldib, et korvpallipoistele, kes sõjaväkke tulevad, anti võimalus mängida. Treenime neli korda nädalas. Minu arvates on see kõva näitaja. Vaatan mõnda poissi ja ei tea, kas nad enne ongi nii palju iganädalaselt treeninud. Mõni on treeninud ilmselt kaks-kolm korda nädalas ja meil siin on ikkagi ideaalne sellega võrreldes. Miks Karude kõrvalt? Olen treener ja siin meil võib-olla ainult kaks mängu kattuvad hooaja peale. Mulle see treeneritöö meeldib ja kui saan ikkagi noori mehi utsitada ning silma särama panna, siis on hästi. Tööd peab ju tegema.
Kõik nad on eranditult tulnud kaitseväkke aega teenima?
Jah, välja arvatud kaks meest. Kardo Kilk on tegevteenistuja ja Viimsi vastu ei mänginud, kuna oli metsalaagris. Ning tegevväelane Aaro Silla ei ole ka kohal olnud, kuna läks Iraaki missioonile. Nad avaldasid soovi ka mängida ja kuidas me siis ütleme, et ei saa, meil on ainult ajateenijad. Sellised noored vihased mehed nad on.
Ajateenijad teenistuse ajal kuhugi teistesse klubidesse ei saa?
Jah, ning ma ütlen, et korvpall on neile nagu boonus. Neil on kell 06.00 äratus, siis teevad kuni 17.00-ni oma sõjaväetegevusi ja õhtul tulevad kella 19-ks trenni. Ega mahv on neil päris kõva. Trennipäevad päris täpselt paigas pole, kuna on mängud ka ja poisid peavad veel metsas käima. Profitiimides on isegi lihtsam. Teevad hommikuse trenni ära, siis magavad päev otsa ning õhtul uuesti trenni. Meie poistel on väga kõva füüsiline mahv taga, nemad päev otsa magada ei saa.
Kaua need poisid siin aega teenivad? See ei ole ju n-ö spordirood?
Jah, see on tavaline kaitsevägi, ei ole spordirood. Uus sats tuli meil eelmisel nädalal ja kõik nad käivad 11 kuud.
Team Kaitseväel oli 3×3 projekt ka?
See oli enne mind suvel ja Taavi Eesalu ajab seda asja. Mina olen nüüd juurde võetud meeskonda, et seda treeningu poolt professionaalsemalt aidata. Mina pean poistega trenni tegema ja mängima. Muud asjad on tehtud. Ole ainult mees ja tee oma tööd, kõik muud asjad on paigas.
Kui Raivo Tribuntsov on ametlikult abitreenerina kirjas, siis mis on Taavi Eesalu roll selles meeskonnas?
Abitreener on mul Raivo Tribuntsov, kes mul seal Kadrina Karudeski on. Taavi on ise juhtinud seda ja pingi peal on mul ka poistega abis. Ega meil siin tegelikult pole nii, et kes on abitreener või mis, siin me kõik poiste nimel oleme ja ühte sammu astume. Mina olen siis n-ö peatreener, kes peab mängupildi eest vastutuse võtma.
Kas keegi neist abilistest skautingut ka teeb teiste tiimide kohta?
Ei, me pole seda teed läinud. Teine liiga pole see koht. Püüame ikkagi oma mängule keskenduda. Natukene kaitses tegime meeskonna paremaks. Poistele ütlesin ka, millist mängustiili neilt tahan. Et korvpallisõbral oleks kõige lihtsam aru saada, siis sellist NBA põhihooaja mängustiili. See on täna selline kaks-kolm söötu ja vise ning et vaja 1-1 ette võtta vastaseid. Skautingust veel rääkides, siis seda tehakse ikkagi meistriliigas ja Euroliigas. Olen Hollandis treener olnud ja seda tuleb teha, kus on mehed, kes sellest aru saavad. Ja siis ka kõik asjad tuleb võimalikult lihtsaks teha.
Kuidas tundub, kas visked lähevad hästi sisse?
Kui on õige vise, siis ta lähebki sisse. Eks me ju treenime neli korda nädalas ning viskamise osakaal on väga suur. Kiirrünnakusse jooksmise osakaal on trennides suur. Olen poistele öelnud pidevalt, ei minu asi on teid julgustada. Kui praegu võib tunduda, et kõik on enesekindlad, siis mina ütlen, et mõni veel pole. Alguses oldi häbelikud, aga täna nii mõnigi annab heas mõttes mängumehe mõõdu välja.
Päris paljud on tiimis ka meistriliiga kogemusega.
Jah, eks nad on kuidagi olnud seal, aga täna täidavad nad kohust riigi ees ja täna on neil see võimalus Team Kaitseväega. Kui seda võimalust poleks, siis praegusel pimedal ajal istuks nad seal oma kasarmus ja mõtleksid, et mis siis homse päevaga saab.
Kas paljud tahavad tippkossuga oma elus edasi ka minna?
Eks ma arvan, et tänapäeva noorel ole ikka see eesmärgiks. Ma nimesid ei hakka nimetama, aga nii mõnelgi on meistriliiga materjal ka edaspidi olemas just füüsiliste võimete poolest. Mõni on esimest korda just siin avanenud, et on ka selliseid juhtumeid. Võtame sammu korraga. Kõige tähtsam on see, et tänasel päeval võin öelda, et ühiskonnale tulevad neist kihvtid kutid, distsiplineeritud. See on number üks, täidavad oma kohustuse kodumaa ees. Teiseks on see, et kui mõni mees hakkab meistriliigas mängima tulevikus – super. Ja kolmandaks võin öelda, et neli-viis poissi kindlasti hakkavad järgmisel aastal mängima esiliigat.
Kas ka Karude eest?
Why not, miks mitte ka Karude eest, ega siin seda materjali on küll ja veel. Ärme unusta ära, et oleme alles oktoobri lõpus, et hooaeg on veel ees.
Võtate teise liiga ära, kas siis läheb Team Kaitsevägi esiliigasse?
Kõige suuremaks eesmärgiks olen võtnud jõudmise final four‘i, eks siis aeg juba näitab. Küsimus on selles, et järgmisel aastal tulevad ju uued poisid. Järgmisel aastal alustame uuesti nullist. Mis minu jaoks teeb selle asja põnevamaks. Ühtpidi küll keeruliseks, aga ka põnevaks. Tulevad uued noored, vihased ja hakkame samast kohast jälle minema. Minu jaoks on see just hästi õpetlik aasta selle poole pealt, et poisse mitte ära lõhkuda. Kujuta nüüd ette, kella kuuest ärkavad, kella viieni õhtul teevad füüsilist, on lumes, metsas, vihmas… ilma valimata. Ning siis peavad veel
trenni tegema.
On mõni vigastada ka saanud?
On saanud küll ja tervisega on mõnel probleeme olnud. Viirused on ja kõik, see käib asja juurde.
Mida Sa üldiselt madalamatest liigadest arvad?
Seal on noored mehed, kellel on vaja alustalad paika saada. Alates põrgatusest, katete panekust kuni söödutehnikani. Nagu siin tänagi näha oli, et mõlemad pooled teevad palju pallikaotusi. Kui Viimsi mängust näiteks rääkida, siis meil oli eesmärk, et ise üle 10 pallikaotuse ei tee, aga tegime 13. Ja vastase osas oli eesmärk, et teevad üle 30, tegid 37. Meil on lohakuse vead. Ütlen poistele, et ärge tablood vaadake, kaotate fookuse.
Sa üritad kõigile küllaltki võrdselt mänguaega jagada?
Jah, absoluutselt. Kõik hundid, nagu öeldakse, tuleb hoida söödetud ja samas ka näljased. Praegu on 5-0 tabelis ees (intervjuu ajal oli selline seis – toim.).
Kas on näha, et raskete laagritega metsas hakkab tulema ka ärakukkumisi?
Hooaeg on ju nii pikk, et siin võib kõike juhtuda. Ega siin teised ka kosuvad. Meie eelis on see, et juba juuli keskel alustasime. Jalgpalli, füüsilise ja kõigega. Täna see kannab vilja. Küll need teised ka kosuvad ja üles tulevad. Arvan, et see nii lihtsalt ei lähe. Iga mäng 30-40-ga ei võida. Haapsaluga (Herilased) oli raske, lõpuks jõuga võtsime ära. Mütsiga ei lähe kedagi lööma. Igaks mänguks keskendume ja treenime. Kui midagi läheb untsu, pole ka hullu. Treenime selle võrra rohkem.
Kui kutid kätekõverduste mahvi pealt tulevad, siis ka pärast seda lähevad visked ikka sisse?
Lähevad. Füüsise osas oleme muide eesmärgiks võtnud, et tahame NATO testi 300 punkti peale teha, kaasa arvatud mina. Kui ma poistelt nõuan, siis pean iseendalt ka nõudma. Treener on ikkagi võistkonna üks osa.
Eesalu ja Tribuntsov siis samamoodi?
No ma ei tea nende osas öelda, ma ei saa teistele pingeid panna (Muheleb.), aga ma ise olen küll endale selle eesmärgi võtnud. Kui alustasime, siis ei teinud keegi ära. Nüüd eelmisel nädalal mõned juba tegid, mõnel jäi paar kätekat puudu. See on juba vilja kandnud, aga ega see lihtne ei ole. See NATO testi 300 on üks hea asi, mis välja mõeldud.
Kui enda mängijakarjäärile mõtled, kas selline füüsiline mahv nagu Team Kaitseväes oleks sul omal ajal ka ära tasunud?
Absoluutselt, minu meelest kõik peaksid seda tegema. Mäng on läinud kiiremaks, ükskõik mis tasandil vaatame. Meie alustasime juuli keskel võhma ja põhja ladumisega. Kõige raskemad laagrid olid Käärikul. Kui saali jõudsime, siis paljud teised meeskonnad alles alustasid põhja ladumisega. Peab olema vastupidav, sest eksimused tulevad ju väsimuse pealt.
Sihid Sa treenerina praegu veel kuhugi kõrgemale?
Seda näitab ju aeg. Olen selle etapi läbi käinud. Alustasin valest otsast. Olen Eesti meistriliigas olnud kolm aastat, siis Hollandis aasta. Mulle tundub, et ühiskonnale on kasulikum, kui ma vahepeal noortega jändan. Meil on Eestis tegelikult need poisid olemas. Meil on näiteks TalTech/Optibet, kes mängib Eesti poistega. Sul võib-olla abis üks-kaks välismaalast, aga ega siis ei saa mängudes oma poistelt vastutust ära võtta. Kuidas nad siis muidu arenevad? Viskad nad vette ja siis peavad hakkama sealt välja ujuma, et mängumeheks saada. Pingeolukordades tuleb hakata neil otsuseid vastu võtma.
Mängijatel peab hakkama mõte kiiremini liikuma?
Jah, ma rõhutan oma mängijatele ka kogu aeg, et nad peavad lahenduse leidma kiirusega. Pilk peab olema püsti ning peab suutma liikumise pealt selle söödu ära panna. Ameeriklased, kes siia tulevad, kohe, nii kui palli saavad, hakkavad ründama. Kohe on näljased, aga meie omasid peab utsitama. Ralf (Sats) on hea näide sellest pundist ka, kuidas kiirelt isuga peale minna on vaja. Pole vaja kaugelt näiteid otsida. Kõik peavad mängima sama energiaga. Kui see pikk vasakukäeline Oskar (Martin Kiviväli) hakkab mängima nii nagu Ralf, siis pole enam mitte meistriliiga, vaid Euroopa tema tase.
Rae Kossus ladus hea põhja alla?
Ja siit tuleb nüüd edasi minna. Kuju on olemas. See nälg ja power peab tulema. Siin noorte sees saab oma enesekindluse ja nahaalsuse kätte ning läheb järgmisel aastal Raesse ja ütleb, et andke pall siia, nüüd mina hakkan tegema. Eelmisel hooajal oli ikkagi rollimängija, kes viskas, kui oli vaba, ning ega ta muud ei teinud. Ma tahan palju 1-1 mängu lisaks mõnele liikumisele. Minu käest saavad poisid pahandada selle eest, kui nad ei ründa ja kui nad kardavad. Pall korvi ei lähe, kui ei viska. Mäletan, et kui Valgas alustasin ja kui 5.-6. sekundil olin vaba, siis teadsin, et pean viskama, sest 20. sekundil ma ei pruugi enam olla. Kui läks mööda, siis treenisime rohkem järgmisel treeningul, see nii on. Selline on minu filosoofia.
Millise nipiga Eesti treener välismaale saab? Kas suur õnnefaktor või tutvused?
Ei, ei, ei. Mina sain puhtalt tööga sinna Hollandisse peatreeneriks (Amsterdami Apollo – toim.). Esimesed kaheksa kuud käisin saalis, panin palle kokku seal samas klubis, kus ma kunagi mängisin (BC Omniworld – toim.). Põhimõtteliselt olin nagu töötu. Nullist alustasin ja pidin tõestama ennast. Ainuke asi, mis on välismaal teistmoodi kui meil, on suurem palganumber. Töö on ikka sama. Samasugused noored kutid, omad eripärad kõigil. Olen seda usku, et siin Eestis asume liiga mugavustsoonis. Eelmisel aastal küsisin TalTechis mänginud Anatoliy Shundeli käest, et kuidas selline tavaline kutt Ukrainast tuleb ja lammutab meie liigas. Ta ütles, et neid on rohkem ka ja valik suurem. Aga ei tasu unustada ära, et Tallinna Kalev tuli Nõukogude Liidu meistriks. Mina fännasin täiega. Küsisin siis vastu, kas tol ajal oli ukrainlasi rohkem, kui meie võitsime. Vaadake, kuidas Läti oma poistega mängis MM-il. Neid pole meist palju rohkem. Juba enne sinna minekut öeldi, et meil pole väljast abi vaja ja lähme teeme oma poistega. Mulle tundub, et sellist sisemist duhhi nagu toona Kalevi ajal meil praegu sees pole. Võtame või näitena Tartu Delta. Me polnud maailma parimad mängijad, aga Tartusse ei tahtnud keegi tulla meie vastu. Kõik teavad, mis mölluks seal läks. Faktor on see, et tuleb uskuda endasse ja siis pühenduda.




