Close

INTERVJUU | Team Kaitseväe juhendaja Jaanus Liivak: tublisid sportlikke noori on vaja ka ühiskonnas laiemalt esile tõsta

-Jaanus Liivak ja Team Kaitsevägi | Foto: Team Kaitsevägi korvpallimeeskond Facebook

Team Kaitsevägi projekt on käinud nüüd juba mitu aastat ning seni on tagasiside vaid positiivne. Lisaks poistele, kes saavad kaitseväeteenistuse ajal korralikult kossu teha, on see ka peatreener Jaanus Liivaku jaoks super kogemus. Seejuures meeskonna tase on hea, kui Saku II liigas ollakse kolmandal kohal ning hiljuti võideti just tabeliliidrit. 

Esimesel hooajal võitis Team Kaitsevägi teise liiga põhiturniiri ning olid kõrges mängus ka play-off’ides. Kõige eredamalt tõusis sellest satsist pildile Ralf Sats, kes nüüd on Keila KK liidrite hulgas. Häid mängumehi on kaitseväe meeskonnast läbi käinud palju ja kõrges mängus ollakse kogu aeg vaatamata sellele, et meeskonna koosseis igal hooajal 100% vahetub.

Jaanus Liivak on kindel, et selle projektita oleks nii mõnigi noor mängumees vast korvpallist loobunud. Korvpall24.ee portaal sai mehega jutule pärast võitu KK Viimsi II üle. Liivakul jagus vastastele palju kiitust ning ka sinna tiimi jagus Team Kaitseväe kogemusega pallureid. Peatreener rääkis noorte füüsilisest tasemest enne ja pärast kaitseväega liitumist, mängutempost, treeningfilosoofiast ja kuldaväärt abilistest.

Kuidas Team Kaitsevägi edulugu täna elab?

Võib öelda, et ei saa nuriseda. Arvestades sellega, et meil on kõvad kaasaelajad ja mäng Viimsi vastu oli täis kirge ning võitluslikkust, siis arvan, et elab isegi hindele “5”. Samal õhtul meie n-ö kaanepoiss Ralf Sats vedas ka oma tiimi võidule.

On see kindla ajalise piiritlusega projekt või pigem uus normaalsus?

Kuna see projekt on ennast tõestanud, siis olen aru saanud, et sellele loodetakse pikka iga. Kui sellest hooajast rääkida, siis meil kevadel oli tahtjaid 33 kutti. Alguses valisime neist poistest välja 20. Sügise poole nendest omakorda 16. Konkurents on seega kõva ja numbrid räägivad iseenda eest. Mõned on ukse taha jäänud sunnitud vigastuste pärast, aga muidu on tahtjaid järjest rohkem.

Mis nendest saab, kes ukse taha jäävad? Saavad nad tänapäeva kaitseväes igal nädalavahetusel välja ja omal käel palli põrgatada?

Mina nendega kokku ei puutu, aga eks neil on tavaline sõdurielu ja nädalavahetusel vabal ajal võivad nad teha, mida tahavad. Tean, et mõni käib Rahvaliigas mängimas, kui asjad klapivad.

Kui heas füüsilises seisus on kaitseväkke tulevad noored?

Ütleme nii, et alati võiks ju paremat tahta, aga see praegune grupp on mul ikkagi väga hea. Oleme ka suvel muidugi kõvasti põhja ladunud. Olen selline vanakooli treener ning väidan, et mida külvan, seda ka lõikan. Suvel oli pikkade distantside jooksmine paljude jaoks võib-olla natukene võõras. Aastad on näidanud, et selline põhja ladumine on ainuvõimalik suund. Meie seis on hea. Ei ole mul tänaseks päevaks ühtegi mängijat, kes ei teeks kaitseväe kehalise võimete kontrolltesti ära. Kui Viimsiga lõppenud mängu tempot vaadata, siis ma arvan, et ka seal teevad selle kõik ära. Selliseid eeskujusid ja tublisid sportlikke noori on vaja ka ühiskonnas laiemalt esile tõsta. Tuleb panustada noore organismi kasvu ja arengusse.

Mängutempo oli tõesti üllatavalt kiire. Kas oled võtnud eesmärgiks, et pall tuleb kahe-kolme sekundiga üle saada, siis jääb rünnakulahenduseks ka rohkem aega?

Ma olen juba aastakümneid kiiret korvpalli harrastanud. Kui vaatasime viimast EM-i, siis see on ainuõige suund. Euroliigast või NBA-st rääkimata. Mulle meeldib see stiil ikkagi palju rohkem. Team Kaitsevägi pole see koht, kus õpetame poistele liikumisi, vaid me hoiame nad vormis ning anname enesekindluse. Hooaja alguses juhendan platsi kõrvalt rohkem, aga ma tahan, et poisid hakkaksid ise platsil otsuseid vastu võtma. Minu asi on taktika ja vahetused.

Kes Sul sel aastal abilised on?

Taavi Eesalu ja Rome Kuusik on selle projekti ristiisad. Nad teevad seda väga suure südamega põhiasjade kõrvalt. Ilma nende panuseta ei oleks seda projekti, poleks mind ega poisse seal väljakul võitlemas. Taavi ja Rome on kõige suuremad vaevanägijad, kes on selle eest liiga vähe tähelepanu saanud.

Kas Sinu arvates selle projektita oleks meil mitmeid meistriliiga- või esiliigatasemel pallureid kaduma läinud?

Tuleb tegelikult öelda, et oleks küll. Kaks aastat tagasi ma poleks osanud sellele vastata. Kui täna olen nendega 11 kuud koos, ma näen nende hingeelu, näen nende unistusi, pettumusi ja reaalsust. Kui võtta eelmised selle projekti läbinud, siis ma ütleks, et 90% neist mängivad kuskil liigades ja kindlasti on see andnud neile tõuke juurde. Team Kaitsevägi tagab, et ei kaoks armastus selle mängu vastu, mida noorest saati on harrastatud.

Hoiad Sa mõnel endisel hoolealusel peale Satsi veel silma peal?

Ma toimetan Rock Tartu Terminaliga ka esiliigas ja nad kõik jooksevad mulle vastu. Ma ise teen nalja, et mida paremat tööd ma nendega sel aastal teen, seda raskem mul nende vastu järgmisel aastal on. Viimsiski on tublisid mängumehi käinud Team Kaitseväes, näiteks Glen-Gregor Paas. Minul on rõõm näha, et nad on endiselt vormis ja tahtmist täis.

Viimsi II on hetkel ka pärast kaotust Team Kaitseväe meeskonnale liiga liider. Varem on nad pigem olnud tagumises otsas. Kust see tõus on tulnud?

Seal on neil nüüd natukene vanemaid pallureid nagu seesama Paas ja Karl Teppo. Siis meistriliiga kogemusega noori on juurde tulnud. Ja noored, kellega alustati kaks aastat tagasi, on ka kõvemaks kasvanud. Mina soovitan spordihuvilistel täna vaadata Kesklinna KK meeskonda, kes teises liigas gümnasistidega mängivad. Okei, täna nad kaotavad (seni 0-7 – toim.), aga kuidas läheb paari aasta pärast edasi nende poiste areng, seda on spordigurmaanidel väga huvitav jälgida. Au ja kiitus neile poistele, nende vanematele ja treenerile. Kahe aasta pärast nad hakkavad võitma. Samasugune näide eduloost on kunagine Ehitustööriist, millest lõpuks kasvas välja Kalev/Cramo. Noored tulebki vette visata, siis nad karastuvad ja harjuvad tempoga.

Kui keeruline on see treenerina, kui koosseis igal hooajal 100% vahetub?

Minu jaoks on see hästi põnev ja väljakutseid pakkuv. See ei lase mul ka laisaks jääda ja mugavustsooni vajuda. Iga grupp on oma võimetelt ja vaimsuselt erinev. Klubid on erinevad, kust nad tulevad. See on väga värskendav ja hoiab mind kõrvade vahelt ka klaarina. Team Kaitsevägi on minu jaoks super kogemus.

Kas selle tasemega meeskond võiks olla ka esiliigas?

Seda on arutatud nii ja naa. Kui esimese aasta ära tegime, siis ütlesin, et pigem teine liiga. Eelmine hooaeg näitas, et võitsime põhihooaja ära, aga lõpuks olime viiendad. See sõltub muidugi ka grupist, kes tuleb, aga nad ei tule ju kaitseväkke peaasjalikult sportima. Müts maha poiste ja nende vanemate ees, et nad on selle tee valinud. Ega see lihtne pole. Ma toon näite. Kui maratoonarid teevad oma võistluse ära, siis pärast nad puhkavad päris pikalt. Kui mul poisid teevad 40 km rännaku ära, siis järgmisel päeval on nad mul trennis ja kaks päeva hiljem mängime. Nendest ei saa keegi puhata. Esiliiga on füüsilisem ja mentaalselt raskem ning arvan, et tänane teine liiga ongi meie tase, muidu poisid ei kesta ära. Viimsist mängult jõuavad nad tagasi alles südaöösel. Kell 6.00 hommikul on rivistus, siis teevad oma sõjaväe asju ning õhtul jälle trenn. Kui saaksime esiliiga tippudelt 30-punktiseid nähvakaid, kas siis pärast rasket kaitseväe päeva tahaks keegi enam trenni minna. Mul pole ka kolme-nelja korvpallurist tegevväelast, kelle ümber esiliiga jaoks meeskonda ehitada.

scroll to top