Close

INTERVJUU | Indrek Reinbok väliseestlasest Peter Careyst, koondise investeeringust tulevikku ja noorte arengust

-Indrek Reinbok | Foto: Siim Semiskar

Juunikuus teeb ühistreeninguid ja peab kontrollkohtumisi Eesti korvpallikoondise järelkasvumeeskond, kuhu kuuluvad nii juba meeste koondise õhku nuusutada saanud mängijad, endised noortekoondislased kui ka üllatusmees ookeani tagant. Korvpall24 portaal uuris koondise abitreeneri Indrek Reinboki käest, mis seisus on need noored korvpallurid, kes hellitavad lootust pääseda koosseisu, mis osaleb augustis toimuval olümpia eelkvalifikatsiooniturniiril.

Mängijate nimekirjast leiab pallureid, kes lõppenud hooajal mängisid Eestis, Itaalias, Hispaanias ja USA-s. Küsisime äsja BC Kalev/Cramoga Eesti meistriks tulnud Reinboki käest, kuidas ta on jäänud rahule mängijate arenguga, kuidas erinevad eri riikides viljeldavad mängustiilid, millised on noore meeskonna tugevused ja mida oleks vaja veel parandada. Samuti toob koondise abitreener välja, mis on järelkasvumeeskonna kokkukutsumise peamine eesmärk.

Koondise huvitavaim nimi on kindlasti Syracuse’i ülikoolimeeskonna hingekirja kuuluv Peter Carey, kes teenis rahvusesinduse kutse esmakordselt. Reinbok rääkis põgusalt, mida väliseestlasest mängumees endast kujutab ja millise esmamulje on ta jätnud. Spekuleerime, mis positsioonile Eesti juurtega mängumees võiks sobida ning kuidas ta üldse USA-st üles leiti.

Sina palju puhkust ei saanud – Kalev/Cramo lõpetas ja Eesti koondis alustas. Kuidas Sul ümberlülitumine läinud on?

See on minu jaoks juba mitmeaastane rutiin ja täiesti normaalne protsess. Tuleb lihtsalt riietekapis vahetus teha. Neid Eesti poisse on aasta jooksul ju kogu aeg jälgitud, kuidas nad kuskil tegutsevad. Siia on hea tulla. Praegu on meil siin järelkasvukoondis ja arvan, et nendega on ülivajalik tööd teha.

Trennis oli näha, et energiat ja tahtmist on neil meeletult. Sellest ei jää kindlasti puudu.

See ongi noortetrenni käekiri. Energiat on kõvasti ja meie proovime detaile juurde õpetada. Praegu on asi iga päevaga paremaks läinud.

Kui tänast trenni vaadata, siis Euroopa korvpall algab ikkagi kaitsest.

Meie enda korvpall algab eelkõige kaitsest. Sellest on juba palju räägitud. Võrreldes suurte riikidega pole meil übertalenti ega pikka pinki. Kuskilt peab meie edu tulema ja kindlasti peame kaitses alati lisatööd tegema. See on kindlasti üks põhilisi kohti, millele siin rõhku paneme.

Sa ütlesid, et jälgite neid mehi aastaringselt. Kes on Sinu hinnangul selle hooaja jooksul oma klubides kõige suuremad sammud teinud?

Nad kõik on mingil määral edasi läinud. Eks taustad on erinevad ja kui palju on keegi oma võistkonnas löögile saanud. Kellel on paremini läinud, kellel on kehvemini läinud, aga sellises vanuses on üldiselt nii, kui nad tulevad siia ja sa näed, et mõne mängija areng on seisma jäänud, siis see on pigem pettumus. Hetkel on meil siin ka päris uusi mehi, aga ülejäänud poiste puhul on edasiminek olemas.

Kas nendel noortel meestel on reaalne võimalus lõpuks olümpia eelkvalifikatsiooniturniiril mängiva 12 mehe hulka jõuda või on see siin ikkagi arenemiskoht?

Kindlasti on ka siin mängijaid, kellega tahaksime lõppvalikus arvestada, aga eelkõige on see ikkagi investeering tulevikku. Tahame, et meil oleks pikem pink ja kui tekib ootamatu olukord, et meie mängijad saavad suurtesse liigadesse ja nende kättesaamine muutub raskemaks, siis meil oleks rohkem valikut.

Mis mulje on seni jätnud Eesti juurtega ameeriklane Peter Carey?

Me pole temast veel täit muljet saanud. Ta peab kõigepealt reisiväsimuse välja saama ja tal on ka kerge vigastus. Oleme püüdnud tema puhul hoida ettevaatlikku joont, aga üleüldiselt püüame esmalt aru saada, mis tema potentsiaal lõppkokkuvõttes on.

Kuidas te ta üldse leidsite ja kuidas sündis otsus, et ta tuleb ja proovib?

Üldjuhul on kõik väliseestlased ise korvpalliliiduga ühendust võtnud, kas siis noorteklassi tasemel või hiljem. Me suhtleme, teeme taustauuringu ja kui on piisavalt põnevad persoonid, siis toome kohale.

Ta on pikk mees, aga mis positsioonil ta Sinu hinnangul mängima peaks?

Positsioonide korvpall hakkab tänapäeval hägustuma. Ilmselgelt on ta pikkade sektoris, aga kas ta on “viis” või “neli”, seda me praegu alles hindame. Pigem on tema hetkel “viie” positsioonil. Ta on küll hästi kerge, aga hüppevõime, muu atleetlikkus ja kiirus on olemas. Tema enda jaoks oleks kindlasti hea, kui ta laiendaks oma ampluaad selle peale, et saaks mängida ka viskava pika koha peal.

-Indrek Reinbok | Foto: Siim Semiskar

Noored Eesti kutid tulevad siia väga erineva tausta pealt. Kes tuleb Itaaliast, kes Ameerikast ja osad on koduliiga mehed. Kuidas korvpallitarkus nende meeste puhul erineb? Kas siin saab mingeid ühiseid jooni leida? Nagu näiteks see, et USA-s pannakse ainult üks-üks mängima ja mõni mees ei tea taktikalisest poolest midagi, aga Eesti liiga omad saavad jällegi suurepäraselt aru?

Kindlasti on Ameerika ja Euroopa stiilid erinevad. Ka Ameerikas toodavad erinevad ülikoolid täiesti erineva ampluaaga mängijaid, nii taktikaliselt kui ka tehniliselt. Euroopasse tulles on neil esmalt vaja kohaneda ja siinse stiiliga harjuda. Kaitses tehakse siin asju natuke teistmoodi ja rünnakul on asi kindlasti palju võistkondlikum. Aga see kohanemine käib korvpalli juurde. Edukalt toimetada on võimalik erineval viisil, aga tuleb osata kohaneda uue süsteemiga.

Meie portaalil on väga kõrge korvpalli IQ-ga lugejad. Räägi palun konkreetsemalt, mida Ameerikas teistmoodi õpetatakse.

Ma pole ise Ameerikas käinud ja saan seda ainult tunnetuslikult kommenteerida (Muigab.). Niimoodi pole hea mingit seisukohta võtta, aga kui Ameerika puhul üks-üks kaitsest rääkida, siis hea on see, et seal õpetatakse ka kätega aktiivselt mängima. Euroopa korvpallis pole see nii levinud, aga Euroopa korvpallis on omakorda jällegi rohkem kehalist kontakti ja agressiivsust. Selliseid nüansse leiab kümneid.

Juba ammustest aegadest on räägitud, et omavahel peab platsil rääkima, aga eestlased vist ikkagi ei taha väljakul omavahel väga suhelda?

Arvan, et Eesti treenerid on selles osas hakanud oma treeningmetoodikas vaeva nägema ja nüüd on rääkimist rohkem. Need mängijad, kes tulevad treenerite juurest, kes seda nõuavad, juba räägivad. Kui otseselt ei nõuta, siis eestlane kipub seda mitte tegema, kuigi see on hea oskus. Aga kui nõutakse, siis on see olemas.

Räägime põhikoosseisu meestest ka. Kas Sa jääd rahule väitega, et päris paljud meie põhimehed said sel hooajal oma klubides korraliku rolli ja mängisid korralikul tasemel korralikke minuteid? Selles osas oli pilt päris rõõmustav?

Jah, olen nõus. Mängijate roll on tõusnud ja liigad, kus nad mängivad, lähevad aina tugevamaks. Aga koondise tulevikku silma pidades tähendab see, et Eesti parima roster‘i kokkupanemine erinevateks turniirideks läheb aina raskemaks. Selleks tuleb iga kord aina rohkem tööd teha. Esiteks mängijad peavad olema valmis tulema ja endast kõik andma ja teiseks tuleb teha koostööd klubidega, kus nad mängivad. Need on väljakutsed, mida hakkab olema aina rohkem, kui meie mängijad on heades liigades.

Seetõttu te üritategi püramiidi alumist otsa võimalikult laiaks ajada, et meestel oleksid süsteemid selged ja nad saaks tulla?

Jah!

One Comment

  1. Jutt ümmargusem kui Jüri Rattal. Korvpall ära tüütab, siis poliitikas saaks kenasti hakkama.

Comments are closed.

One Comment
scroll to top