Close

INTERVJUU | Eke Rüütel hooaja alguses peale pandud ootustest, peatreener Andres Sõbrast ja kogemustest välismaal

-Eke Rüütel | Foto: Keila KK Basketball Facebook

Varasemalt aastaid erinevates välisriikides oma korvpallikarjäärile hoogu sisse puhunud 21-aastane ja 205 cm pikkune saarlane Eke Rüütel naasis tänavuseks hooajaks kodumaale, kui liitus Keila KK meeskonnaga. Korvpall24.ee portaal tegi noormehega intervjuu märtsi esimeses pooles, et rääkida tema debüüthooajast Optibet Eesti-Läti liigas.

Pikalt kodumaalt eemal olnud, USA-s, Saksamaal ja Itaalias õppinud ning korvpalli mänginud Rüütel on tänavu tema jaoks üles-alla kulgenud hooajal keskmiselt peaaegu 13 minutiga kogunud kolm punkti ja ühe lauapalli mängus. Tema sõnul on peatreener Andres Sõber pannud talle ülesandeks kaitses rabeleda ja vabalt peale visata.

Intervjuus Korvpall24.ee portaalile rääkis Rüütel täpsemalt, kus riikides tal eelmised viis aastat möödusid, mis tal valesti läks, et ta pole senimaani oma mängu korralikult käima saanud ning pidi kodumaale naasma, mismoodi ta kirjeldab peatreener Sõpra, mis on tema tugevused ja nõrkused korvpallurina ning kuidas ta suhtus sellesse, et hooaja alguses erinevates podcast‘ides ootused tema osas päris kõrgele keriti.

Eke, räägi alustuseks, kuidas Sul välismaal läks ja miks Sa otsustasid Eestisse tagasi tulla?

Välismaal kulges karjäär üsna raskelt, sest vahetasin kohti nii tihti, et ei saanudki õiget tuge alla. Lõpuks ei jäänudki muud varianti üle – Keila helistas ja ma tulin tagasi. Viimati olin kaks kuud Saksamaal, aga seal tekkisid rahalised jamad ja palka enam ei makstud, mis saigi tagasituleku põhjuseks.

Enne viimast Saksamaa-perioodi olid Sa ka Itaalias ja Ameerikas. Kuidas seal läks?

Itaaliasse läksin juba 16-aastaselt, see oli 2020. aastal. Olin seal ühe aasta ja koroona tõttu teist aastat ei jäänud. 2022. aastal suundusin Ameerikasse, kus lõpetasin keskkooli. Pärast seda olin aasta aega Saksamaal, siis uuesti pool aastat USA-s ja seejärel veel pool aastat Saksamaal.

Kus Sa end kõige paremini tundsid?

Kõige südamelähedasem oli minu jaoks USA gümnaasiumiaeg. See oli väga lõbus ja uus kogemus: käisid koolis, said korvpalli mängida ja see tuli mul päris hästi välja. Kõik see oli Miamis ka veel. See aeg meeldis mulle väga.

Millal aga asjad viltu hakkasid vedama?

Arvan, et allakäik sai alguse Saksamaal saadud vigastusest. See juhtus oktoobris ja terve hooaeg läks selle nahka. Pärast seda polegi ma end veel päris õigesti käima saanud.

Kuidas Sul Keilaga kontakti loomine ja läbirääkimised käisid? Kas Eestis oli muid variante ka?

Sel aastal muid variante polnud, kuigi varasematel aastatel on huvi tuntud. Andres Sõber lihtsalt helistas ja küsis, kas tahan tulla. Kuna mul muid valikuid polnud – otsisin tegelikult veel midagi Ameerikast, aga ei leidnud –, siis nii lihtne see oligi. Tulin Keilasse.

Kui Sa siia tulid, siis ajakirjanduses ja podcast‘ides räägiti Sinust kohe palju ning ootused kruviti kõrgeks. Kas see tekitas lisapingeid?

Ma tean, et räägiti, aga mis ma teha saan? Teised räägivad, mina pean lihtsalt mängima. Natuke see ikka pingeid tekitas, aga suures plaanis pole sel minu jaoks vahet.

Kuidas Sa hindad oma senist hooaega individuaalses plaanis?

On olnud päris raske. Meil on meeskonnast nii palju välismaalasi läbi käinud ja roll muutub pidevalt. Vahepeal ei saagi täpselt aru, mis mu ülesanne on – kord saan mängida, siis jälle mitte. Puudub stabiilsus ja seetõttu on raske rütmi leida. Kui hakkabki juba hästi minema, tulevad uued mehed ja kõik käib jälle üles-alla.

Millist rolli Sulle Andres Sõber siin hooaja lõpus on näinud?

Praegu pean põhiliselt pingilt sekkuma ja kaitses rabama. Kui palli saan, pean viskama. Treeneri juhised on lihtsad: tee oma kolm viga ära ja viska vabalt peale.

Kuidas Sa Andres Sõpra treenerina kirjeldaksid, eriti võrreldes varasemate kogemustega?

Teda on raske kellegagi võrrelda. Ta viljeleb lihtsat korvpalli: tule üle ja viska. Pole vaja mingit keerulist taktikat, saab rahulikult võtta.

Mis on Sinu enda hinnangul Su suurimad tugevused?

Kindlasti kaugvisked ja mitmekülgsus. Suudan kaitses vahetada peaaegu kõigi positsioonide vahel – üritan katta mängijaid positsioonidel “kahest” “viieni”, või vähemalt “kahest” “neljani”. Ja muidugi viskan peale, kui võimalus tekib.

Mille kallal pead veel vaeva nägema?

Peamiselt füüsise ja läbimurrete kallal. Andrusega teeme jõusaalis kindlaid harjutusi ja usun, et rammu tuleb juurde. Jälgin ka toitumist, kreatiin ja kõik asjad…, aga põhirõhk on praegu jõusaalil.

-Eke Rüütel | Foto: Keila KK Basketball Facebook

Hooaeg hakkab lõpufaasi jõudma. Millised on Su edasised ambitsioonid?

Ausalt öeldes mul hetkel pole õrna aimugi. Vaatan asjad üle siis, kui hooaeg on läbi saanud.

Kas mõlgutad mõtteid ka uuesti välismaale minemisest?

Kui pakkumine tuleb, siis kindlasti. Mulle meeldib välismaal olla – uued kogemused ja uued asjad. Mulle ei istu see, kui jääd Eestisse “tiksuma” ja tead juba kõike. Mulle meeldib uutesse kohtadesse minna, tutvuda uute kultuuridega. Nii et kui avaneb võimalus, lähen kindlasti.

Kui saaksid valida mõne Eesti tippklubi, kuhu Sa enda arvates kõige paremini sulanduksid?

Keila KK ma arvan… (Naerab.). Ma tegelikult teisi mänge üldse ei vaata, tean vastaseid ainult niipalju, kui nendega väljakul kohtume. Aga Tartu on praegu päris kõva. Kui ma seal peale saaksin, siis valiksin vist Tartu.

scroll to top