Close

INTERVJUU | Domineerival Maaja Bratkal on Suurbritannias omapärane probleem: tahaksin veidi vähem mängida

-Maaja Bratka | Foto: mcrbballw Instagram

Pikaaegne Eesti naiste korvpallikoondise keskmängija Maaja Bratka teatas hiljuti lõppenud koondiseakna eel, et need kolm mängu jäävad tema jaoks rahvusnaiskonna särgis viimasteks. Korvpall24.ee tegi 33-aastase ja 190 cm pikkuse tsentriga koondise treeningul intervjuu, kus keskendusime tema suurepärasele hooajale Suurbritannia kõrgliigas.

15 aastat Eesti koondist esindanud Bratka siirdus tänavuseks hooajaks mängima Suurbritannia kõrgliigaklubisse Manchester Basketball, kus ta seniste mängudega on tõusnud üheks liidriks. Varem muuhulgas ka Prantsusmaal ja Hispaanias mänginud ning 2014. aastal ka Inglismaa meistriks kroonitud Bratka keskmised näitajad on senise 12 liigamänguga olnud 31,4 minutit, 15,9 punkti, 8,3 lauapalli, 1,8 resultatiivset söötu, 2,2 vaheltlõiget ja 1,2 viskeblokeeringut.

Intervjuus Korvpall24.ee portaalile räägib Bratka, mis teda Suurbritanniasse mängima tõmbas, mis tasemel liigaga seal tegemist on, miks on seal võrreldes teiste liigadega nii vähe mänge peetud, missuguse satsiga Manchester Basketballi näol tegemist on, miks ta pigem nii kõrgeid minuteid mängida ei tahaks ning kui pikalt ta klubikorvpalli veel mängida plaanib.

Maaja, hakkame pihta tavapärase küsimusega koondiseakna kohta. Mis tundega Sa sealt välismaalt koondisesse tuled?

Hea tunne on. Arvan, et ma olen Inglismaal enesekindel olnud. Alati on hea koju tulla, sõpru näha ja oma emakeeles rääkida.

Suurbritannia kõrgliiga (Women’s British Basketball League – toim.) on selle liiga nimi, kus Sa mängid. Kuidas Sul Manchester Basketballiga kontakt enne hooaega tekkis ja miks Sa just nemad valisid?

Mu õde (Maia Bratka – toim.) elab seal ja mul on kaheaastane õepoeg – see oli peamine põhjus, miks ma nad valisin. Aga teadsin klubi juhtkonda ja osasid võistkonnakaaslasi juba ka varasemast ajast.

Ehk Sul oli Manchesteris tugivõrgustik olemas ja selle võrra on mõnusam?

Jah, just. Ma teadsin, et kuna eelmine hooaeg mulle korvpalli ja võistkonna osas väga ei istunud, siis mõtlesin: okei, isegi kui korvpalli osa veab alt, siis vähemalt on mul väljaspool platsi inimesed olemas.

Eelmine hooaeg mängisid Sa Hispaanias. Mis seal siis halvasti oli või valesti läks?

Meil polnud võistkonnana head klappi. Ma tulin ise ka vigastusest tagasi ja arvan, et selle võrra oli mul veel raskem.

Aga Suurbritannia kõrgliiga, kui suur samm tagasi on see võrreldes Hispaaniaga või Sinu varasema kogemusega Prantsusmaalt?

Võib-olla selle võrra on samm tagasi, et liiga ise on vähem organiseeritud. Aga mäng on samasugune: jooksed üles-alla ja viskad palli korvi. Mäng on füüsiline ja pigem kiiremapoolne, täpselt nagu Hispaanias ja Prantsusmaalgi.

Mida see tähendab, et liiga on vähem organiseeritud?

Näiteks on meil mõni nädalavahetus nii, et plaaneeritud mäng jääb lihtsalt ära. Seal pole niimoodi, et korvpalliliit juhib liigat. Klubid ise juhivad seda liigat ja ilmselgelt mõtlevad klubid rohkem iseenda kui kogu korvpalli arengu peale. Arvan, et sealt tulebki see välja, et kõik mõtlevad rohkem enda peale.

Te mängisite hooaja alguses veel mingit eraldi karikaturniiri ja siis hakkas pihta liiga, kus on peetud ülivähe mänge. Millest see keeruline süsteem kõik tuleneb?

Me mängisime tegelikult kahte erinevat karikat. See, et me nii vähe mänge oleme pidanud, tuleb sellest, et meestel on vähem võistkondi ja nad mängivad kõigiga kolm korda läbi. Nemad mängivad rohkem ja neil läheb kauem, aga maikuus on pandud paika play-off‘i finaal ning tahetakse, et me mängiksime samal ajal. Põhimõtteliselt sellepärast ongi.

Ehk mingid hetked teil ongi siis mitu nädalat aega, et valmistuda üheks konkreetseks mänguks?

Enam mitte. Nüüd oleme mänginud igal nädalavahetusel.

Aga kuidas Sa seni sellega hakkama said, et järgmist mängu tuli nii pikalt oodata? Õnnestumist sai kaua tähistada ja ebaõnnestumist kaua marineerida?

Põhimõtteliselt küll. Kuna me tulime võistkonnaga päris hilja kokku – eelhooaeg oli meil ainult kaks nädalat –, siis kulus ära see, et me kogu aeg ei mänginud. Meil oligi vaja trenni teha ja saime seda teha.

On liigas mingid välismaalaste piirangud ka või on turg täiesti vaba?

Kui on näiteks viis välismängijat, siis peab olema ka viis britti. Aga kui sul on teatav staatus, siis nad arvestavad sind kohaliku mängijana.

Sinul seda pole? Sa oled nii-öelda puhas välismaalane?

Ei ole, olen välismaalane, jah.

Kas välismaalastelt nõutakse ka rohkem kui kodustelt mängijatelt, nagu tavaliselt kombeks?

Tavaliselt küll, aga arvan, et see oleneb pigem sellest, kes sa isiksuse ja mängijana oled. Mõnelt oodataksegi rohkem, see ei olene päriselt vaid sellest, kas oled välismängija või mitte.

Varasemalt oled mänginud Prantsusmaal ja Hispaanias ehk võõrkeelsetes keskkondades. Nüüd on inglise keel ju ilmselt nagu teine emakeel, selle võrra on vist lihtsam?

Kindlasti. Sa saad kõigest aru, mis riietusruumis räägitakse ja mis platsi peal toimub. Eks mingi keelebarjäär on ikka natukene olemas, aga muidu on selles suhtes väga hästi.

Kas Briti inglise keel on selline, millest vahel üldse aru ei saa?

Ei, ei. Oleneb küll veidi aktsendist, võib-olla sinna üles Liverpooli poole minnes läheb vist raskemaks, aga enam-vähem saab ikka ilusti aru.

-Maaja Bratka | Foto: mcrbballw Instagram

Räägime Su isiklikust vormist ka. Sa oled teinud üsnagi ulmelisi numbreid ja tundub, et tunned ennast hästi. Su roll on ülisuur ja hea, kui sind üldse mängus vahetusse puhkama võetakse. Kuidas Sa ise rahule jääd?

Isiklikus mõttes tahaksin ma tegelikult veidi vähem mängida, sest tean, et kehalises mõttes oleks see mulle parem. Aga muidu on hea, et tunnen ennast enesekindlalt. Mul on suhteliselt palju vabadust teha… “teha, mis tahan” on veidi palju öeldud, aga mul on vabadust mängida nii, nagu mulle sobib.

See on korvpalluri mõistes üsna harukordne probleem, et “tahaks vähem mängida”?

Jah, pigem küll (Naerab.).

Kas füüsis on siis järele andnud ja on mingid väikesed vigastused kimbutamas?

Mul on pigem see üks ja sama suur vigastus kogu aeg – Achilleuse kõõluse põletikud. Me siis manageerime seda nädala sees trennikoormuse arvelt, kui vaja on.

Ehk trennikoormus võetakse allapoole, aga mängus pead siis “täiega panema”?

Pigem küll, jah.

Sa oled oma satsis puhas “viis”?

Põhimõtteliselt küll.

Kas Manchesteris mängitegi läbi tsentri väga palju, et Sa nii palju võimalusi saad?

Me ei mängi ainult ühtemoodi, mängime nii väljas kui korvi all. Arvan, et ma olen lihtsalt domineeriv ja selle võrra tulevad ka need punktid ja lauapallid. Meil on ka mängija “nelja” peal, kes tahab väga palju palli saada. Meil on teisigi, kes tahavad visata. See on lihtsalt nii, kuidas satub. Kuna teistel võistkondadel on pigem väiksemad ja nõrgemad pikad mängijad kui mina, siis see mängib ka rolli.

Kuidas on liiga üldine tase ja vastased? Kas välismaalased on pigem ameeriklannad, kes taset tõstavad? Kuidas on kohalike tase?

Oleneb… Meil Manchesteris on väga head kohalikud noored. Üks on meil praegu Suurbritannia koondisega, teda arendatakse mängujuhiks – ta on hästi atleetlik. Meil on võistkonnas kaks ameeriklannat, üks soomlanna ja mina.

Kuidas on üldine liiga tase? Kas see on ühtlane või tuleb esimeste ja viimaste vahel suur vahe sisse?

Pigem on vahe väga suur. Need, kes tabelis esimesel kohal on, mängivad väga head võistkondlikku korvpalli ja on väga tugevad. Viimased võistkonnad on aga… veits kurb, aga nad ei saa väga kellelegi vastu.

Kuidas Sa oma tulevikku vaatad, kas oled järgmiste hooaegade peale ka juba mõelnud?

Natuke ikka. Võib-olla teeks üks-kaks klubihooaega veel ja siis vaatab edasi, kuidas keha vastu peab. Aga eesmärk on perele lähemale jääda.

Kas oled Manchesteriga jätkamise osas juba rääkinud?

Natukene oleme rääkinud.

Kas huvi on mõlemapoolne?

Jah (Muigab.).

scroll to top