Close

INTERVJUU | Prantsusmaa Hispaania vastu vahetanud Maaja Bratka: oli aeg edasi liikuda

-Maaja Bratka | Foto: Recoletas Zamora Facebook

Ligi üheksa kuud palliplatsilt eemal olnud Maaja Bratka oli tõsise jalavigastuse tõttu realistlikult meelestatud ning valmis elus uut peatükki alustama, ent Hispaania esiliigaklubi Zamora pakutud leping lubab Eesti koondislasel taas pallimängu heal tasemel nautida. Viimased kolm aastat Prantsusmaa esiliigas mänginud 190-sentimeetrine keskmängija kogub vaikselt vormi, et kevadel aidata klubil liigaastmel sammukese kõrgemale tõusta.

Vigastuse tõttu poolikuks jäänud viimasel Prantsusmaa hooajal kogus 32-aastane Bratka Champagne Basketi särgis 11 mängu ja keskmiselt 25 minuti jooksul 7,8 punkti ja 4 lauapalli. Tunamullu läksid kirja 12,7 punkti, 6,6 lauapalli, 1,3 söötu ning 1,1 vaheltlõiget.

Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus rääkis kogenud korvpallur detailselt vigastuse olemusest ning taastumise protsessist. Saime teada, kuidas jõuti Zamora klubiga lepinguni ning milliseks hindab ta esmapilgul Hispaania esiliiga taset. Muuhulgas kirjeldas ta sealset eluolu, tiimikaaslasi, andis mõista, millised on peatreeneri peamised ootused tema suhtes ning lõpetuseks avaldas oma hooaja eesmärgi ja tutvustas oma lepingust üht huvitavat klauslit.

Maaja, Sinu jaoks lõppes eelmine hooaeg vigastuse tõttu juba detsembris. Kuidas oled viimased üheksa kuud veetnud? Kuidas taastumine kulges?

Kõigepealt taustast. Kogu see vigastuse teekond sai alguses mõned kuud enne detsembri viimast mängu. Ma täpselt enam ei mäleta, mis ma novembris rääkisin oma Achilleuse kõõlustest, aga tagasi minnes osutus reaalsus hullemaks, kui ma ootasin. Koondisepausilt tagasi minnes käisin MRT-s, et näha, mis viga on, et äkki on lihtsalt põletik ning annab rohtude ja puhkusega välja ravida. Tulemus polnud hea. Mul oli olukord, kus kannale, Achilleuse kõõluse kinnituse juurde tekkis liigne luukasv, mis tekitas põletikku ja oli hõõrunud kõõluse õhemaks, ning seoses sellega oli suur risk rebendiks. Ainuke tõhus ravi selleks on operatsioon. Tol momendil oli see mu jaoks viimaseks variandiks. Konsulteeritud sai kolme erineva kirurgiga kolmest erinevast riigist ja kõigi lahendus oli üks, ainuke tõhus ravi on lõikus. Klubi seisukoht oli, et see on minu otsus ja valik, mis edasi saab. Otsustasin lõpuks pärast pikka kaalumist operatsiooni kasuks. Peamine põhjus oli, et kas ma veel mängin või mitte, aga pean pärast korvpalli elama ka. Pluss, ma olen korra Achilleuse kõõluse rebendist taastunud ning kui on võimalus seda vältida, siis valin selle.

Nüüd küsimuse juurde. Pärast jõule klubi juurde naastes valmistusingi operatsiooniks, mis toimus 23. jaanuaril. Kolm nädalat, kui jalg oli “saapas”, siis kõigepealt puhkasin kõigest. Mu pereliikmed olid operatsiooni nädalal minu juures abiks. Pärast tegin taastusravi klubi juures kuni mai lõpuni. Iga päev füsioteraapia ning trennid meie jõusaalitreeneriga. Käisin ka kodumängudel, veetsin aega perega ning pikematel vabadel hetkedel sõitsin õele Manchesteri külla. Mai lõpus lendasin koju ning jätkasin Korvpalliliidu toetusel taastusraviga Tartu Ülikooli kliinikus ja treenisin Tartu Ülikooli Spordihoones, alguses jõusaalis ja suve lõpupoole ka korvpallisaalis. Olin sel suvel ka U18 tüdrukute koondise juures mänedžeriks. Taastumine oli pigem pikemapoolne, aga arvestades, kuidas ma ennast hetkel tunnen, võin öelda, et suures pildis olen hästi taastunud.

Debüüt Hispaania esiliigas on Sul nüüd tehtud, millised on esmamuljed?

Täna (intervjuu on tehtud septembri viimastel päevadel – toim.) mängisime esimese mängu ja võitsime suurelt (Bratka kodunaiskond alustas Hispaania esiliigas 90:42 võiduga Adareva vastu – toim.). Selle mängu põhjal on liiga üldise taseme kohta hetkel raske midagi öelda, aga võistkond, kellega me täna mängisime, ei tohiks pigem nii kehv olla, kui nad täna olid.

Kuidas tundub Hispaania esiliiga tase võrreldes Prantsusmaa esiliiga ja teiste liigadega, kus oled varem mänginud?

Prantsusmaa ja Hispaania esiliiga sarnasus on selles, et mõlemad tahavad kiiret jooksumängu viljeleda. Kuid siin sa mängid pigem 20 minutit kohtumises, Prantsusmaal oli see pigem 30+ minutit. Prantsusmaa esiliiga on üles ehitatud noorte peale, kuna neli mängijat peavad olema alla 23 eluaasta. Eks Hispaanias on ka noori, aga siin on rohkem kogemust juba välismängijate arvelt. Ma ise arvan, et kõige tugevam liiga, kus ma mänginud olen, on Itaalia A1 liiga.

Mis variandid Sul mulluse hooaja järel laual olid? Kas uut klubi oli raske leida või mitte?

Kui aus olla, siis tean, et mingid variandid olid küll veel, aga ma täpselt ei tea, mis need olid. Zamora pakkumine oli kõige kindlam, aga eks enne lepingu sõlmimist sai nendega ka üpris palju suheldud. Ma ise olin seisukohal, et kui midagi tuleb, siis on tore ja kui ei tule, on ka okei.

Kui kaua oled Sa Zamoras olnud ja kuidas oled Hispaania eluga kohanenud?

Saabusin 23. augustil, eelhooaega alustasime kolm päeva hiljem. Arvan, et olen hästi kohanenud, palju on juba kodust eemal oldud ka. Inimesed on siin väga avatud ja toredad. Toit on maitsev ja ilm on hetkel veel pigem ilus. Kuigi alguses tulles olid temperatuurid 30+ kraadi ja sellega trenni tegemine võttis küll natuke kohanemist.

Kirjelda oma argipäeva Hispaania esiliiga mängijana. Kui palju treenid, millega veel tegeled?

Eelhooajal tegime esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel kaks korda päevas trenni, kolmapäeval ühe korra ning lisaks mängisime nädalavahetustel. Nüüd, kui hooaeg hakkas pihta, peaks olema esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval kaks korda päevas ning kolmapäeval ja reedel üks treeningkord. Pluss mäng, kas siis laupäeval või pühapäeval. Tüüpiline kahe trenniga päev algab äratusega kaks tundi enne trenni algust. Trenni jalutame umbes 15 minutit, kaks tundi kestab trenn, pärast peseme ja jalutame koju. Siis on lõunasöök ja kas uinak või loen raamatut või vaatan tele-show‘sid. Seejärel jälle jalutuskäik trenni, kaks tundi seal, jalutus koju ning õhtusöök. Vahel on õhtune söök koos võistkonnakaaslastega. Hetkel paljuks muuks kui korvpalliks aega pole jäänudki. Ma sel hooajal osalen ka FIBA Time-Out 3.0 programmis. Õpime kõike vajalikku, et saada tasemel korvpallimänedžerideks.

-Maaja Bratka (#12) ja Zamora korvpallinaiskond | Foto: Recoletas Zamora Facebook

Viimasel kolmel hooajal mängisid Champagne Basketi eest – kuidas sellele ajale tagasi vaatad?

Viimasele kolmele hooajale vaatan tagasi kiindumusega. Kohtusin paljude heade inimestega ja linn meeldis mulle väga ning see asus väga hea koha peal. Eks igal asjal on ka oma pahupool, aga minu jaoks oli head palju rohkem. Eesti on kodu ja jääb alati koduks, aga kui veedad kuskil mitu aastat, siis tekib ka seal vaikselt kodutunne.

Kui oleksite esiliigasse püsima jäänud, kas oleksid Champagne Basketis jätkanud?

Raske öelda, ma väga pole sellele mõelnud. Osa minust oleks seda kindlasti tugevalt kaalunud, aga arvan, et pigem ei. Oli aeg edasi liikuda.

Mullu lõpetas Zamora põhiturniiri teisel kohal, kuid play-off‘is langeti poolfinaalis konkurentsist. Millised on klubi ambitsioonid selleks hooajaks? Kas Zamoral on kindel eesmärk kõrgliigasse tõusta?

Kindel eesmärk on tabelis esimesena lõpetada ja otse meistriliigasse pääseda.

Millised ootused klubil ja peatreeneril Ricardo Vasconcelosel Sinule on?

Kõige suurem ootus on oma kogemust edasi anda. Kuna tulin otse taastumast, siis nad praegusel hetkel väga kõrgeid ootuseid pole mulle seadnud, aga need sihid, mis nad vigastusega sidunud olid, olen ületanud.

Räägi oma tiimikaaslastest. Kui palju on Zamoras välismängijaid?

Koos minuga on kuus välismängijat (eestlanna, ameeriklanna, serblanna, sakslanna, poolatar ja portugallanna – toim.) ja viis hispaanlannat.

Kas treeningutel käib suhtlus enamasti inglise keeles?

Trennis käib suhtlus peamiselt inglise keeles, vahest ka hispaania keeles. Meil on küll kuus välismängijat, aga ainult kolm ei räägi hispaania keelt.

Kas sõlmisid Zamoraga tavalise aastase lepingu või seal on ka lisaklauslid?

Mul on muidu tavaline aastane leping, aga esmakordselt on seal ka üks lisaklausel. Kuna sel ajal, kui hakkasime juuli keskel lepingut sõlmima, polnud ma korvpalli veel mänginud, siis on lepingus üks klausel viimati opereeritud Achilleuse kõõluse kohta.

Ma küsin lisaks selle lisaklausli kohta. Mida see tähendab? Et kui jalg ikkagi mängida ei luba, siis saab klubi võimaluse lepingu katkestada?

Põhimõtteliselt küll. See ütleb, et nad võivad lepingu lõpetada, kui ma ei saa kuu aega üldse võistkonnaga trenni teha või pean viis mängu vahele jätma. Aga see on ainult selle konkreetse Achilleuse kõõluse vigastuse kohta.

Mida Sa isiklikult kõige enam uuelt hooajalt ootad?

Eelkõige ootan korvpalli nautimist, kuna annan endast igal juhul kõik. Samuti ootan ka korvpallivälise aja nautimist ja tahan elust rõõmu tunda. Kõik me loomulikult tahame hästi mängida, aga leian, et kui näen trennis vaeva ja naudin, siis see osa tuleb loomulikult.

Eesti naiste koondise kandidaatide nimekiri on viimastel aastatel olnud niigi üsna lühike ja sel suvel siirdusid USA-sse veel kaks pikemat neidu, Keandra Koorits ja Marta Eleri Jaama. Kas Sina saad praeguse seisuga novembris koondist aidata?

Kui kutsutakse, siis kindlasti!

Toimetaja täiendus: Eesti naiste korvpallikoondis kohtub 7. novembril Nord spordihoones EM-kvalifikatsioonimängus Rootsiga ning 10. novembril sealsamas Taaniga. Maaja Bratka on loomulikult koondise kandidaatide hulgas kirjas.

scroll to top