Close

INTERVJUU | Erki Urvik: räägitakse, et olen “pehmo”, aga ma pole tegelikult nii nõrk, kui välja paistab

-Erki Urvik | Foto: Martti Vaidla/KK Viimsi Facebook

Aastaid Tartu Ülikooli kõrgliigameeskonna pingil üsna väikses rollis olnud 23-aastane ja 205 cm pikkune suur äär Erki Urvik liikus tänavuseks hooajaks KK Viimsi ridadesse, kus on tõusnud kindlalt satsi põhirotatsiooni. Korvpall24.ee portaal tegi Urvikuga intervjuu märtsi esimeses pooles, kus rääkisime muuhulgas ka just sellest klubivahetusega toimunud rollivahetusest.

Eelmisel hooajal Tartu Ülikool Maks & Mooritsa tiimis 18 Optibet Eesti-Läti korvpalliliiga mängus keskmiselt 8,5 minutit mänginud Urviku minutid on tänavu kerkinud 23,5 peale. Keskmiselt visatud punktide arvestuses on tõus olnud 3,2 silmalt 9 peale ning lauapallide osas 1,1 pealt 4,1 peale.

Usutluses Korvpall24.ee portaalile rääkiski noormees, miks temalt Tartus läbilööki ei tulnud, kes ta täpsemalt n-ö üle mängis, kuidas läks nii, et kaks Tartu noormängijat (tema ja Oliver Pere) koos Viimsis maandusid, mida ta ülikoolis õpib, mis on Viimsi klubi plussid Tartu ees, mis on tema tugevused ja nõrkused väljakul ning kas tal on ambitsiooni ka piiri taha mängima pürgida.

Erki, ma ütlen alustuseks, et Sa lähed järjest ja järjest paremaks siin Viimsis. Aga miks Sul Tartus läbilööki ei tulnud?

Eks see on väga keeruline, seal on väga head mängijad ees. Kui mängitakse võidu peale, siis treener võib-olla ei julge ka nii palju proovida. Ise usun, et kui iga mängija saaks stabiilselt umbes 12 minutit, oleks see kasulikum, kui seal olemine nii, nagu mina lõpuks olin. Aga see selleks, need on treeneri otsused. Lõppude lõpuks on ikkagi enda teha.

Kes Su üle mängis? Praeguse peatreeneri poeg ise ehk Karl Johan Lips?

Lips muidugi, jah. Lips on väga tubli! Eks seal on läbi aastate olnud veel neid välismaalasi ja eestlasi, kes on kogenud mängijad.

Kui Lipsust rääkida, siis ta oli liigas eelmise kuu MVP. Mida ta seal korvi all nii hästi teeb?

Ta on korvi all hästi füüsiline. Suudab kehaga väga hästi ruumi teha, kasutab isegi küünarnukke. Tal on lauapallide peale hea nina ja ta on üldse väga tark mängija.

Kas lauapallide jaoks peab olema hea nina või lähed enamasti lihtsalt viskajast vastaspoole võtma?

Eks see ole nii ja naa. Mul endal pole lauapallidega väga hästi olnud, aga see on tahtmise asi. Üritan ise ka igas mängus sellele mõelda, et lähed palle noolima, aga teinekord see lihtsalt ei kuku sinu poole ja siis pole midagi teha.

Kuidas te just Oliver Perega koos Tartust siia sattusite? Oli see kuidagi omavahel koordineeritud?

Ei, kuidagi lihtsalt juhtus nii, et sattusime mõlemad siia. Suvel võttis Tanel (Einaste) meiega ühendust. Tundus loogiline ja proovisime.

Tanel kutsus, mitte Valdo (Lips)?

Valdoga rääkisime ka. Ta nägi meid siin meeskonnas ja plaan oli paigas.

Tunned Sa ennast Viimsis praegu koduselt?

Ma ütleks küll, jah. Siin on juba päris kaua oldud ja kõik on väga hästi, midagi pole öelda.

Kust Sa pärit oled?

Mina olen pärit sellisest külast nagu Tõikvere, see asub Jõgevamaal. Tartust on sinna umbes 60 kilomeetrit.

Nii et Sa oled korvpalli mõistes kogu aeg olnud Tartu huviorbiidis?

Gümnaasiumisse läksin Nõo Reaalgümnaasiumisse ja sealt hakkasin Tartus trennis käima. Nii ma Tartusse jäingi, ülikool tuli otsa.

Kas läksid Nõo kooli, sest pea lõikab reaalainete peale hästi?

Võib-olla küll, jah, võib nii öelda (Muigab.).

Kas Sa Tartus olles õppisid ka sealses ülikoolis?

Ikka, õpin tegelikult praegugi. Majandusteadust. Õpin majandama.

Oled Sa seda juba kuskil rakendanud ka?

Veel ei ole. Praegu otsingi just praktikakohta, nii et kui keegi otsib praktikanti, võib ühendust võtta.

Mis profiiliga kohta Sa täpsemalt otsid? Hakkame kaasa mõtlema…

Pole üldse vahet. Võib-olla midagi halduse valdkonnas või midagi sellist.

Mis on Sinu hinnangul Viimsi plussid võrreldes Tartuga?

Individuaalselt on siin palju rohkem lähenemist. Alati saab abitreeneriga vabadel päevadel treenida. Tartus sai ka, aga võib-olla mitte nii palju, sest seal oli abitreeneritel muid kohustusi. Siin on treener alati vaba ja kui tunned, et on vaja midagi lihvida, saab alati ühendust võtta.

Nii et Dima (Dmitry Kolomyychenko – toim.) on see, kes aitab nõrgemaid külgi lihvida?

Jah, Dima tegeleb väga individuaalselt.

Ja jõusaalis käid Askoga Meineriga ja teed nii nagu tema ütleb? Või teed mingeid oma “soolosid” ka?

Ei, pigem ikka kuulan targemaid.

Gert Suvi on ka teil noorema generatsiooni tsenter, kui palju tema Sulle treeningutel kuklasse hingab? Olete ju enam-vähem ühe positsiooni mehed.

Trennis mängime tõesti palju üksteise vastu. Eks seda peab teadma, kes sul kuklasse hingab.

Kuidas Sa ise tunned, kas nendes vastasseisudes arened pigem Sina rohkem edasi või tema?

Gert on sel hooajal teinud väga tubli arengu, aga ma usun, et tal on veel pikk tee minna.

Seoses rohkemate mänguminutitega oled Sa minu meelest kõvasti juurde pannud. Kus Sa ise tunned kõige suuremat arengut?

Ehk füüsilisuses. Tihtipeale mänge järele vaadates näen, et jõuan korvi all päris heale positsioonile, aga miskipärast söödan välja. Viimaste mängudega on see paremaks läinud ja vaatan juba ise rohkem korvi poole. Hooaja algul läksid kolmesed väga hästi, keskel ei tahtnud üldse sisse minna. Aga vise on mul alati olemas olnud ja näen sellega palju vaeva. Usun, et kevadel hakkab neid veel kõvasti tulema.

Oliver Pere on Su platsinägemist ja söötmist kiitnud. Kas see on õpitav oskus või peab see kaasas sündima?

Mina ütlen, et see on õpitav. Noorteklassis oli mul väga hea treener Märt Tralla, kellega sai seda alati harjutatud. Kindlasti on mingit vaistu ka vaja, aga usun, et see on õpitav.

Millest Sa praegu platsil kõige rohkem puudust tunned?

Ma tean, et palju räägitakse, et olen n-ö pehmo. Eks see mingis mõttes vastabki tõele. Pean olema palju füüsilisem, sest ma pole tegelikult nii nõrk, kui võib-olla välja paistab. See on kindlasti koht, kus pean edasi arenema – agressiivsus ja mentaalne pool.

Kas agressiivsust kaitsemängus on võimalik õppida või on see natuuris kinni?

Eks seal annab ikka õppida ka. Mängutarkusega tuleb see ka, saab asju läbi korrata. Õpitav on see kindlasti.

Ken-Martti Reinart on kaitses väga agressiivne, poeb vastasele alati “pähe”. Kas Sul on ka selline oskus?

Mina põrandat niimoodi nühkida ei oska, seda oskust ma pole omandanud. Aga vastasele saab ka teistmoodi “pähe ronida”.

Kas oled mängudes võtnud kellegi konkreetse sihikule, et muudad ta elu põrguks?

Ei, ma päris selline mängija ei ole. Ma lasen mängul minna, vaatan, kuidas sujub, ja ei hakka kellegagi niisama tüli norima.

Oled sa mõelnud ka välismaale mängima jõudmisest?

Eks ikka olen, aga sinna on pikk tee minna ja vaja on veel kõvasti areneda. Võtan hooaeg korraga ja eks näis, kuhu jõuab.

Kas on kutsutud ka?

Mingi huvi väga madalatest liigadest on ikka olnud.

Aga USA üliõpilasliiga NCAA?

Minul pole seal kellegagi suhtlust olnud.

Kuna Tartust on palju noori mängijaid välja liikunud, sealhulgas näiteks Sina ja Pere, siis kas mõnel noorel on peast läbi käinud ka mõte, et äkki peaks tööle minema ja mängima kuskil madalamas liigas?

Isiklikult ma ei tea Tartus kedagi meistriliiga tiimist, kes nii mõtleks. Ma pole ka ise kunagi niimoodi mõelnud. Eks see oleneb inimesest ja tulevikuplaanidest, aga mina näen praegu enda ees ainult korvpalli.

Kas oled lisaks majandusõpingutele mõelnud ka treeneritarkust omandada?

Ausalt öeldes ma ennast praegu treenerina ei näe, aga kunagi ei tea. Usun, et suudaksin mingeid õpetussõnu jagada, aga pigem olen see, kes uurib ise, mitte ei õpeta teisi.

Sa ütlesid, et vaatad oma mänge järele. Kas teed seda koos treeneriga või vaatadki mänge ja videoid iseseisvalt?

Vaatan ikka ise mänge järele. Õppida on alati midagi.

Mis mänge Sa veel enesearengu huvides vaatad? Ilmselt korvpall meeldib Sulle väga.

Jah, vaatan kõvasti korvpalli. Peamiselt Euroliigat – oleneb nädalast ja sellest, mis head mängud on. Proovin ikka parema tasemega mänge jälgida.

Kes on Su Euroliiga lemmikklubi või mängija?

Mulle meeldivad Nigel Hayes-Davis ja Sasha Vezenkov. Nendelt on palju õppida.

Kas Sul on hea meel, et Nigel Hayes-Davis NBA-st tagasi tuli?

Jah, aga kahju, et just Ateena Panathinaikosesse läks. Ta võiks kuskil mujal ka olla (Muigab.).

Miks ta sinna siis ei sobi?

Seal on juba niigi palju neid, kes oskavad mängida. Mulle ei meeldi see päris niimoodi.

scroll to top