Close

Eesti-Läti liiga parim punktikütt Quion Burns Keilasse tulekust: see oli pime usk protsessi

-Quion Burns | Foto: Keila KK Basketball Facebook

Keila KK tänavuse hooaja üks õnnestumaid välismängijate valikuid oli 23-aastane ameeriklane Quion Burns, kes põlvevigastuse tõttu kahjuks hooaja lõpus enam tiimi aidata ei saa. Otse ülikoolist Eestisse sattunud mängumees vigastas meniskit, käis operatsioonil ning peab võtma korvpallist umbes kahekuulise pausi.

Vahetult enne vigastust andis Optibet Eesti-Läti liiga parim punktikütt Burns Korvpall24.ee portaalile intervjuu, kus muuhulgas vaatas ette ka tänavuse hooaja kulminatsioonile. Ameeriklane lootis, et eestikate play-off‘ideks suudetakse kõik traumad seljatada ja täiskoosseisus tähtsatele mängudele vastu minna, aga läks hoopis teisiti.

Eesti-Läti liigas kogus Burns tänavuse 22 mänguga keskmiselt 34,5 minutiga 22,4 punkti, 7,4 lauapalli, 1,9 vaheltlõiget ja 1,4 viskeblokeeringut. Korvpall24.ee portaali intervjuust selgub, kuidas ameeriklane Keilasse üldse sattus, kellega ta eestlastest kõige parema klapi leidis, kuidas talle siinne elu meeldis ning kas ta enda arvates sobiks ka mõnes tugevamas klubis väiksemat rolli edukalt täitma.

Quion, räägi palun lähemalt, kus Sa enne Keilasse tulekut mängisid?

Mängisin America East konverentsis, NCAA esimeses divisjonis Maine’i ülikoolis. See programm polnud enne minu ja paari meeskonnakaaslase saabumist tegelikult midagi erilist. Meil oli uus peatreener Chris Markwood, kes muutis meeskonna näo täielikult läbi oma kaitsefilosoofia. Me järgisime seda igas trennis ja ta tagus seda meile pähe igal videokoosolekul. Lõpuks tõusime viimase 20 aasta üheks parimaks Maine’i tiimiks. Meil oli suurepärane võiduprotsent, jõudsime konverentsi finaali, kus kahjuks küll kaotasime. Kuid see oli minu jaoks võimas kogemus – mängida treener Markwoodi käe all, kes õpetas mulle kaitsemängu ja seda, kuidas olla efektiivne väljaku mõlemas otsas.

Miks otsustasid tulla Eestisse ja just Keila meeskonda?

Ausalt öeldes oli see pärast ülikooli lõpetamist mu esimene ja parim variant. Agent ütles mulle, et peaksin tõenäoliselt võtma vastu kohe esimese pakkumise, sest see ongi tavaliselt kõige kindlam ja parem. Usaldasin oma agenti ja nii ma siia sattusin.

Kas Sul oli ka muid variante või Sa ei hakanudki nendesse süvenema?

Andsin oma nõusoleku üsna vara, nii et ma ei jõudnudki teisi variante kaaluda. Nagu öeldud, agent arvas, et esimene pakkumine on parim. Ma polnud Eestist varem kuulnudki. See oli selline pime usk protsessi ja sellesse, mis saama hakkab. Õnneks läks kõik hästi.

Mida Sa nüüd Eestist arvad?

See on lahe koht, palju parem, kui ma ootasin. Ausalt öeldes kartsin siia tulles, et siin pole mitte midagi ega kedagi, aga tegelikult on siin väga okei. Inimesed on lahedad ja riik on üsna modernne. Enamik noori räägib väga head inglise keelt, nii et tegelikult polegi see elu siin nii teistmoodi.

Kuidas Sulle meeldib peatreener Andres Sõbra stiil?

Mulle meeldib see vabadus, mida ta meile väljakul annab. Me ei saa küll täielikku omavoli, aga ta lubab mängijatel end väljakul väljendada. Kuna olen pigem skoorija tüüpi, siis ta annab mulle vabadust palliga korvi rünnata. Samamoodi saavad mängujuhid võimaluse rünnakut üleval hoida ja teistele võimalusi luua. See vabadus on midagi, mida ma väga hindan.

Mida arvad oma meeskonnakaaslastest? Kes on Su lemmikud nii mängijana kui inimesena?

Saan kõigi eestlastega oma tiimis hästi läbi. Nad on palju lahedamad, kui ma alguses ootasin. Ma ei teagi, kas mul on kindlaid lemmikuid… tõenäoliselt Ralf (Sats) ja Pat (Patrik Peemot), sest nemad olid esimesed, kellega siia jõudes kohtusin. Oleme siin oldud aja jooksul kõige lähedasemaks saanud.

Sina oled tugev rünnakul, aga kes on Sinu arvates tiimi parim kaitsemängija?

Peale minu (Naerab.)? Ma pakuksin Issat (Muhammad), sest ta on korvi all suurepärane visete blokeerija, aga ta suudab ka perimeetril katta “kolmesid” ja “neljasid”, kes oskavad palli põrgatada. Ta on igatpidi mitmekülgne kaitsja. Puhtalt palliga mängija survestamises ütleksin aga Ralf või Patrik, sest nad saavad palju vaheltlõikeid ja survestavad vastast kogu mängu vältel, sundides neid eksima. Nii et minu järel on parimad Patrik, Ralf ja Issa.

Millised on Su eesmärgid sel hooajal ja pärast seda?

Hooaja eesmärk on esmalt kogu võistkonnal terveks saada ja väljakule naasta. Tahame jõuda Eesti meistrivõistluste play-off‘idesse ja seal võimalikult kaugele purjetada. Usun, et meil on selleks sisu – me pole sel hooajal kordagi saanud täiskoosseisus ja tervena mängida. Uute täiendustega võime me play-off‘is korda saata suuri asju. Pärast hooaega vaatan üle oma võimalused ja siht on liikuda karjääriredelil järjest ülespoole. Minu eesmärk on mängida nii kõrgel tasemel kui võimalik.

Kas plaanid jääda Euroopasse või minna tagasi USA-sse?

See sõltub pakkumistest. Praegu ütleksin, et tahan jääda Euroopasse. Olen alati tahtnud siin reisida ja korvpall on selleks suurepärane võimalus. See on mu plaan. Kui kunagi hiljem tekib võimalus Ameerikas profina mängida, siis ma muidugi teeksin seda, aga praegu on fookus Euroopal.

Kas tunnetad suurt vahet USA ja Euroopa korvpalli vahel?

Ojaa, vahe on tohutu! Reeglid on hoopis teised. Näiteks need rip-through liigutused, mida meile USA-s maast madalast õpetatakse – siin on see iga kord jooks. Lisaks harjun endiselt kohtunikega – proovin leida viisi, kuidas nendega suhelda nii, et see ei tunduks lugupidamatu, aga et saaks oma sõnumi edasi anda.

Mängid siin palju suure ääre positsiooni peal. Kas eelistaksid tegelikult olla “kolm” või tagamängija?

Suur äär pole kindlasti mu lemmikpositsioon, aga teen muidugi kõike, mida meeskond vajab. Eelistatult olen ma “kahe” või “kolme” peal, vahel isegi “ühe” peal. Mulle meeldib olla rohkem palliga, ise rünnakuid lahendada ja kaaslastele võimalusi luua.

Mida arvad Eesti-Läti liigast üldiselt?

See on väga konkurentsitihe liiga. Palju tugevam, kui ma alguses arvasin. Agent küll ütles, et see on Euroopas austatud liiga, nii et ma midagi ootasin, aga füüsilisuse tase on üllatav. Mul kulus alguses aega, et sellega kohaneda, aga arvan, et sain sellega lõpuks päris hästi hakkama. Väga korralik liiga.

Mida Sa siin vabal ajal teed? Kas hängid ka meeskonnakaaslastega?

Ikka! Paljud neist elavad Tallinnas, nii et käin seal nendega aega veetmas või lihtsalt pubis istumas. Keilas endas pole ausalt öeldes väga palju teha. Õnneks elame me otse spordikompleksi kõrval, kasutan sealset basseini, sauna ja jõusaali. Nii et igav mul just ei ole. Ja nüüd avatakse siin uus kaubanduskeskus, nii et lõpuks on mul kuskile minna! See on kindlasti mu nimekirjas. Aga muidu lihtsalt puhkan.

Kellega sa Eesti mängijatest kõige rohkem läbi käid?

Ikka Ralfi ja Patiga. Pat elab tegelikult ka Keilas, kohe siinsamas nurga taga. Nemad on mu põhilised kaaslased. Varem elas meiega koos ka Eke (Rüütel), aga ta kolis välja. Peamiselt veedan aega muidugi teiste ameeriklastega, mängime mänge, räägime juttu ja võtame vabalt.

Sa oled Keilas liidrirollis, aga kas tunned, et suudaksid mõnes suuremas klubis mängu mõjutada ka rollimängijana?

Muidugi. Siin Keilas oodatakse minult vigastuste ja koosseisumuudatuste tõttu väga palju ja mu koormus on suur. Kuid kogu oma ülikoolikarjääri jooksul olin ma rollimängija. Olen sellega harjunud ja usun, et suudaksin ka konkreetses rollis särada. Eriti siis, kui saan keskenduda ühele kindlale asjale ja aidata meeskonda just sel viisil.

scroll to top