Läinud aastal saavutatud arenguhüppe najal piiri taha suundumisest unistanud Kristen Kasemets otsustas riskeerimise asemel alustada hooaega võistkonnas, kus teda on juba ootamas aastatega välja võideldud stabiilne mänguaeg ja isiklike ootustega vastavuses olev roll. Keila Coolbeti kui väikelinna korvpallimeeskonna tõeliseks reklaamnäoks oleva 22-aastase Kasemetsa lauale küll jõudis tänavuse hooaja eel omajagu väljamaa pakkumisi, kuid tagamängija jaoks polnud ükski neist piisavalt ahvatlev.
Just sel põhjusel langetas suurte ambitsioonidega Kasemets valiku endale läbi ja lõhki tuttava Keila ning selle lootsi Peep Pahvi kasuks, lootuses, et turvaline keskkond, klubipoolne silmnähtav usaldus ja kodusele liigale lisaks ka Põhja-Euroopa korvpalliliigas korda saadetavad sooritused aitavad sel kõige ihaldusväärsemal välismaa väljundil leida lõpuks tee temani. Kogu senise karjääri peamiselt just Keila meeskonnale lojaalsust üles näidanud Kasemetsa kuklas võivad küll tiksuda mõtted eksootilistest mängupaikadest ja seni puutumatuks jäänud liigadest, kuid tõelisele mängumehele omaselt on ta igati valmis tegema just oma kauaaegse koduklubi eest silmapaistvaid tegusid.
Pärast ajaloolist kahe Keila vahelist derbimängu tehtud intervjuus pakkuski enim kõneainet Kasemetsa ühest küljest meeliülendav, ent teisalt tõelisi eneseanalüüsi oskusi nõudnud suvi ning selle perioodi sisse jäänud ja võõrsilt tulnud intrigeerivad pakkumised. Palliplatsil liidrirolli täitev korvikütt avalikustas Korvpall24.ee portaalile antud usutluses, milliste riikide klubid tema vastu siis ikkagi lähemat huvi tundsid ning millistest tingimustest jäi neil tema silmis vajaka. 191 cm pikkune Kasemets hindas avameelselt ka omaenda puudujääke, rääkis Keila Coolbetiga sõlmitud avatud klausliga lepingust ning analüüsis lõpetuseks meeskonna kui terviku hetkeseisu.
Kristen, meie viimasest intervjuust koorus välja Sinu selge soov tõusta möödunud hooaja arenguhüppe pealt uuele ja kõrgemale tasemele, aga päris plaanipäraselt see visioon sel suvel siiski ei läinud. Kas kuuldus, et Su laual oli tegelikult mitmeid välismaa pakkumisi, vastab muidu tõele?
Jah, vastab küll. Huvi üles näitamist ja pakkumisi oli omajagu, aga need polnud sedalaadi pakkumised, mis oleks olnud Eesti-Läti liigast samm edasi. Ma ei näinud selles mingit mõtet. Paljud pakkumised olid ka sellised, et neis puudus Euroopa väljund, aga Keila Coolbetiga on mul see ENBL-i (Põhja-Euroopa korvpalliliiga – toim.) näol teatavasti olemas. Tundsin, et selles liigas häid mänge tehes võib jälle tekkida enda tõestamiseks ja kõrgemale tõusmiseks suurem võimalus. Seetõttu ma Keila kasuks otsustasingi.
Kas Sa saad avalikustada, milliste riikide ja klubide variandid Sinuni jõudsid?
Oli palju erinevaid klubisid. Huvi oli nii Poolast, Hollandist kui ka Islandilt. Ka Belgiast tundis üks klubi huvi ning isegi Kreekast uuriti ühe teatava taseme liigast. Ehk tõesti oli väga palju pakkumisi.
Kuivõrd käegakatsutav mõne lepingu allkirjastamine ja päriselt välismaale suundumine tegelikkuses oli?
Paar pakkumist olid täiesti mõtlemisel.
Kas Euroopa väljundi puudumine oligi siis peamiseks takistuseks?
Jah, enamjaolt see.
Kas Keila Coolbeti kasuks rääkis peale Põhja-Euroopa korvpalliliigas kaasalöömise veel miski?
Keila kasuks rääkis ka see, et kui ma teiste huvi üles näidanud tiimide ja peatreeneritega vestlesin, siis suhtluse ja minule kui mängijale seatud ootuste paikasaamine polnud ikkagi päris samaväärne.
Mida Sinult siis välismaa tiimide poolt oodati?
Mulle tegelikult väga ei pakutud sedalaadi rolli, mida oleksin tahtnud ja lootnud. See sai mingil määral ikkagi määravaks.
Millistest oskustest või elementidest võib Sul hetkel veel vajaka jääda, et Sinuni ei jõudnud see ihaldusväärne ja absoluutselt kõiki ootusi täitev pakkumine?
Ju siis on vaja lihtsalt mänguliselt veel natuke areneda. Pean ennast igas elemendis paremaks arendama, et välismaa satsid näeksid, et minus on potentsiaali ja nad võiksid sellise mängija endale võtta.
Kas ja kuivõrd pettumust valmistav see Sinu jaoks oli, et ei tulnud seda muutust, millest oled juba mõnda aega unistanud?
Ma ei ütleks, et see pettumust valmistas. Ma tegelikult ei pannud endale väga kõrgeid ootusi, sest eelmine hooaeg oli üldse alles esimene kord, mil sain endale agendi, kes hakkas välismaa väljundite kohta uurima. Mul pole kunagi sellist kogemust kuskilt välismaalt enne olnud ja seepärast ei osanudki endale ootusi ette panna. Variant, et kui mingit head pakkumist ei tule, siis Peep (Pahv) tahab mind tagasi, oli tagataskus nii minul kui ka Peebul endal.
Kas saan õigesti aru, et Sinu lepingus on siiski klausel, et kui keset hooaega peaks tulema hea pakkumine, siis Sul on õigus see vastu võtta?
Jah, mingil hetkel on mul võimalik sellist klauslit kasutada.
Mis hetkel Sa mõistsid, et jätkad vähemalt hooaja alguses taas Keila Coolbetis ja kas tänavune suvine programm oli seetõttu eelmistest erinev?
See suvine programm tegelikult ei erinenud eelmistest. Kohe, mil Keila hakkas trenni tegema, sain ka mina koos nendega kaasa teha. Peatreener võttis mu avatud kätega vastu ja ütles, et “tule tee meiega trenni”. Polnud päris nii, et kuna oli justkui võimalus, et ma Keilas ei jätka, et oleksin pidanud ise hakkama otsima teist kohta, kus trenni teha. Peep (Pahv) ütles, et ma kindlasti osaleksin treeningutel ja paneksin koos nendega kõvasti trenni. Treeningvõimalused olid suvel väga head ja ma ei kurda millegi üle.
Kas Eesti-siseselt klubivahetuse elluviimine oli ka Su mõtteis? Tekkis üldse selline variant?
Ei tea küll, et kuskilt teisest Eesti klubist oleks väga midagi uuritud või huvi näidatud. Kui kuskilt huvi tunti, siis võib-olla oli lihtsalt rääkimise jutt. Minuni vähemalt see ei jõudnud.

Kui rääkida Keila Coolbetist tervikuna, siis milline on selle uuenduskuuri läbinud meeskonna hetkeolukord?
Ütleks, et see on rabe. Me õpime alles nii ennast kui ka teineteist tundma ning proovime mõista, kes kuidas mängib. See võtab aega. Karikavõistluste eelmängud olid just sel põhjusel head, sest neid sai kasutada enne Eesti-Läti liiga hooaja avastarti ettevalmistavate mängudena. Nende põhjal oli hea mängud üle vaadata ja korrektuure teha, et näha, kus on puudujäägid ja kuidas neid parandada.
Oskad Sa järeldada, millest võib teie satsi kesine ja raske algus tingitud olla? Ongi lihtsalt hooaja alguse loomulik osa?
Jah, ilmselt võibki olla see, et kõik on rabedad, kuigi oleme juba suhteliselt kõvasti ja pikalt koos trenni teinud. Eks siin olegi see, et välismaa meestel kestab veel uue liiga ja nõudmistega harjumine ning see võtab pisut aega. Ega karikamängudel polnud ka ühelgi teisel võistkonnal mängupilt eriti hea. See käis kõigil väga üles-alla. Ilmselt on kõigi jaoks tegu ettevalmistavate mängudega.
Kuidas Sa teie tänavust komplekteeritust kirjeldaksid?
Meil on juures väga kõvad mehed! Ütleks, et sisekliima poolest on sats isegi pisut parem kui eelmine aasta. Ega mängulises mõttes polnud eelmise hooaja alguses samuti see mängupilt kõige parem. See läks jooksvalt paremaks. Praegu on samamoodi – tuleb lihtsalt õpetada välismaalased Euroopa korvpalli mängima, sest meie mõlemad leegionärid on tulnud USA-st ja seal mängitakse ikkagi teistsugust korvpalli (intervjuu avaldamise hetkeks on osapoolte kokkuleppel ameeriklase Taylor Cunninghami teenetest juba loobutud – toim.). Neil on vaja Euroopa korvpalliga harjuda. See-eest Eesti mehed, kes meil juurde tulid, on selles liigas juba mänginud ja nemad on igati kõvad täiendused. Nende jaoks pole see tase enam uus.
Kui rahule saad Sa individuaalses plaanis siin hooaja alguses näidatud sooritustega jääda?
See on selline 50-50 olukord. Mingil määral on olnud hästi, teisalt ka halvasti. On teatud murekohad, mida pean pisut lihvima.
Mis Sulle enim muret valmistab?
Olen teinud praegu suhteliselt palju pallikaotusi, mille kallal pean kindlasti töötama. Tagamängija ei tohiks neid nii palju teha. Seda peab parandama, et neid vähemaks saada.
Varem oli Sinu suurimaks murekohaks kõikuv stabiilsus. Milline see pilt tänavu tundub?
Tunnen, et mu stabiilsus on mingil määral paremaks läinud. Üks selline halvem mäng kohtumises Rapla vastu tuli küll vahele, aga muidu on olnud enamjaolt okei. Selline koolipoisi kolm (Muigab.).
Aga milline näib meeskondlik pilt ja käimasoleva hooaja visioon?
Alati naerdakse, kui seame suuri eesmärke, aga miks üldse peaks keegi endale madalaid eesmärke püstitama? Ja miks me sel juhul üldse korvpalli mängime… Kas keegi tõepoolest tahaks, et ma ütleks, et “aa, me võiks sel aastal ju viimaseks jääda” (Naerab.). Ilmselgelt me ei taha seda ja meie kindel soov on mängida maksimaalsele tulemusele. Nii et selline suurem visioon on ikkagi Eesti-Läti liigas kindlasti play-off’i jõudmine ja eestikatel medalile mängimine. See on iga hooaeg meie eesmärk!
Ja Sinu isiklik visioon tõusta taseme poolest veel kõrgemale elab samuti edasi, eks? Oled kogu ihu ja hingega välismaa liigutuse tegemiseks valmis?
Jah, olen küll! Ütlen, et olen valmis, aga kui see olukord peaks tulema ja mina minema, siis lõpuks näitab ikkagi välismaal päriselt kohapeal olemine ära, kas olin tegelikult valmis või mitte.




