Mai esimeses pooles 20-aastaseks saav tagamängija Kristen Kasemets alustas tänavust hooaega küll kõrgliigaklubis Rakvere Tarvas, kuid naasis poole hooaja pealt Saku I liigasse Keila Korvpallikooli tiimi ridadesse ning aitas keilakad Tartus toimunud finaalturniiri kulminatsiooniks pronksmedaliteni.
Kõik erinevate vanuseklasside Eesti koondised läbi käinud 191 cm pikkune Kasemets sai esimese karastuse kõrgliigatasemel hooajal 2019/20, kui tegi Eesti-Läti korvpalliliigas enne koroonapandeemiat kaasa üheksas matšis. Mullu kerkis ta Tallinna Kalevi eest juba korralikuks rotatsioonimängijaks, kui kogus keskmiselt 18 minutit ja viskas 3,7 punkti.
Eelmise aasta juulis U20 koondisega Nordic Cupil mängides andis Kasemets Korvpall24 portaalile intervjuu, kus ootas väga Rakvere Tarvasse siirdumist. Tegelikkus kujunes aga selliseks, et tänavusel põhiturniiril viimaseks jäänud klubis Kasemetsal ei sujunud ning saldosse jäi 14 Eesti-Läti liiga mängu ning neis keskmiselt 12,3 minutit ja 4,4 punkti.
Pärast esiliiga pronksmedali võitmist Korvpall24 portaaliga rääkinud Kasemets selgitas, miks asjad Tarvas ei klappinud ning kinnitas, et pettumust valmistanud pool hooaega pole võtnud talt isu lähiajal taas ennast kõrgliigas proovile panna.
Kristen, esiliiga pronks on kaelas. Ma saan aru, et Sul ei ole kõige lihtsam hooaeg olnud. On see Sinu jaoks magus medal hooaja lõpetuseks?
Kindlasti! Keila on väike linnake ja Keila linnale on see pronks igati hea. Oleme varem saanud neid final four‘i kohti noorteklassides, kus jäime kaks korda neljandaks, siis teises liigas jäime ka neljandaks. Nüüd sai vähemalt medali kätte, selles suhtes on hea.
Kas Keilal on siis mingi final four‘i needus?
Me rääkisime ka sellest, et meil on mingi väike needus peal, aga nüüd saime sellest õnneks lahti.
Kuidas poolfinaal nii käest ära läks?
Arvan, et me natuke mõtlesime üle ja Tamsalu oli rohkem valmis. Jäime esimese kahe minutiga 0:9 taha ja nägime kuidagi jõuetud välja. Eks Los Toros tahtis rohkem võib-olla.
Räägime Sinu hooajast. Alustasid Rakveres, aga seal asjad välja ei tulnud. Mis põhjused sellel olid?
Täpselt ei teagi. Oktoobris oli mul kerge hüppeliigesevigastus, hüpeka sidemed olid katki. See pani väikese põntsu. Kui tagasi tulin, siis eriti mängida ei saanud ja enesekindlus hakkas ära kaduma. Kui ma lõpuks Keilasse tagasi tulin, siis esimesed mängud, mis ma tegin, oli selline tunne, et mis asi see korvpall üldse on. Pidin uuesti mängima õppima. Enesekindlus ja kõik oli kadunud, aga selle teise poolaastaga siin esiliigas sain ennast natuke korvpallivormi tagasi mängitud.
Kuidas see saab nii olla? Ega mänguoskustelt ei saa ju nii üles-alla kõikuda, kas siis enesekindlus on nii tähtis aspekt?
See oleneb kindlasti palju ka treenerist. Kui teed väljakul midagi valesti, aga treener sind usaldab ja ütleb, et kõik on hästi ja järgmine kord läheb paremini, siis tekib sul endal ka rohkem enesekindlust, et nüüd ma panen ära. Kui aga teed midagi valesti ja treener võtab su kohe pingile ja sõimab näo täis, siis kaob mott ära. Lähed järgmisel korral väljakule ja on kohe selline tunne, et nüüd ma ei tohi midagi valesti teha, muidu lähen jälle pingile tagasi.
Kui suur see taseme erinevus on kõrgliigas ja esiliigas? Kas see vahe on läinud suuremaks või väiksemaks?
Arvan küll, et meistriliiga lõpu- ja esiliiga tippsatside vahel on vahe väiksemaks läinud. Jah, esiliiga tippsatsid Kalev/Cramo, Pärnu ja selliste tiimide vastu ei saaks, aga Tallinna Kalevi ja Rakvere Tarva vastu küll. Usun, et kui Estiko mehed viitsiksid trenni teha, siis nad võiksid Rakvere ja Tallinna Kaleviga mängida küll. Kõige suurem vahe esiliiga ja meistriliiga vahel on välismängijad. Meistriliigas on rohkem raha ja saab tuua paremaid mängijaid. Selle pealt vahe tulebki.
Ega Sul see pool hooaega Rakveres motti lõplikult maha ei löönud ja proovid tulevikus ikka kõrgliigas uuesti?
Jah, seda kindlasti. Järgmisel hooajal peabki vaatama, mis võimalused on. Tahan kindlasti edasi kooli ka minna ja siis peab sellega ka arvestama.
On Sul juba mingid jutud olnud tiimidega või nii kaugele pole jõudnud?
Midagi konkreetset pole olnud. Suvel tuleb U20 koondis ning praegu keskendun sellele.
Rääkisid korra juba leegionäridest. Keilal oli ka tänavu võistkonnas kaks välismängijat, mis masti mehed need olid? Serblasest tsenter oli igatahes pronksmedali võitmise üle ääretult rõõmus…
Ta on selline väga energiline vend, lõbus ja jutukas (Muigab.). Ja ta on suur. Oskuste poolest oleks tal meistriliigas võib-olla natuke raske, aga esiliiga tasemel andis ta meile kõvasti juurde. Meil ongi igal aastal olnud esi- ja teises liigas probleem pikkadega. Tavaliselt mängivad vastased meid lauavõitluses üle. Nüüd oli meil aga selline suur, kes suudab korvi all seda asja natuke kontrolli all hoida ja lauad ära võtta.
Kadrina Karude leegionärid olid läbi kogu põhihooaja väga suures rollis, kuid finaalturniiril võib tegelikult öelda, et nad kõrbesid… või võeti lihtsalt rajalt maha?
Arvan, et pigem võeti nad maha, sest eks see ole see ameeriklaste värk, et nad ajavad siin oma statistikat taga ja sööta väga ei armasta. Oligi nii, et esmalt Estiko pani kõik oma pikad – (Artur) Liiv, (Timo) Eichfuss ja (Janar) Talts – korvi alla ja siis sellele (Darin) Johnsonile vihjati, et tule siia korvi alla ning näita, kas paned need visked ära. Kui paned ära, siis oled kõva mees, kui ei pane, siis… Meil oli üsna sama eesmärk. Panime (Roland) Tamkivi Johnsoni peale, et ta ajaks teda taga, hoiaks kätt vahel ja teeks elu võimalikult ebamugavaks.
Sealt Tamkivile see meeskonna MVP auhind tuli?
Seda kindlasti. Lõpus pani ta kaks tähtsat korvi ka, mis seisu lõpuks meie kasuks tegid ja meile selle võidu andsid.

Teie leegionärid, ma saan aru, toodi ikka selle mõttega, et nad sulanduksid meeskonda, mitte poleks sellised liidrid, kes võtavad ise kõik visked?
Jah, pigem selle eesmärgiga, et sulanduksid võistkonda. Saime sellise ameeriklase ka, kes ei tulnud oma statistikat taga ajama. Täitsa satsimees tuli, kes tahtis, et tiimil hästi läheks ja ta tahtis ise ka areneda ning see andiski talle võimaluse.
Kõrvalseisjale on alati arusaamatu, miks tuleb ameeriklane või serblane Eesti esiliigasse. Mida nemad selles näevad?
Neile on oluline, et nad saaksid mängida. Äkki ameeriklastel pole selliseid nõrgemaid liigasid või neid väga ei vaadata? On G Liiga, aga seal on ka kõvemad mehed ning siis on NBA. Nad otsivad Euroopast ja mujalt maailmast lahendust, kus end pildile mängida ja paremaks saada.
Ühesõnaga nende lootus on jalg ukse vahele saada ja siit võib-olla Eesti meistriliigasse pääseda?
Jah, siit Eesti kõrgliigasse ja Eesti kõrgliigast veel edasi.
On nad kahe jalaga maa peal mehed? Ma ühes intervjuus nägin, et see teie väike tagamees unistas Euroliigast.
Unistused peavad olema, aga ega nii hulluks ta ka ei lähe. Ta mõtleb ikka hooaeg hooaja kaupa ja üritab ennast paremaks teha. Sealt paistab, kuidas läheb.
Mis Keilast edasi saab? Esiliiga pronks ikkagi seab mingid nõudmised järgmisele hooajale. Latti allapoole ju kunagi lasta ei taha.
Seda kindlasti. Usun, et järgmisel aastal on Keilal samuti eesmärk final four‘i jõuda ja sealt vaatab edasi. Võib-olla järgmisel aastal juba finaali? Teeme omad järeldused ja seekord äkki Tamsalult nii suurelt tappa ei saa.
Aga ma saan aru, et kui kõik hästi läheb, siis Sina tahaksid järgmisel hooajal kõrgemas liigas mängida?
Jah, ma tahaks kindlasti meistriliigasse tagasi proovima minna.
Mida Sa suvel selleks teed? Milline on korvpalluri suvi just sinu tasemel, mängijal, kes tahab jalga ukse vahele saada?
Nüüd paar päeva saab puhkust ja siis me jätkame Keilas (treeningutega). Usun, et nüüd lähevad trennid rohkem füüsiliseks. Suve alguses hakkab koondisetsükkel. Koondis saab läbi umbes juuli lõpus ja siis terve augustikuu on kas mingid tiimitrennid, kuhu saab minna, või teen individuaalselt edasi, kuni lõpuks kuskile meeskonda saab. Augusti lõpus hakkavad juba võistkonna trennid.
Sa oled viskaja ja skoorija mees ning nagu Sa ise ütlesid, siis enesekindlus on ülitähtis. Kas see pronksmedal toob Sulle selle enesekindluse tagasi ja suvel U20 koondises näeme Kasemetsa, kellel on enesekindlus laes?
Ma loodan küll. Olin siin (esiliigas) ka selline ebastabiilne. Üks mäng panin kolmeseid viiest viis, järgmine mäng panin kuuest üks. Ebastabiilselt käis üles-alla. Mäng oleks vaja saada stabiilsemaks.




