Close

INTERVJUU | Siim-Sander Vene välismaal mängimise eelistest, konkurentsist koondisesse ja Jukka Toijala käekirjast

-Siim-Sander Vene | Foto: Siim Semiskar

Eesti korvpallikoondise ühe kogenuma mängumehe Siim-Sander Vene karjääris on kätte jõudnud aeg, kus tema on tiimi üks vanemaid mängijaid, kelle otsa vaadatakse rasketel momentidel ja kes peab vajadusel nooremaid kolleege kas tagasi hoidma või tagant utsitama.

Eelmisel klubihooajal lühiajalise lepinguga Prantsusmaa kõrgliigas Limoges’i meeskonnas mänginud 31-aastane ja 203 cm pikkune Vene sai püsivama töökoha hooaja teises pooles tuttavas Varese klubis, kus tal õnnestus ka väljakul endast korralik jälg maha jätta.

Korvpall24 rääkis Venega pikemalt vahetult küll enne MM-valikkohtumisi Saksamaa ja Iisraeliga, kuid võtsime jutuks pigem pikema vaatega teemad, nagu septembri alguses toimuv EM-finaalturniir, konkurents koondise korvialustel positsioonidel, Jukka Toijala käekiri peatreenerina, välismaal mängimise eelised ning erinevad kuulujutud tema enda järgmise klubi kohta.

Nüüd, kui koondis on pärast kolme nädala pikkust pausi taas kokku tulnud ja alustanud otsustavat ettevalmistust EM-finaalturniiriks, on õige hetk meeskonna ühe kogenuma mängijaga tehtud intervjuu avaldada.

Siim-Sander, on tulnud aeg, kus Sina oled koondises üks vanemaid mehi ja isegi vist vaid üks kahest mängijast, kellel on olemas EM-finaalturniiri kogemus. Kas Sa ise ka tunnetad nüüd suuremat vastutust?

EM on veel kaugel ja sinna on veel aega, aga eks midagi ikka tunnen. Paljud on siin ikkagi nooremad ja uljamad ja vahepeal peab mõnda meest natuke tagasi hoidma (Naerab.). Kõik on näljased ja kedagi tagant utsitama ei pea.

Sa ütled, et EM on veel kaugel, aga tegelikult, olgem ausad, käib kogu töö juba praegu selle nimel, kuna konkurents on läinud nii kõvaks, et mitte ükski mees, võib-olla mõne üksiku erandiga, ei saa öelda, et tal on EM-koondises koht kindel.

Praegu peab lihtsalt keskenduma MM-valikakna mängudele (intervjuu on tehtud vahetult enne MM-valikmänge Saksamaa ja Iisraeliga – toim.). Kõigepealt on vaja siit edasi saada ja kui edasi saame, siis on juba kohe järgmine asi. Selles mõttes on EM-ini veel pikk maa minna. Enne seda on veel väga palju tähtsaid asju. Eks tagaplaanil liigub treeneritel mõte ka sinna suunas, aga meie möllame ikka lähema asja eest. Samas, kui tahad koondisesse saada, siis kus sa seda veel näitad? Tulevad tähtsad mängud ja kui seal ei näita, siis võib see EM-finaalturniiri pilet ära minna. Võtame ühe mängu korraga, sest praegu on iga mäng väga tähtis.

Sa oled näinud väga palju koondiseaknaid. Kuidas Sa praegust konkurentsi hindad? Kas meil on positsioonidel “neli” ja “viis” kunagi koondises üldse sellist konkurentsi olnud kui praegu?

Meeste arvu poolest võib-olla kunagi isegi oli, aga siis olid alati üks-kaks meest suhteliselt kindlad ja siis keegi kolmas, kes võib-olla sai kaasa. Praegu käib reaalselt iga mehe vahel konkurents, kes saab kaasa ja kes siis veel üldse platsile saab. (Maik-Kalev) Kotsar on võib-olla veidi kindlam, aga teiste vahel käib kõva andmine. Konkurents on tihe, midagi pole öelda.

Viskavaid “neljasid” ehk roll, mida ka Sina väga hästi täita suudad, on ka päris palju?

Jah. Sellepärast ma olengi “kolme” peale pandud, sest muidu jääb keegi hea mängija kohe välja. “Neli” ongi võib-olla üldse kõige tihedama konkurentsiga positsioon meil. Kõik “neljad” on mängustiililt suhteliselt sarnased ja neid on vist kõige rohkem ka.

Kuidas tagaliiniga seis on? Kui muidu on Eestis kogu aeg räägitud, et tagamehi meil justkui on, aga pikki pole, siis kas nüüd on järsku kuidagi vastupidine olukord tekkinud?

Meil on pikad tagamehed, kuidagi on niimoodi tekkinud (Naerab.). Iseenesest on see positiivne, kuigi mõned elemendid on võib-olla puudu. Läbimurdest ja sellisest päris viskajast on hetkel võib-olla natukene vajaka. Samas, meil on kõik pikad ja küllaltki osavad, sellised kaasaegsed taga- ja ääremängijad. Üldiselt on see pilt suhteliselt hea, ma arvan.

Kas Jukka Toijala on selle ajaga, mis ta on Eestis olnud, kuidagi oma mängustiili muutnud või ta nõuab endiselt samu asju, mis ta kohe alguses paika pani ja pilt on samasugune?

Pigem on ikka samasugune. Mingeid suuri muudatusi pole olnud, võib-olla mõned üksikud detailid, sõltuvalt vastasest. Üldpilt on algusest peale sama olnud.

Kas Toijala on selline treener, kes toob oma nägemuse ja üritab panna mängijad selle nägemuse sisse või vaatab, kes tal käes on ja siis kohandab detaile selle järgi?

Ma arvan, et natuke mõlemat. Üldine pilt on tal enam-vähem selge, aga mingid asjad ta ikka kohandab ka. Kui meil viskajaid pole, siis meil pole mingeid hulle kombinatsioone viskajate peale ning need asjad saavad teistmoodi mängitud. Kui viskajad on rohkem “nelja” peal, siis on viskekombinatsioonid rohkem hoopis nende meeste peale mängitud. Filosoofia on kindlasti tema enda oma, aga ta ka kohandab seda vastavalt olukorrale.

Itaalias said Sa sel hooajal mängida ka number “viie” positsioonil, aga koondises pead nüüd “kolme” peale minema. Kuidas Sa sellega kohaned või on Sinu vanuses korvpallurina kogemusi juba nii palju, et kohanemine tuleb kergemalt?

Need (positsioonid) on ikkagi erinevad. Rünnakul väga suurt vahet polegi. Kaitses näeb “viis” põhimõtteliselt kogu väljakut, aga “kolm” mängib kogu aeg seljaga korvi poole. Seal on väike vahe sees. Natuke vajab ikka harjumist, rutiinset tööd ja igapäevast harjutamist, aga midagi hullu või ületamatut ei ole.

Meie üldine tase tundub olevat ühtlasemaks läinud, aga kas meil on olemas ka sellised liidrid, kellel on seda n-ö tapjainstinkti, mida tippkorvpallis vaja on? Näiteks kui käib viimane minut ja seis on viigis, siis keegi peab selle palli enda kätte võtma ja ära tegema. Kas need mehed on meil olemas?

Me oleme siin ringis paar mängu lõpuga ära tirinud, nii et arvan, et on olemas küll. Kui lõpu peale läheb, siis selle taha midagi ei jää, et keegi hakkab väristama või meil ei leiduks seda meest.

Üks mees oled Sina, kes hea meelega seda teeb?

Jah ja mõned veel on kindlasti selleks valmis, kui peaks vajadus tekkima.

Räägi oma isiklikest plaanidest. Itaaliast oleme saanud mõningaid sahinaid lugeda. Sind seostatakse seal Pesaroga ja vist oli veel keegi, kes Sulle hammast ihub. Kas on juba midagi kindlat susisemas või veel mitte?

Midagi kindlat pole. Varesega mingisugused jutuajamised käivad, aga see jutt veel kuhugi jõudnud ei ole. Kõik asjad on lahtised ja elame-näeme, mida tulevik toob.

Kas Sa eelistaksid Varesesse jääda või kuskile edasi minna?

Iseenesest on Varese okei koht, meil kõik klappis. Eks saab näha, nad pole siiamaani treenerit paika saanud ja minu arust on seal veel väga palju ebaselgust (juuli alguses nimetas Varese lõpuks peatreeneri ametisse, kui uueks juhendajaks sai NBA klubides abitreenerina tegutsenud ameeriklane Matt Brase – toim.). Peab vaatama, kuhu nad välja jõuavad.

Aga kas nendel kõlakatel, mis seal lendu lastakse, on mingi tõepõhi ka all või Itaalias liigub päris palju valeinformatsiooni?

Osadest ei ole tõesti mitte midagi kuulnud.

Aga Pesaro huvi on reaalne või mitte?

Ei tea. (Henri) Drell ütles, et kuskilt luges, aga rohkem ei tea.

-Siim-Sander Vene | Foto: Siim Semiskar

On veel mingi liiga, kus Sa tahaksid enne karjääri lõpetamist mängida?

Midagi sellist küll pole, et ma midagi uut hirmsasti proovida tahan. Kõikides Euroopa tippliigades on põhimõtteliselt ära mängitud. Türgi on ainuke, kus veel pole käinud, aga pole midagi sellist, et pean igal juhul sinna saama. Kui sealt midagi huvitavat tuleb, siis tuleb, aga kui ei tule, siis ei juhtu sellest midagi. Kõik oleneb tööst, organisatsioonist ja sihtidest ning sellest, kuidas need vaated ühilduvad.

Järjest enam on koondises mehi, kes mängivad välismaal. Kas see annab mängija kvaliteedile midagi reaalselt juurde, kui ta igapäevaselt mõnes heas Euroopa liigas mängib?

Ikka. Sa oled ju igapäevaselt seal töös ja tase on ikkagi kõrgem. Tulevad needsamad koondisemängud ja igas satsis on kogu aeg mõni mees, kelle vastu sa seal liigas mänginud oled. Sa oled selle tasemega harjunud ning mis seal salata, Hispaanias ja Itaalias on saal ikka kogu aeg rahvast täis. See on teistmoodi. Pole ilus öelda, aga võta lõppenud aasta Rakvere või Tallinna Kalev. Kui mängid siin 30 inimese ees ja siis pead tulema Saku Suurhalli 5000 ette mängima, siis sellel on väike vahe sees. Sellised väikesed asjad välismaalt annavad kindlasti kõvasti juurde.

Tundub, et Giannis Antetokounmpo, Luka Doncic ja mitmed teised NBA staarid tulevad EM-finaalturniirile kohale. Kas Sinu jaoks on üllatav, et maailma parimateks korvpalluriteks peetavate meeste hulgas on üha enam eurooplasi?

Lõpuks ometi! Tegelikult on neid kogu aeg olnud, lihtsalt auhindu pole võidetud. Ei, tore ikka, ma arvan. Lõpuks on lihtsalt see aeg kätte jõudnud, kus neid rohkem hinnatakse, mõnda meest rohkem austatakse ja järjest enam siiapoole vaadatakse. Kõik ühtlustub ja pole see asi ameeriklastel ka enam nii roosiline.

Kui Sa peaksid Giannis Antetokounmpo vastu väljakule minema ja teda kaitses võtma, siis mis on need nipid, millega see mees maha võtta?

Ma ütlen ausalt, et ma pole väga ammu ühtegi NBA mängu vaadanud. Selles mõttes on raske öelda, aga küll me nendest kuidagi jagu saame (Muigab.).

scroll to top