Close

Kalev/Cramo leegionärid 2005-07: vutiäss, teksastega viskekunn ja “vaese mehe” Amare’e Stoudemire

-Kendrick Johnson | Foto: Siim Semiskar

Koos teiste kohalike korvpalliklubidega on ka Kalev/Cramo taaskord jõuliselt uueks hooajaks tiimi komplekteerimas. Läbi aastate on Kalevis kandvateks jõududeks olnud rohkem või vähem värvikad ja meeldejäävad võõrmängijad, kellest paljud said unustatud kohe, kui nad lennukile astusid, aga mõned, on korvpallisõpradel ja nende endistel meeskonnakaaslastel meeles tänase päevani. Tänasega saab alguse Korvpall24.ee portaali uus artiklisari, kus vaatamegi tagasi just Kalev/Cramo korvpallimeeskonna ajalukku ja võtame luubi alla eri hooaegadel meeskonnas mänginud võõrleegionärid ning uurime, mis nende karjäärist edasi sai.

Ülevaade on kokku pandud internetis saadaolevate andmete põhjal, seega palume vabandust, kui eriti varasematel hooaegadel mänginud meeste kohta võib olla info lünklik või mõningaste ebatäpsustega. Proovime anda endast parima ning vürtsitada oma lugusid ka kõnealuste mängijate endiste meeskonnakaaslaste meenutuste ja kommentaaridega. Huvitava pildi ning vahva meenutuse saab kõigest sellest kokku igal juhul. Alustame oma ajarännakut hooaegadest 2005/06 ja 2006/07 ning seejärel vaatame järgnevates osades edasi.

Mäletatavasti oli 2005/06. hooaeg esimene, kui varem Ehitustööriistana tuntud meeskond võttis oma nimeks BC Kalev/Cramo. Aasta varem Allan Dorbeku käe all üllatuslikult Eesti meistriks kroonitud klubi jätkas seejärel Aivar Kuusmaa juhendamisel ning väga kõrgepalgalisi välismängijaid endale toona veel lubada ei saanud. Vaatamata sellele kuulus meeskonna koosseisu mitu huvitavat sportlast ning kevadel suudeti ka tiitlivõitu kaitsta.

Kohaliku publiku jaoks kõige tuttavam neist on Howard Frier, kes on ka pärast profikorvpalluri karjääri oma elu sidunud Eestiga ning treeninud siin nii naisi, noori kui ka amatööre. Kõike seda on võimalik eraldi pika intervjuuna lugeda Eesti korvpall 100 intervjuusarjast SIIN. Frier kuulus ka 2005/06 hooajal põhitegijate hulka ning panustas Eesti meistriliigas 22 mänguminuti jooksul keskmiselt 7,6 punkti, 3,4 lauapalli ja 2,4 korvisöötu. Pärast kõnealust hooaega jätkas Frier Poola meistriliigas Swiece meeskonnas, kus hooajal 2006/07 kogus mängus umbes 9 punkti ja 4 resultatiivset söötu ning aitas meeskonna liigas kuuendale kohale. Järgnes veel üks hooaeg Kalev/Cramos ning pärast seda kirev aasta mitmes eri riigis – Soome meistriliigas Tampere Pyrintö meeskonnas, Ungari tiimis Gornik Trans.eu Walbrzych ning lõpuks Hispaania esiliigas Illescase võistkonnas. Pärast põnevat rännakuaastat järgnes veidi rahulikum periood, kus Frier esindas poolteist aastat Uppsala meeskonda Rootsis. Karjääri lõpuks tuli ta aga Eestisse tagasi ning esindas mõned kuud Rakvere Tarvast.

Paljudele on sellest hooajast ilmselt meelde jäänud ka jõuline korvialune mängija, võimsaid pealtpanekuid pakkunud James Williams, kes liitus meeskonnaga hooaja teisel poolel. Kahjuks tema Balti liiga statistikat meil enam leida ei õnnestunud, kuid Eesti meistriliigas jäi tema keskmiseks umbes 17 mänguminuti jooksul 9,3 punkti ja 5,3 lauapalli. Williams jätkas oma karjääri Iisraeli meistriliigaklubis Maccabi Rishon LeZion, kus kogus 7,4 punkti ja 5 lauapalli. Sellele järgnes aga väga pikk karjäär Argentinas. Aastatel 2008 kuni 2015 esindas ta võistkondi Olimpico LB, Union de Sunchales, Atenas, Quimsa ja San Martin Corrientes. Parimatel hooaegadel viskas ta 14-15 punkti mängus ning kogus 8-9 lauapalli. Kuid ka see polnud veel kõik. Karjääri lõpetas Williams 38 aasta vanuselt, mängides veel kaks hooaega Mehhiko kõrgliigas.

Ilmselt mäletavad mitmed veidi vanemad korvpallisõbrad tollest hooajast ka põneva soenguga Hispaania päritolu lühikest tagamängijat Victor Gonzalest. Hooajal 2005/2006 kuulus ta vahetusmängijate hulka ning kogus 16 minutiga 4 punkti ja 2,4 resultatiivset söötu. Gonzales lõpetas Kalevist lahkudes küll üsna varsti elukutselise korvpalluri karjääri, kuid jäi korvpalli juurde treeneriametis. Aastaid hiljem naasis Gonzales ka Eestisse, kui alustas treenerina tööd Rae Spordikoolis. Korvpall24 tegi mehega 2019. aasta suve lõpus ka intervjuu, mida saab lugeda SIIT.

Episoodiliselt mängisid meeskonnas veel kaks ameeriklast: Turner Battle ja Andre Perry. Battle sai Eesti meistriliigas platsile vaid kaheks mänguks, kus viskas keskmiselt 5,5 punkti ning Perry neljaks mänguks ja tema arvele jäi 5,3 punkti ja 3,8 lauapalli. Neist jätkas veel oma karjääri Battle, kes sai väljakule nii Prantsuse meistriliigas Bresti klubis kui ka toona D-Liiga nime kandnud NBA tütarliigas Fort Worth Flyersi tiimis. Distsipliiniprobleemide tõttu meeskonnast lahkunud Perry edasise karjääri kohta andmed puuduvad.

-Howard Frier | Foto: Siim Semiskar

“Meenub, et esimene mulje James Williamsi kohta oli, et ta on justkui vaese mehe Amar’e Stoudemire! Ta oli väga hea atleet ja täielik tiimimängija. Gonzalez oli mu lemmik leegionär, kellega kunagi koos mängisin. Ta oli true point guard (tõeline mängujuht – toim.) ja ma olin rohkem combo guard ning temaga oli lihtne mängurütmi leida. Lisaks oli pluss see, et me mõlemad tahtsime kaitses mängida. Perry oli hea atleet nagu Williams, hoolimata, et korvpalli mõistes oli ta siis juba vana (35-aastane – toim.),” meenutas Frier Korvpall24 palvel kunagisi meeskonnakaaslasi.

2005/06. hooaja Kalev/Cramo tiimi kuulusid lisaks eespool mainitud leegionäridele eestlastest Rait Keerles, Sten Möldre, Ardo Ärmpalu, Gert Dorbek, Veljo Vares, Tanel Kaljula, Kristo Saage, Karl-Peeter Dorbek, Andre Pärn, Erik Dorbek, Heiko Niidas, Joosep Toome ja Reimo Tamm.

Hooaeg 2006/07 tõi meeskonda ajaloo esimese välistreeneri, kelleks valiti karmikäeline serblane Veselin Matic. Kalev/Cramosse jäi Matic kaheks hooajaks ning tiitlivõiduni klubi sel perioodil ei jõudnudki. Seejärel siirdus ta Aasia ja Aafrika korvpallipõldu harima. Seda teekonda alustas Matic Liibanoni klubi Sagesse juhendamisega. Edasi järgnesid aastad peamiselt eri rahvuskoondiste eesotsas – Iraan, Liibüa, Liibanon, Süüria ja India. Viimasena nimetatud suurriigi koondise peatreener peaks tänaseks 61-aastaseks saanud Matic olema ka sellel hooajal.

Kalevi pikaaegne füsioterapeut Priit Lehismets meenutas Korvpall 100 intervjuusarjas Maticit nii: “Oi, sealt ajast on jutte ikka kõvasti. Sellest võiks täiesti korraliku raamatu kirjutada, mismoodi selle mehega töö käis. Matic on selles vallas kindlasti kõige kõvem treener olnud, kellega erinevat pulli on saanud. Ta oli hullumeelne räuskaja.”

-Travis Reed | Foto: Siim Semiskar

Tolle hooaja võõrmängijatest on kohalike korvpallisõprade südametesse läinud vast kõige enam Travis Reed. Varem Hollandi liigas korralikke hooaegasid teinud ning kahe Eestis veedetud hooajaga siinsetele fännidele palju rõõmu valmistanud keskmängija, kes ei paistnud silma pikkusega, küll aga korvialuse osava ründemänguga, hilisemas karjääris midagi silmapaistvat korda ei saatnud. Eesti meistriliigas viskas ta kõnealusel hooajal keskmiselt 18,4 punkti ja võttis 7,4 lauapalli. Eestist liikus ta edasi mõnusa nimega Rumeenia linna Targu Mures esindusklubisse, põikas hooajaks Tallinna Kalevisse ning seejärel mängis ka veel Austraalias Rockhampton Rocketsi meeskonnas ja Saksamaa esiliigas (ProA) Saar-Pfalz Bravesi tiimis.

Travis Reedi kohta palusime meenutada tollal oma viimase hooaja Kalev/Cramos teinud keskmängijal Heiko Niidasel. “Travis oli väga muhe ja tagasihoidlik mees, kes platsil osavalt oma keha ning huvitavat viskearsenali kasutas. Ta on väga usklik ning minu teada on kõik ta tätoveeringud kuidagi jumalaga seotud ja enne mängu rääkis ta tavaliselt oma isaga,” sõnas Niidas, kes Reediga aeg-ajalt sotsiaalmeedia vahendusel ka suhtleb.

-Catalin Burlacu | Foto: Siim Semiskar

Paljud ilmselt mäletavad ka pikakasvulist Rumeenia ääremängijat Catalin Burlacut, kes armastas mängida pigem korvist kaugemal. Tema keskmisteks Eesti liigas jäid 12,2 punkti ja 5,3 lauapalli, sealjuures kaugvisete tabavuseks oli 50%. Pärast hooaega Kalev/Cramos pani ta ennast proovile Itaalia meistriliigas Avellino Scandone meeskonnas, kus ta piirdus mängus keskmiselt 5 punkti ja 3 lauapalliga. Edasi jätkus aga üsna pikk karjäär Rumeenia klubides – CSU Asesoft ja SCMU Craiova. Statistiliselt jäi parimaks hooaeg 2010/11, kus ta kogus 16 punkti ja 8 lauapalli mängus.

“Burlacuga oleme ka paar korda aastas suhelnud, minu teada on ta nüüd Rumeenia korvpalliliidu peasekretär. Käis kunagi jalkatrennis koos Mutuga ja oli ka jalkas päris osav. Meenub, kui mängisime trennis soojenduseks jalkat ja Veselin Matic tuli väravasse. Pärast pommlöökide rahet, millest mõned ka peatreenerit tabasid, ta enam meiega edasi mängida ei tahtnud (Naerab.). Burlacu oli väga töökas ja pühendunud, aga mõistis ka nalja teha,” meenutas Niidas rumeenlasest tiimikaaslast.

Põneva täiendusena Ameerikast liitus novembris Cornelius „Scooter“ McFadgon, kes küll mingil põhjusel pärast jõulupuhkust enam meeskonna juurde ei naasnud. Eesti liigas jõudis ta platsile kuues kohtumises ning panustas 13 punkti mängu kohta. Samal hooajal siirdus ta veel Itaalia meistriliiga klubisse Orlandia Basket, kus viskas ligi 12 punkti mängus. Järgnes aasta G-liiga klubis Bakersfield Jam ning seejärel möödusid hooajad Ukrainas (Poltava), Argentinas (Quilmes) ja Prantsusmaal (Vichy-Clermont).

“Scooter oli talent, aga mulle tundus, et tal peatreeneriga väga ei klappinud. Ta oli veel alles noor mees ka. Aga muidu oli tore ja seltsiv. Mäletan, et Travis (Reed) ütles talle enne pausile minekut, et vaata, et sa tagasi tuled, me vajame sind. Aga läks teisiti ja finaalis kaotasime Tartule,” avaldas Niidas aastaid hiljem.

-Kendrick Johnson ja Uvis Helmanis | Foto: Siim Semiskar

Hooaja teises pooles liitus meeskonnaga täpse käega kogenud Kendrick Johnson, kes tegi pärast Eesti meeskonnast lahkumist veel ühe hooaja, mängides Bosnia ja Hertsegoviina ning Ungari klubides. Eesti liigas jõudis ta platsil käia kaheksas mängus ning panustas keskmiselt 11,8 punkti, sealjuures oli ka tema kaugvisete tabavus väga hea, üle 48%.

“Johnson oli pullivend, aga ta tahtis alati võita. Meenub kohe üks Ventspilsiga mäng Kalevi spordihallis, kus ta tabas viimase sekundi kolmese. Talle meeldis tulla varem saali viskama, aga ta tegi seda erariietes. Minu teada oli nii, et Ventspilsi veteran Uvis Helmanis ja Aivar Kuusmaa ajasid enne mängu juttu ja samal ajal Johnson loopis teksades peale. Helmanis olevat vist küsinud, et kes see vend on ja Kuusmaa oli naljatanud, et see vend paneb teile otsustava viske kotti ja Kalev võidab. Helmanis olevat sellisel juhul lubanud järgmisele mängule ise ka teksadega tulla… mida ta muidugi ei teinud,” naeris Niidas.

Meeskonnaga alustas hooaega tagamängija James Allen, kelle teeneid mõne aja möödudes siiski ei vajatud ning edasi siirdus ta kaheks hooajaks Rakvere Tarva ridadesse, kus kerkis meeskonna liidriks. Kalev/Cramot jõudis ta Eesti liiga tasandil esindada ühes mängus, kus kogus 2 punkti ja 4 lauapalli. Sealt edasi läks ta mängima Soome meistriliiga klubisse Helsinki Seagulls ning ilmselt seejärel lõpetas karjääri.

Lühemat aega katsetati meeskonnas ka Islandi liigast tulnud tagamehe Jason Pryori oskuseid, mis samuti ei osutunud piisavaks. Ta jõudis meistriliigas platsile kolmes mängus ning viskas 6 punkti mängu kohta. Ka tema leidis samaks hooajaks mängukoha Eestis, kui liitus Tartu Faustoga, kuid tema edasisest karjäärist midagi teada ei ole.

“See oli kindlasti üks huvitav hooaeg. Kokkuvõttes oli lahe punt, kes omavahel hästi läbi sai ja nalja mõistis. Paar rumeeniakeelset roppu sõna on siiani meeles,” muigas Niidas.

Eestlastest toimetasid 2006/07 hooajal Kalev/Cramos Valmo Kriisa, Rait Keerles, Kristjan Kangur, Gregor Arbet, Tanel Sokk, Heiko Niidas, Tanel Kaljula, Joosep Toome ja Erik Dorbek.

Järgmises osas võtame vaatluse alla hooaja 2007/2008. Peatreener Veselin Matici teine hooaeg oli tõeliseks välismängijate läbisõiduhooviks. Kokku sai meeskonnas kätt proovida lausa 11 võõrleegionäri ning see on piisav materjal terveks looks.

Artikli autorid: Tarmo Treimann ja Siim Semiskar

scroll to top