Close

INTERVJUU | Jorke Aav – põnev ja ootamatu teekond Tartust Saksamaa esiliiga noorimaks mängijaks

-Jorke Aav | Foto: Siim Semiskar

Eesti korvpalliüldsusele tuli lõppenud hooaja alguses üllatusena, et neljaks aastaks Saksamaale Ehingeni Urspringi korvpalliakadeemiasse siirdunud Tartu noormees Jorke Aav pääses läbi hooaja platsile ka sealses esindustiimis. Kuigi Ehingen Urspring langes Saksamaa tugevuselt teisest liigast ehk ProA-st aste madalamale, sai 16-aastane ja 183 cm pikkune Aav 17 mängu jagu häid kogemusi, kogudes keskmiselt 10,9 minutiga 2,4 punkti.

Just kevadel ProA tasemel oma parimad esitused teinud (üks 10-punktine esitus ja kaks 7-punktist mängu) Aav toimetas põhiliselt klubi U19 tiimis ning seal jõuti veerandfinaali. Korvpall24 portaal rääkis noormehega juuni esimesel poolel toimunud TalTech Optibet 3×3 korvpalliturniiril, kus Aav esindas omavanuste koondist, kellega tehakse suvel kaasa ka kvalifikatsioonimängudel.

Uurisime Aava käest, kui üllatunud ta ise oli, kui Ehingeni esindustiim ta ProA tasemele treeningutele kutsus ja suisa kohe ka n-ö tundmatus kohas vette viskas ehk mängima pani. Uurime ka noormehe tulevikuplaanide ning eesmärkide kohta nii lähemas kui ka pikemas vaates ning loomulikult anname võimaluse panna lõppenud hooajal Eesti meistriks kroonitud vanemale vennale Sverrele kõvasti puid alla.

Kuidas Sinu siirdumine Saksamaale üldse teoks sai?

Esimene koondiseturniir, kus ma hästi mängisin, oli U15, mis toimus kaks suve tagasi. Meil oli Tallinnas Balti matš, kus mängisin päris korralikult. Lõikasin oma sealsed highlights‘id ise välja ja saatsime need perega koos erinevatele Euroopa akadeemiatele. Tulid ka mõned vastused ja pakkumised, kus mind try out‘idele (testimisele – toim.) kutsuti.

Ühesõnaga ise olid aktiivne, otsisid võimalust ja leidsid?

Jah, nii võib öelda küll.

Mis variandid Sul veel olid? Kes Sind ennast näitama kutsusid?

Itaaliast olid mõned satsid ja paar tiimi Saksamaalt. Ehingen Urspringi akadeemia, kus ma praegu olen, kutsus mind ainsana testimisele. Näidati, kuidas seal elu käib, kuidas treeningud korraldatud on ja kuidas kool toimib. Sain väga hea pildi ette, kuidas elu käib.

Kui Sa proovimas käisid, kas said ise ka kohe aru, et see on hea koht, kuhu minna?

Kui ausalt ütlen, siis alguses oli mul väike kultuurišokk. Olin seal eelmisel suvel neli päeva. Kui koju tulin, siis arutasime asja. Kuna mu vend mängib samuti korvpalli (Pärnu Sadamaga Eesti meistriks kroonitud Sverre Aav – toim.), siis arutasimegi koos venna ja isaga. Arvan, et see on väga hea variant mul ennast proovile panna.

Milles see kultuurišokk väljendus? Saksamaa meist väga palju teistsugune ei ole, või eksin?

Otseselt ei ole, jah, aga kõik olid võõrad näod ja pidi ise suhtlema hakkama ning uusi sõpru leidma. Toit on teine, kultuur on teine, keskkond on teine, kliima on natuke erinev. Eks see kõik oli noore korvpalluri jaoks, kes esimest korda välismaale siirdus, senisest elust natuke erinev.

Eestis on noortekorvpalli lipulaevaks Tartu Ülikooli korvpallikool. Kuidas Ehingen Urspring Tartuga võrreldav on?

Kui võrdlen oma Saksamaa klubi ja Tartu kompleksi, siis Tartus on kindlasti Euroopa mõistes väga head võimalused trenni teha. Arvan, et sellepärast ongi Tartus Eesti parim noorteakadeemia. Saksamaal meil sellist kompleksi pole, kus meil oleks neli-viis-kuus saali ja kolmekorruseline jõusaal ja nii edasi.

Aga Sina läksid siis välismaale pigem tugevamat konkurentsi otsima?

Kindlasti. Minu esimene plaan oli, et mängin seal ainult U19 noorteliigat. Aga kuna meie meestesatsis said paar Ameerika tagamängijat hooaja alguses vigastada, siis treener võttis mind ka sinna koosseisu. Talle meeldib noori proovile panna, et näha, kas kestavad meeste hulgas ära või ei kesta. Ütleme nii, et kuidagi sain läbi sealt.

See oligi paljude jaoks ootamatu, et said Saksamaa esiliigas platsile ja kohe hooaja algusest alates. Kas see oli endale ka üllatus?

Kindlasti, ma üldse ei oodanud seda. Kui kutsuti sinna trenni, siis mõtlesin, et saan lihtsalt natuke meestega trenni teha. Juba see oli minu jaoks väga hea, sest meeste seas on selline konkurents, millist ma pole kunagi tundnud. Aga lõpuks, et treener mind kohe mängima usaldas, oli ka mulle väga suur üllatus. Olin liiga kõige noorem mängija. Kindlasti suur proovikivi ja võin rahule jääda.

Millised need tempo ja jõu erinevused noorteliigaga olid? Kuidas seda sõnadesse panna?

Eelmisel hooajal mängisin Tartus Eesti esiliigat. Juba seal olid suured mehed vastas ja tase oli hoopis teine. Kui sinna (Saksamaa esiliigasse – toim.) jõudsin ja mängus kaks otsa ära jooksin, olin täiesti läbi. See oli hoopis teine asi. Kehad, kiirused ja jõud. Iga samm loeb. Jääd millisekundiga hiljaks ja on juba jama majas.

Suure korvpalli mõistes on Saksamaa esiliigast edasi veel väga palju minna. Kas Sa tunned, et oled veel piisavalt noor ja samm-sammult edasi minnes on kõik võimalik?

Eks kindlasti on mul mingid suured eesmärgid, kuhu tahaksin jõuda. Aga pigem võtan ikka ühe päeva korraga ja proovin iga päev protsendi võrra paremaks saada. Kukkusime uueks hooajaks aste allapoole ehk Pro B-sse. Seal saan loodetavasti ennast järgmisel hooajal tõestada.

Näed Sa ennast tulevikus korvpallurina? Kui lõikad oma highlights‘e ja jagad neid laiali, siis tundub justkui, et näed?

Arvan, et kui on mingi eesmärk, siis on mõtet seda sajaga teha või siis üldse mitte. Kui midagi ette võtad, siis tasub ikka ära teha!

Iseloomusta palun ennast korvpallurina. Mis on Sinu trumbid ja mida pead veel kindlasti arendama?

Eks kõike peab veel väga kõvasti arendama, selles pole küsimustki. Kuna olen tagamängija ja tavaliselt üks lühematest meestest väljakul, siis pean platsil korda majas hoidma. Et midagi poleks ligadi-logadi ja kõik oleks korras. Ma olen pigem mängija, kes esimesena otsib väljakul teisi. Aga arvan, et olen ka ise suuteline skoorima.

Kuidas Sa puudujääki pikkuses peamiselt siis kompenseerid? On see kiirus, vise või hoopis mängujuhtimine?

Usun, et korvpall on ikka mõttega mäng. Ma pole nii tugev, atleetlik ega ka kiire ning seetõttu pean pigem mõistusega mängima.

Kes Su eeskujud on? Kas Sinu enda mängijatüübile sarnast kedagi Eestist on ka?

Euroliigas on eeskujuks Mike James. Mulle meeldib, kuidas ta suudab igal tasemel skoorida. See on kindlasti üks asi, mida proovin ka enda juures arendada. Teiseks ka Kevin Pangos. Mulle meeldib, kuidas ta mängib – ta ei lase kaitsjal enda tempot ja mängu muuta.

Kui ma Su kirjeldust kuulasin, siis Kevin Pangos tundub just täpselt Sinu tüüpi mängija. Pole eriti atleetlik ega metsikult kiire, aga domineerib mängu. Tahaksid samasugune olla?

Kindlasti. Eesmärk on ikka see, et mu nimi jääks kuskile maha. Ei tahaks olla justkui Kevin Pangos kaks või midagi sellist. Kindlasti proovin ma kõikidelt headelt korvpalluritelt midagi tükk tüki haaval üle võtta ja sealt see kõik kokku kogunebki.

Mis järgmisel hooajal saab? Mängid endiselt Saksamaal?

Jah, olen (Ehingenis) edasi. Hakkan saksa keeles gümnaasiumis õppima, kuna selle aastaga sain keele selgeks. Korvpalli poole pealt hakkan U19 liigat ja Pro B-d mängima.

Lõppenud hooajal mängisid lisaks Pro A-le ka noorteliigas? Kuidas Sul seal läks?

Noortes oli meil päris tugev sats. U19 olid sel aastal 2003. aastal sündinud ja üle Saksamaa on 2003. aastal sündinute tase täiesti tipus. Sellist taset pole viimase 10 aasta jooksul olnud. Saksamaal on nii, et aasta esimesel poolel mängid oma maakonnas. Kui sealt edasi saad, lähed üleriigilistele play-off‘idele. Meie pääsesimegi play-off‘i. Veerandfinaalis kaotasime päris tugevale Müncheni akadeemiale. Sealt lähevad paar kutti nüüd USA-sse ja üldse oli neil palju talendikaid mängijaid.

Mis tasemel Saksa noortekorvpall ja korvpall üldiselt on? Jalgpall on seal ju siiski A ja O, aga tööd tehakse korvpalliski vist kõvasti?

Ei taha midagi halba Eesti kossu kohta öelda, aga U18 vanuseklassis ei saa võrreldagi. Saksamaal on siis juba mehekujud vastas. Noorte tase on ikka erinev kui Eestis.

-Jorke Aav | Foto: Siim Semiskar

Mis Sulle suvi toob? Mängid 3×3 korvpalli ja kas oled ka mõnes noortekoondises?

Praegu on vist plaanis kogu suvi 3×3 korvpalli teha. Suhteliselt kogu suvi on laagrid ja Prantsusmaal peetakse kvalifikatsioonimängud. Sealt edasi siis MM-ile, kui õnnestub edasi saada. Saalikoondist pole, kuna ei saanud kandidaatide hulka.

Praegu on Sul saalikoondise vanuseklassides n-ö vaheaasta, kuna oled U18 koondise põhilisest vanusekäigust aasta võrra noorem, jah?

Jah.

Kuidas 3×3 saalikorvpallist erineb? Millega seal kohanema peab?

Ma ei oska veel täpselt öelda, kas see mulle sobib. Alguses arvasin, et mis seal ikka, on varemgi 3×3 mängitud. Aga koondiste juures on asjad ikka väga professionaalsed ja detailideni läbi räägitud. Pole ainult peale loopimine ja läbi murdmine. On väga detailne.

Mängud on erinevad? 5×5 saalis ja 3×3.

Jah, kindlasti. 3×3 on poole intensiivsem ja kindlasti füüsilisem. 10 minutit tagaajamist. Saalikossus saab vahepeal nurgas ikka puhata. Siin 3x3s on kogu aeg vahetused, kui surnud pall on. Tempo on kindlasti 3×3 kossus kõrgem.

Kas jälgisid sel aastal eestikate finaale ka tavapärasest väheke kõrgema tähelepanuga?

Ikka jälgisin. Mänge ei saanud küll otse vaadata, aga statistikat jälgisin.

Vihjasin oma eelmise küsimusega, et Sul vend Sverre tuli Eesti meistriks.

Tuli, nii on.

Elasid siis rohkem Pärnule või Tartule kaasa?

Ikka kindlasti Pärnule. Eks olen Tartus üles kasvanud ja terve elu treeninud, aga seekord olin Pärnu poolt (Muigab.).

Kuidas venna esitustega finaalis ja hooaja jooksul rahule jäid?

Tal ka päevad pole vennad ja mõni päev läheb paremini, mõnel halvemini. Aga kui mängu pandi, siis pani visked ka kotti.

Teil liiga suur vanusevahe pole, kes üks ühe vastu mängu võidaks?

Kui ausalt ütlen, siis viimases mängus mina võitsin. Nüüd me pole kuus kuud mänginud. Eks näis, äkki on ta ka paremas vormis nüüd (Naerab.).

Kas üldiselt olete sarnased või erinevad mängijad?

Juba positsiooni tõttu oleme päris erinevad mängijad. Ta mängib pigem viskaja peal ehk “number kahte”. Ma olen pigem ”ühe” peal. Ka iseloomult ütleksin, et oleme erinevad. Ma olen natuke nahaalsem. Pean tal seda iseloomu natuke veel kasvatama (Muigab.).

Peab ikka puid vennale alla panema, muidu ei saa?

Ikka, muidugi. Kuidas siis veel!

scroll to top