Close

INTERVJUU | “Teen ära!” mentaliteediga Janar Soo tuuritab EM-i võidukarikaga viis kuud läbi Euroopa

-Janar Soo ja EM-finaalturniiri maskott Bounce | Foto: Siim Semiskar

Mai alguses käis Tallinnas pisikesel tuuril EM-finaalturniiri võidukarikas, kui siin leidis aset FIBA Trophy Tour’i kolmas etapp. Kuna viie kuu jooksul kogu Euroopa risti-rästi läbi sõitva turnee vastutavaks korraldajaks on meie oma mees Janar Soo, siis istusime endise tippkorvpalluriga maha ja rääkisime, mida see Trophy Tour endast tegelikult kujutab.

Omal ajal raskete põlvetraumade tõttu korvpallurikarjääri enneaegselt lõpetanud Janar Soo rääkis Korvpall24 portaalile, kuidas ta sellist projekti vedama sattus ning miks EM-i võidukarikaga enne finaalturniiri selliselt ringi reisitakse. Saime ka targemaks, miks sellist üritust FIBA poolt üldse korraldatakse ning kui täpselt kõik pisiasjad on reeglitega kindlaks määratud.

Janar, nagu ma aru saan, siis oled kogu EM-i võidukarika tuuri ehk Trophy Tour’i korraldaja. Kuidas see nii läks?

Helistati augustis FIBA-st ja küsiti, kas tahad (Naerab.). Põhimõtteliselt seetõttu, et ma kunagi seal Time Out projektis õppisin ja kontaktid olid alles. Ju ma siis jätsin hea mulje seal. Helistati ja öeldi, et on selline võimalus. Kui tahad, siis me võime sind soovitada. Need inimesed, kes seda õppeprogrammi korraldasid, mind otseselt tööle ei võtnud, aga kuna see kõik on üks FIBA, siis nad soovitasid mind teisele osakonnale. Oli kolm vestlust ja sain töö endale.

Mitu riiki Sa siis läbi käid ja kui pikk see periood on?

Teoorias peaks olema 24 riiki, aga kuna praegu on sõda, siis Venemaa saatus on lahtine ja ma pole kindel, kas ma pean praeguses olukorras Ukrainasse minema. Aga kuna osad riigid tahavad mitu korda (karikat näha), siis kokku peaks mul tulema 27 peatust aprillist augusti lõpuni. Reisimist on kõvasti.

Kuidas see korraldus välja näeb? Ma saan aru, et kohapeal on iga riigi korvpalliliidu poolt kontaktisik?

Jah, üks inimene on, sest minu ülesanne oligi esialgu muretseda kõik vajalik selle tuuri jaoks ja siis leppida kõikide alaliitudega kokku kuupäev, millal ma tulen. Alaliidud organiseerivad ürituse või tegevuse, mis me selle karikaga igas riigis teeme. Ma lendan kohale ja vaatan, et kõik asjad oleksid ilusti korras. Panen atribuutika üles, vaatan, et kõik oleks reeglitepärane ja siis käime ringi selle kohaliku esindajaga.

Ütlesid reeglitepärane. Mis need põhireeglid on, mida võib ja mida kindlasti mitte?

Põhireeglid on ikkagi igasuguse reklaami ja logode temaatika kohta. Kui pole tegemist FIBA partneriga, siis oleks parem, et neid logosid poleks näha või kui neid on näha, siis neid kindlasti ei tohi kasutada oma ettevõtte reklaamiks. Näiteks kui tegime hommikul Škodaga pilti ja kui korvpalliliit nüüd paneks, et koostöös Škodaga loositakse välja piletid Euroopa meistrivõistlustele ja kasutavad selle juures pilti karikast, siis see ei sobi. Sellised nüansid, et kõik oleks õige. Nad on siin ju aastaid vaeva näinud igasuguste detailidega, et mis logod on ja kuidas miski välja näeb, et maskotil oleks riided õigesti, et õige pall oleks olemas, et asi näeks ilus välja ja et keegi karikat ei puutuks.

Ütlesid omavahelises vestluses, et kuumema temperamendiga riikides tuleb rahvas rohkem maskotti näperdama ja karikat vaatama. Kas eestlane ongi siis selline tuim ja külm tüüp?

Ütleks küll (Muigab.). Tähendab, tuim ja külm on koledad sõnad, lihtsalt liiga tagasihoidlikud on. Kui me siin ringi kõndisime, siis ma näen, et inimesed vaatavad, teevad kaugelt pilti ja naeratavad, aga nad ei julge juurde tulla. Mida rohkem lõuna poole minna, seda vähem seda probleemi on. Lõuna-Euroopas on pigem vastupidi ja tuleb rahvast liiga lähedalt ära ajada. Seal on kõigil esimene reaktsioon käed karika külge ajada. Eestlane, kui tuleb, siis tuleb käed selja taga vaatama. Selles mõttes on erinev.

Ma saan aru, et karikat paljaste näppudega pole isegi Sinul lubatud puudutada?

Tungivalt soovituslik on seda mitte teha. Kuna tegemist on ikkagi võitja karikaga ja seda võivad puudutada võitjad. Neil on see õigus. Sellepärast ka meie üritame seda austada.

Mismoodi see programm igas riigis kokku pannakse? Sa ütlesid, et kohalik alaliit loob tegevused, aga kas Sinul on mingi sõnaõigus ja kas seal peavad mingid asjad kindlasti sees olema?

Kindlasti peab sees olema pildistamine. Mis iganes linnas ma olen, igal pool on mingid vaatamisväärsused või lihtsalt ilusad kohad. Karika fotosessioon on oluline. Siis on oluline, et kogu see varustus oleks kuskil väljas, et inimesed saaksid tulla karika juurde, teha pilti maskotiga, nänni kaasa haarata ja olla rohkem osa kogu sellest Euroopa meistrivõistluste üritusest, kui lihtsalt teleka ees istudes või saalis fännina möllates. Meeskondade jaoks pole see ka lihtsalt üks turniir, vaid see on ikkagi päris pikk teekond. Karika tuur justkui proovib ka fännidele anda võimaluse olla osa kogu teekonnast.

Mitmes peatus Eesti on?

Eesti on kolmas. Bulgaaria oli esimene ja Ungari teine sihtkoht.

Sul siis väga palju kogemust veel pole, aga küsin ikkagi. Kui palju te olete pidanud inimestele seletama, mis üritus see üldse on ja mis maskott see on? Kas mõni inimene tuleb juurde ja teab ka…

Mõni ikka teab, muidugi, aga peab seletama ka. Oleneb kohast, kus me oleme. Kui me spordipoes oleme, siis peab võib-olla vähem seletama. Ungaris me polnud päris pealinnas, vaid olime Debrecenis. See kõige suurem linn pole ja seal kuskil suvalise põõsa vahel mõni mammi ikka küsis, et mis asi see on. Peab ikka seletama, aga kui kogu kompott juba üleval on, siis pannakse pilt kokku, sest igal pool on kirjas. Kui on lihtsalt karikas või maskott, siis tuleb rohkem juurde rääkida.

Siin kaubanduskeskuses ringi kõndides öeldi maskotile korra, et näe, kõrvits.

Ma pean selle nalja oma töökaaslastele ära tegema. Nad nägid ju vaeva selle maskotiga, ma ei tea kui kaua. Ja nüüd tuleb keegi selja tagant ja ütleb maskotile kõrvits (Naerab.).

-Janar Soo EM-i võidukarikaga fotosessioonil | Foto: Siim Semiskar

Põhiküsimus, millest võib-olla oleks pidanud alustama, miks FIBA sellist tuuri teeb?

Tegelikult ma juba natuke vastasin sellele. Lihtsalt selleks, et tuua kogu finaalturniir fännidele ligemale ja lasta neil olla rohkem osaline sellest. Euroopa meistrivõistluste võidukarika ja maskotiga pilt on ju tore mälestus.

Ma saan aru, et Aafrikas ja Aasias tehakse sama asja ja MM-i tuur on veel eriti pikk?

Aafrika kohta ma 100% kindel pole. Tean, et Aasia tuur ja MM-i ringsõit käivad praegu. MM-i oma hakkas tegelikult juba eelmisel aastal. See on pikem protsess kui minu tegevused siin viie kuu sees. MM-iks ikkagi valmistutakse rohkem ja riike, mida külastada, on rohkem. MM on vähe suurem kossuvõistlus, aga kuna minule on see esimene kord, siis on võib-olla hea siit alustada ja järgmine kord MM-i asi ette võtta (Muigab.).

Tulen korra alguse juurde tagasi. Kuidas Eesti kutile selline asi usaldati?

Üks asi oli kindlasti see, et ma olin Time Out programmis olnud ja teadsin neid FIBA inimesi ja nemad mingil määral teadsid mind. Aasta ma ju ikkagi nende programmis veetsin. Olen enda meelest selline suhteliselt lihtne talupojaloogikaga Eesti tüüp. Kui midagi on vaja ära teha, siis teeme ära. Mu kossukarjäär oli päris raske, aga ikka tegin selle sama mentaliteediga ära. Tööintervjuus nimetasin oma tugevuseks ka selle, et teen ära, ükskõik kui raske ka poleks. Ei tundunud, et Eesti päritolu midagi mõjutaks, sest FIBA on ju väga rahvusvaheline. Kontor on küll Münchenis, aga sakslasi on seal kindlasti vähem kui kõiki teisi rahvusi kokku. Minu osakonnas on kaheksa inimest ja ainult kaks neist on sakslased. Kossuinimesed teavad, kui sa oled olnud töökas. Seda saab ju lihtsalt uurida. Kui ma kandideerin kuhugi, siis nad kindlasti helistavad Eesti Korvpalliliitu, kus keegi oskab midagi öelda. Oluline on, et oled töökas ja usaldusväärne inimene. Sellise mulje ma suutsin seal järelikult jätta. Ega ma alguses päris täpselt ei saanud aru ka, mida ma tegema pean. Arvasin, et aitan seal natuke kedagi, aga siis öeldi, et näed, sinu eelarve on siin, nimekiri on siin ja riigid on siin.

Mis koha külastamist Sa ise praegu kõige rohkem ootad?

Esiteks, kõik need kohad, kus ma varem käinud pole. Neid on veel päris palju: Gruusia, Türgi, Kesk-Euroopa riikides pole ma väga palju käinud… Horvaatia ja Serbia on kindlasti väga lahe kogemus. Horvaatias on mul kavas ka sealse finaalseeria esimene mäng, Serbias oli minu meelest ka mingi finaalimäng. Prantsusmaad ootan kindlasti, sest prantslased mängivad Pariisis MM-kvalifikatsioonimängul esimest korda kodupubliku ees pärast olümpiahõbedat, kohale oodatakse 15 000 inimest. Münchenis on kõige viimane peatus. Seda ootan, sest seal on Dirk Nowitzki meie saatjaks. Mind on alati huvitanud näha uusi maid ja kohtuda uute inimestega. Selles mõttes on see ideaalne töö.

Milliseid suurkujusid veel oma turnee ajal kohtad?

Kreekas on Nikos Zisis, Nowitzkit juba nimetasin, Serbias on Nenad Krstic meie saadikuks. Bulgaarias olid Georgi Gluškov ja Atanas Golomejev, üks neist oli kunagi esimene idabloki mängija NBA-s ja teine on minu meelest FIBA kuulsuste halli valitud. Paljudes alaliitudes juba töötab keegi selline ja üldiselt üritatakse ikkagi saada kohalikud staarid kaasa. Bulgaarias oli vist kogu koondis kaasatud, välja arvatud Sasha Vezenkov, sest ta oli ära. Ungaris oli koondise treener.

Kui kaugele Eesti koondis septembris EM-il jõuab?

Berliini!


-EM-i võidukarikas TV3 saates “Seitsmesed uudised”| Foto: Siim Semiskar

Basket.ee uudislõik Trophy Tour’i Tallinna etapi kohta:

Tallinna tuur viis EM-i võidukarika raadiostuudiosse, telepurki, toetajate juurde ja rahvale imetlemiseks

Neljapäeva hommikul alustas karikas oma teekonda Škoda esindusest, kus transpordivahendiks anti kasutada elektriauto Škoda Enyaq. Esimeseks ülesandeks oli teha fotosessioon kohalike vaatamisväärsuste juures ning välja sai valitud Vabaduse väljak, Raekoja plats, mõned Vanalinna kangialused ja munakivitänavad ning vaateplatvorm Toompeal.

Ilupildid ning esimesed rahvahulkadega suhtlemised tehtud, sõitis karikas edasi G4S-i kontorisse, kus üheks võõrustajaks oli ka Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu. Edasi viis sõit Suur-Karja tänavale, kus püüdsime veerand tunniks kinni Eesti kultuuriministri Tiit Teriku, et temalegi anda üle mõned FIBA poolt saadetud meened ning paluda tal karikaga fotojäädvustuse tarbeks poseerida.

Seejärel läks karikas mõneks tunniks Ülemiste Keskuse Sportlandi poodi rahvale vaatamiseks ning päeva lõpetasime TV3 telestuudios, kus meid võõrustasid “Seitsmesed uudised”. Millest stuudios räägiti, saad vaadata SIIT!

Reede hommikuks oli EM-i võidukarikas telepurgist tunginud raadiolainetesse, kui kella üheksa paiku oli trofee kenasti koha sisse võtnud Star FM-i hommikuprogrammi tegijate vahel laual. Kui paarkümmend minutit korvpallijuttu septembris toimuvast EM-finaalturniirist ja Eesti koondisest sai veeretatud, siis ootas ees Eesti meeste korvpallikoondise peasponsor Utilitas.

Reedene viimane võidutrofee peatuskoht oli Tallinna esitluskeskuses toimunud Paf Eesti korvpalli meistriliiga poolfinaalide eelne pressikonverents, kus trofeed said imetleda nelja veel konkurentsi jäänud Eesti korvpalliklubi treenerid ja mängijad ning kohale tulnud ajakirjanikud.

Viimast korda käis karikas Tallinnas rahva ees aga laupäeva õhtul, kui huvilised said seda vaadata ja trofeega pilti teha Kalevi Spordihallis toimunud BC Kalev/Cramo – Pärnu Sadama poolfinaalseeria avakohtumisel.

Meeleolukat pildigaleriid saab vaadata SIIT!

EM-i võidukarikas jätkab oma Euroopa turneed 17.-19. mail Poolas. Trophy Tour lõpeb vahetult enne EM-finaalturniiri algust, kui viimasteks peatuskohtadeks on päris augusti lõpus Pariis ja München.

scroll to top