Eesti korvpallikoondis jõudis eile ehk kolmapäeval EM-finaalturniiri alagrupimängude toimumiskohta Milanosse ja tegi seal esimese treeningu. Esimeseks vastaseks on juba homme kodumeeskond Itaalia, kes jäi hiljuti ilma ühest oma liidrist Danilo Gallinarist, kuid on kodupubliku toel kindlasti kõigile väga tugev vastane. Eksperdid ennustavad Itaaliale mitte ainult edasipääsu, vaid pigem kohta kaheksa parema hulgas.
Itaalias on mänginud mitmed Eesti koondise liikmed, kuid kõige positiivsemad mälestused just Milano Mediolanum Forumi hallist on Henri Drellil, kes mängis aastatel 2019-21 Pesaros ja valiti selles spordihallis möödunud aastal Itaalia karikavõistluste parimaks ründemängijaks. Lisaks Eesti koondise turniirieelsetele tegemistele ja väljavaadetele alagrupist edasi jõuda, rääkisime Drelliga Itaalia publikust ja palusime ennustada turniiri võitjat.
Henri, kuidas reis Milanosse möödus?
Natuke pikk oli, aga polnud hullu, sai hakkama (koondis reisis Milanosse läbi Helsingi ja reis võttis aega ca 6h – toim.).
Kas Sina tunned ennast Itaalias päris koduselt?
Siin on väga kodune tunne, et siin saalis on ka auhindu võidetud. Loodame, et nii läheb ka järgnevate mängudega.
Kuidas Sa oma kogemusele toetudes kirjeldaksid Itaalia publikut?
Üliemotsionaalsed, üleemotsionaalsed isegi. Kui läheb halvasti, siis materdatakse niimoodi maha, et sa oled kõige halvem inimene ja kui läheb hästi, siis ostetakse maja ja asju sulle, et oled nagu president. Tõesti väga emotsionaalsed ja kiiresti üles-alla käib see suhtumine, aga sellepärast sport ongi lahe. Ja seetõttu on Itaalia üks paremaid spordiriike.
Mainisid juba seda Itaalia karikavõistluste auhinda, mille siin Mediolanum Forumi hallis said, kui aitasid Pesarol jõuda finaali. Millised mälestused ja tunded Sul sellest ajast selle mängupaiga suhtes on?
Ikka hea tunne on, et siin oli ja on kogu aeg väga mõnus mängida. Mulle on väga meeldinud see saal ja ikka tuleb meelde kõik positiivne, mis siin toimus.
Itaaliaga on meil kohe esimene mäng, et ilmselgelt tuleb kodupublik omade poolt valjuhäälselt kaasa elama. Kui raskeks Eestile elu siin tehakse?
Arvan, et Eesti poolt pole (kohalikest) keegi, et ma ootan mingit vilet võiks tulla küll meie suunas, et see tõmbaks meid rohkem käima. Ma ei tea palju Eesti fänne tuleb, aga eestlased võiks ka ikka häält teha.
Millised on taktikalised plaanid esimeses mängus Itaalia vastu?
Neid me nii täpsemalt pole veel arutanud. Homme (neljapäeval – toim.) on see päev, kus me käime täisdetailideni Itaalia mängu läbi. Praegu oleme keskendunud rohkem endale.
Mis Sa arvad, kas Danilo Gallinari vigastus teeb üldse Itaaliat nõrgemaks või neil on ikkagi nii ühtlane koosseis ja ühe mehe puudumine väga ei mõjuta?
Siin on ikkagi NBA mehed meil vastas ja kõik on maailmatasemel mängijad. Kindlasti on see suur pauk, aga neil on kohe pingilt võtta uus mees, kes on peaaegu samal tasemel. Gallinari vigastus on kindlasti Itaaliale halb, aga neil on nii palju teisi valikuid.

Kui rääkida turniirist üldisemalt, siis keda Sina siin võitjasoosikuks pead?
Seda on raske öelda, sest siin on nii palju häid satse. Sloveeniale ennustatakse kõrget kohta, aga ma ei tea, kas nad suudavad võita. Kui siin ikkagi keegi mängib väga head meeskondlikku korvpalli, siis tiimikorvpall võidab. Siin EM-il ma ei usu, et tuleb sellist ühe mehe mängu, mida Sloveenial on päris palju. Aga ma pole niimoodi jälginud, et ma ikkagi vaatan meie suunas, mitte teiste satside suunas.
Kuidas endal enesetunne on? Viimasest Soomega mängust, kus tegelikult tegid hea esituse kuni eemaldamiseni, on aega veidi mööda läinud.
Mis seal ikka, praegu on tunne hea. Loodame, et see jääb ka heaks. Soome mäng Soome mänguks, et seal läks natukene üle käte mõnel korral see asi. Hetkel on tunne hea, ma tulin just lennukilt maha, et praegu on isegi jube hea tunne (Muigab.). Eks ole näha, mis ülehomme on, kaks ööd on vahel (intervjuu on tehtud kaks päeva enne mängu Itaaliaga – toim.).
Kui palju mõtled sellele, et siin turniiril on ikkagi hea võimalus agentidele ja klubidele silma jääda?
Arvan, et ükski mees ei mõtle niimoodi. Kõigil on see alateadvuses olemas, ma ka vahepeal mõtlen, aga lõppude lõpuks on siin mängimine juba vajalik kogemus. See turniir on omamoodi kogemus ja saada see oma CV-sse kirja on iga mehe jaoks hea. Kui juhtub nii, et jään silma, siis on väga tore. Kui ei jää silma, siis jään kuskil mujal.
Kui Eesti kaotab kõik mängud, siis kas see on põrumine?
Ei ole, ei ole… (Drell katkestab küsimuse – toim.) See pole põrumine, sest alles paari aasta pärast oleme me päris valmis meeskond. Praegu oleme ka valmis, kuid kõik meie vastased on juba mänginud kõrgel tasemel. Kõik on juba sellisel turniiril ära käinud. Meil on see vaid kahele mehele teiseks EM-iks, kõigile teistele esimeseks (Sten Sokk ja Siim-Sander Vene osalesid ka 2015. aasta EM-il – toim.). Iga asi omal ajal.
Kui reaalne on Eesti koondise alagrupist edasipääs?
Sa küsid seda minu käest (Muigab.)? Mina ütlen, et see on reaalne! Ma tean, et sa kirjutad nüüd pealkirja, et Henri Drell arvab, et me võidame, aga usun, et see on reaalne, et saame edasi.
Mis Sa arvad, keda siis tuleks selleks alistada?
Selleks tuleb alistada need kaks riiki seal üleval – Ukraina ja Suurbritannia (Drell viipas spordihalli laes olevale tabloole, kus tol hetkel olid Ukraina ja Suurbritannia lipud – toim.). Nemad tuleb alistada ja miks mitte hammustada ka Horvaatiat. Ma tean, et neil on hea sats, aga miks mitte hammustada kõiki? Miks mitte üllatada? Me oleme ikkagi lõppude lõpuks sellel turniiril nii kui nii üllatajad. Keegi ei oota meilt midagi. Me ise ootame ja miks mitte hammustada ka kedagi suurt?




