Maikuu alguses peeti Pärnus tänavuse hooaja kulminatsioon mini-klassi korvpalluritele, kui kuni 12-aastased poisid ja tüdrukud selgitasid finaalturniiril endi seast välja võitjad. Mini-klass on kõige noorem vanusegrupp, kus mängitakse n-ö võidu peale ning selgitatakse hooaja lõpuks välja Eesti meister. Poiste finaalturniirile pääses medalite nimel heitlema kaheksa meeskonda ning kõik kohad mängiti lõpuks välja.
Korvpall24 portaal palus turniiri lõpus kõikidel poiste meeskondade peatreeneritel kommenteerida selle aastakäigu ehk 2010. aastal sündinud noormeeste üldist taset ning kuuldu oli vägagi julgustav ja positiivne. Asjas sees olevad treenerid hindavad meie tolle aastakäigu järelkasvu üsna võimekaks ning näevad nende poiste hulgas mitmeid väga huvitavaid mängumehi.
Kokku alustas hooaega 29 poiste mini-klassi meeskonda, neist 12 andsid ennast üles kõrgemasse divisjoni ja 17 mängisid madalamal tasemel rohkem n-ö mängurõõmu nimel. Tüdrukute võistkondi oli kaheksa. Pea eranditult kiitsid finaalturniiril osalenud meeskondade treenerid poiste selle vanusekäigu ühtlast taset ning ühel meelel oldi ka selles, et väikesed poisid on läinud üha tehnilisemaks ja osavamaks. Sellele leiti ka konkreetne põhjus.
Anname meie loos treeneritele sõna lõpptulemuste järjekorras ehk siis esimesena hindab minikorvpalli mängivate poiste taset Eestis Pärnust kuldmedaliga koju sõitnud Viljandi SK/KK Quercuse peatreener Rauno Tamm ja sealt edasi kohtade kaks kuni kaheksa juhendajad. Tüdrukute teemat lahkame loo teises pooles.
Rauno Tamm (Viljandi SK/KK Quercus): “Mini-klassi tase on võrdne. Siin finaalturniiril oli kuus võistkonda, kes oleks võinud kõiki võita, kellel kus ja mis paremini sobib. Paremal päeval isegi võib-olla seitse-kaheksa tiimi. Kogu korvpallile on hea, et kui me mängime, siis on alati tugev vastane. See peaks andma juurde ja kõiki võistkondi arendama. Kindlasti on varasemaga võrreldes poisid osavamad ning võib-olla tõesti on põhjus selles, et neil on valida, mida vaadata. Vanasti polnud võimalusi, vaatasid NBA Actionit ja kõik. Nüüd vaadatakse NBA-d ja mõned mehed vaatavad isegi Euroliigat. Aga pooled mehed kindlasti jälgivad NBA-d ja ma siin alles hiljuti läksin trenni ja rääkisin, kuidas Dallas Mavericks võitis, aga mulle öeldi, et me teame juba ammu (Muigab.). Kindlasti samas üldine sportlik tase on lahjemaks jäänud. Aga ilma teevad ikkagi need mehed, kes on sportlikud. Need läbi ja lõhki spordimehed ju välja ei sure ning mõned ikka jõuavad meil siia (korvpalli).”
Milvert Vaaks (Rae Spordikool/Kiili SK abitreener): “See on huvitav aastakäik. On huvitavaid kujusid ja tase on väga ühtlane. Kui järgmisel hooajal hakkame n-ö päris korvpalli mängima, siis lisanduvad vahvad võistkonnad nagu Kohila ning kindlasti Viimsi tuleb kõvasti pildile. Saab olema kümme satsi, kes suudavad korralikult heidelda. Praegu ei tohtinud esimesel poolajal pressida, aga järgmisel aastal pressivad kõik võistkonnad esimesest 40. minutini, nagu kaasaegses korvpallis asi käib.”
Tõnis Putko (Rakvere Tarvas): “2010. sünniaastaga poiste tase on väga ühtlane. Esimesed kaheksa satsi võivad teineteist heal päeval võita. Nii palju, kui olen lätlastega mänginud, siis meie esimesed neli-viis võistkonda võiks nendega pusida küll. Minikorvpallurid on ajaga osavamaks läinud. Tänapäeval on see sotsiaalmeedia pool väga aktiivne ja lapsed ise vaatavad Youtube’ist ja teevad asju järele. Rohkem aega veedetakse ka saalis ning eks treenerid suunavad ka. Aga võib-olla on füüsiline pool varasemaga võrreldes kehvemaks läinud. Kõik see muu värk soodustab seda, et lapsed värskes õhus ei käi ja nii-öelda maatööd enam ei tee. Seda tuleb järele aidata.”
Hendrik Erik Heinla (SK Nord/Cramo 2010 treeneri kohusetäitja): “Igas võistkonnas on ägedaid kutte. Ma arvan, et on tulemas korralikke korvpallureid, kui nende poistega kõvasti veel edasi tegeletakse. Korvpall on nii tehniliseks läinud ja kõik vaatavad erinevaid videoid ja õpivad sealt. Trennis võib neile asju näidata ja õpetada, aga see pole ainuke koht, kus õpitakse. Kes vaatab Youtube’ist NBA asju, kes vaatab Euroliiga asju. Seal nende iidolid on ja nende järgi asju tehakse.”
Kustas Põldoja (Rapla Korvpallikool): “Ma arvan, et see on huvitav aastakäik. Siin on kindlasti mõned väga ägedad kutid, kes silma torkavad. Hea, et geograafia on ka laiem kui näiteks aasta vanemate ehk U13 puhul. Siin on pildil näiteks Viljandi ja meie Raplast. Ägedaid kujusid on päris mitmelt poolt.”
Kristjan Evart (KK Viimsi U12 Must/Estover): “Mini tase on väga hea. Praegu teevad noortetreenerid väga head tööd ja on näha, et on väga palju klubisid, kus on olemas terve hulk mängijaid, kes oskavad selles vanuses hästi korvpalli mängida ning mängu lugeda. Ma arvan, et selles vallas on areng olnud tohutu.”
Meelis Songe (Audentese SK): “Mulle tundub siin viimase viie aastaga, et lapsed on meil osavamad, kui oli kümme aastat tagasi. Igas võistkonnas on neli-viis-kuus sellist tüüpi, kes teevad asju, mida kümmekond aastat tagasi mini-klassis veel ei tehtud. Tehniliselt ollakse päris head.”
Märt Raam (Saku KK): “Arvan, et Viljandi, Rae ja teised, kes eespool on, seal on päris huvitavate individuaalsete oskustega poisse. Kui ma võrdlen teiste vanusekäikudega, kes mini-klassist läbi käinud, siis nad saaksid väga hästi Läti-Leedu tasemel hakkama. Seal on väga osavaid poisse. Umbes esiviisiku tiimid on väga ühtlased ja siis tulevad veidi suuremad vahed sisse. Minis töötab veel, et kui võistkonnas on 3-4 eredat kuju, siis võib tulemuse mõttes väga hästi minna. Aga eks kõige tähtsam on kõikide poiste areng.”

Nagu loo sissejuhatuses sai mainitud, siis tüdrukute sarjas alustas mini-klassis hooaega kaheksa võistkonda, kellest neli pääsesid finaalturniirile. Korvpall24 uuris trilleriks kujunenud finaali järel Eesti meistriks tulnud Keila/Rapla KK treeneritandemilt Sille Kaselt ja Viljo Sinikaselt ning kolmanda koha saanud Tartu Ülikool/Hundid juhendajalt Kätlin Korjuselt samuti selle aastakäigu taseme kohta.
Sille Kask (Keila/Rapla KK Keila tüdrukute treener): “Tüdrukute tiime on sellel tasemel kindlasti liiga vähe. Tüdrukutele meeldiks, kui nad saaks rohkem erinevate vastastega mängida, nagu poistel on. Mida rohkem erinevaid vastaseid, seda paremad kogemused.”
Viljo Sinikas (Keila/Rapla KK Rapla tüdrukute treener): “Tõesti, võiks olla rohkem naiskondi. Tase kõigub, esimesed neli-viis on enam-vähem võrdsed ja siis edasi on äsja alustanud võistkonnad.”
Kätlin Korjus (Tartu Ülikool/Hundid): “On selliseid võistkondi, kus on kindlad liidrid ja on võistkondi, kus on kõik enam-vähem võrdsed. Aga tasemest rääkides, siis väga palju on asju, mida tuleb veel harjutada. Kui ka meie mängu statistikat vaadata, siis pallikaotused jäid valusalt silma (pronksimängus tehti kahe naiskonna peale kokku 53 pallikaotust – toim.). Unustatakse ära, et põrkesööt on ka olemas, tahetakse anda otse söötu ja pall ongi vastaste käes. Puudusi on, aga ma arvan, et tuleb teha tööd. Eks need koroona-aastad on jätnud oma jälje.”
Korvpall24 plaanib tänavusel kevadel selliselt läbi käia kõik noorteklassid ning järgnevate nädalate jooksul on oodata hinnanguid U14, U16 ja U18 vanuserühmadele. Ehk kui praegused minikorvpallurid peaksid hakkama n-ö suurde korvpalli jõudma umbes 8-10 aasta pärast, siis iga järgmise looga jõuame otsesele rahvuskoondise järelkasvule üha ligemale.




