USA ülikooliliigas NCAA San Francisco kolledži eest neli hooaega pallinud Taavi Jurkatamm (24-aastane ja 204 cm) võttis suvel vastu otsuse karjääri jätkata KK Viimsi/Sportlandi ridades. Kuuldavasti oli pakkumisi ka mujalt, sealhulgas ka BC Kalev/Cramolt, kuid mees otsustas just nimelt Paf Eesti-Läti liiga uustulnuka kasuks.
Miks Jurkatamm sellise otsuse tegi ning kas on sellega rahul, avame järgnevas intervjuus. Pallur rääkis ka sellest, et teda võrreldakse ühe NBA legendiga ning hea meelega rabab ta väljakul musta tööd teha. Igatahes hooaega on Jurkatamm korralikult alustanud, tuues 25,7 minutiga 8,8 punkti, 5,5 lauapalli ja 1,0 korvisöötu mängus. Korvpall24 käis mehe tegemiste kohta küsimas oktoobri lõpus peetud kodumängus tugeva Riia VEF-i vastu.
Taavi, kuidas Sa rahul oled selle valikuga, et Viimsis mängid?
Olen väga rahul, meeskonnakaaslased on hästi positiivsed ja sõbralikud. Meil keemia on väga hea. Sisetunde järgi tegin selle valiku, et Viimsisse tulla ning praegu kõik sujub.
Kas palganumber ka meelitas?
Ma ei usu, et kõik need jutud vastavad tõele, mida Viimsist räägitakse, et raha tuleb mulla seest. Enamus klubisid pakkusid umbes sama summat mulle. Palk mind ei meelitanud, tegin valiku mängulises mõttes, et mis mulle paremini sobiks.
Millistesse klubidesse Sind veel kutsuti?
Välismaalt oli kaks-kolm huvilist, aga need ei olnud sellised, mis mulle meeldisid. Eestist vist enamus klubisid tahtsid mind. BC Kalev/Cramoga oli ka juttu, kuid mõtlesin, et sellel aastal Viimsi on parem variant.
On väga palju vahet Viimsis mängida võrreldes ülikooli tiimiga?
Ma ütleksin, et suhteliselt sama on. Mõlemad tiimid mängivad väga meeskondlikku korvpalli. Viimsi meeskond on natukene kogenum.
Mida Sa USA aastatest enda oskuste pagasisse juurde said?
Kindlasti sain kindlust mentaalse poole pealt. Õppisin igas olukorras positiivselt mõtlema. Mängu intensiivsus oli seal väga kõrge, sain palju füüsilist korvpalli kogeda.
Olen kuulnud ka vastupidist arvamust, et USA-s väga füüsiliselt ei mängita võrreldes Euroopaga. Kuidas siis ikkagi on?
See on kahe otsaga asi. Euroopas lubatakse kohtunike poolt füüsilisemalt mängida. USA-s tuleb seda füüsilist mängu väga puhtalt mängida, puhtad kehakontaktid. Ma olen siin nelja mängu peale teinud kaks viga (koos VEF-i mänguga kokku 3 – toim.), seal olid mul kogu aeg vead täis. Euroopas lubatakse käsi seljas hoida, aga seal oleks see kohe viga.
Pidid USA-s palju jõutrenni ka tegema, et oleks keha vastu panna?
Muidugi pidin ja palju on aidanud veel see, et olen eratreeneriga koostööd teinud ning seda poolt palju edasi arendanud.
Kui palju Sa USA-s kaitsemängu õppisid?
Seal oleneb see kaitse õpetamine koolist, kuhu satud. Meil oli väga hea treener, kes pidas kaitsest väga lugu. Kui seda ei mänginud korralikult, siis platsile ei saanudki.
Milline on Sinu roll Viimsi meeskonnas ja kas Sa oled sellega rahul?
Olen sellega rahul. Arvan, et meil on kusagil 6-7 võrdset meest ning pole seda ühte, kelle peale mängitakse. Mulle just meeldib selline stiil, sest mõnel päeval on ühel hea minek, teisel päeval teisel.
Kui mäng läheb lõpu peale, kes siis need visked kotti paneb?
See, kes vaba on. Kusjuures ei ole kokku lepitud, kes need tähtsad visked võtma peab. Tagamängijad otsivad selle vaba mehe üles ja tema paneb peale.
Sul tundub olevat nii viset kui ka kiirust, et ka perimeetril hakkama saada. Kas pole plaanis sellist rolli rohkem võtta?
Mulle väga meeldib Valdo Lips, et ta usaldab mind ka “kolme” peale. USA-s pidin kogu aeg “nelja” või “viie” peal olema. Arvan, et oleme Karl-Johan Lipsuga umbes samalaadsed mängijad, et meil vahet pole, kumb mängib “kolme” või “nelja”. See oli ka üks kriteeriume, miks Viimsisse tulin.
Kas Sinu puhul võib rääkida kui n-ö point-forward‘ist?
Võib nii öelda küll, aga meil on siin Viimsis nii head tagamängijad, et mul pole väga palju vaja palliga toimetada.
Kui palju Sulle musta tööd meeldib teha?
See peakski olema üks minu plussidest, et mulle meeldib musta tööd teha. Muidugi peaks seda veel rohkemgi tegema. Musta töö tegemist võib-olla publik ei näe nii hästi, aga treenerite ja asjatundjate poolt seda vaadatakse palju. See on võistkonnale kasulik tegevus ning arvan, et ka edasises karjääris musta töö tegemine aitab mind edasi.
Kas Sul agent käib ka saalis vaatamas? Kes Su agent on?
Minu agent on Reed Nopponen. Ma ei tea, kas ta täna jõudis saali, aga ta elab siinsamas. Ta on mind ka USA-s käinud vaatamas.
Ootad Sa hooaja jooksul ka välismaalt head pakkumist või keskendud ainult oma asjadele?
Ma keskendun täiesti oma asjadele. Kõige tähtsam on minu jaoks, et Viimsi oleks edukas. Võidame võimalikult palju mänge ja eks siis näis, mida elu toob.
Kas võiks olla Viimsil ainest medalikohale ronida?
Muidugi! Arvan, et meil potentsiaali on ikka omajagu. Andke meile veidi aega, sest siin kuu pärast on pilt palju parem. Tuleb veel kokku mängida. Arvan, et meie puhul sky is the limit (taevas on piiriks – toim.), nagu öeldakse.
Oled Sa endaga kokku leppinud, kuhu isikliku arenguga jõuda tahad?
Väga hea küsimus. Tahan uuesti Euroopa kossuga ära harjuda. Soovin, et enesekindlus kasvaks iga mänguga. Samm-sammult tuleb ka füüsiliselt edasi minna.
Kuhu Sa karjääris jõuda tahad?
Tahan kuhugi Euroopasse minna järgnevatel aastatel.
Lähed USA-sse tagasi, otse NBA-sse?
Arvan, et see on unelm, aga kunagi ei saa sellele võimalusele ei öelda.
Su agendil Reed Nopponenil on olnud esindada ülikõrgel tasemel mängijaid nagu Andrei Kirilenko või Aron Baynes. Paneb see Sind kuidagi teistmoodi mõtlema ka?
Kirilenko on tõesti natukene minu moodi vend. Agent toob teda mulle näiteks vahepeal, aga ma ei taha nii kaugele mõelda veel. Ei pane omale nii palju pingeid peale, see võib negatiivselt mõjuda. Põhiline, et annan iga trenn ja mäng endast kõik.




