Valitseva Paf Eesti-Läti korvpalliliiga meistri Riia VEF-i hooaeg on alanud väga konarlikult, kui kohaliku liiga avamängus jäädi septembri viimasel päeval võõrsil 93:98 alla BK Liepajale ning Meistrite liigas alustati teisipäeval alagrupiturniiri kindla 76:89 kaotusega. Veidi pesti seda häbi maha reedese 100:81 võiduga pikaaegse suure rivaali BK Ventspilsi vastu.
Lisaks sellele on Läti meediast läbi käinud ka info, et VEF-i kärehäälne peatreener Janis Gailitis on treeningutel välismängijaid koolilapse kombel trennist välja visanud. Kõige selle juures otsustas Gailitis pärast Meistrite liiga kaotust veidral kombel kritiseerida Eesti Korvpalliliitu, kes tema hinnangul esimestes kaotustes vähemalt osaliselt süüdlaseks oli.
“Meie rotatsioon on üsna väike. Mitmel mängijal on väga suur koormus, eriti tagameestel. Põhjuseks see, et vahetusmängijad pole veel suutelised samaväärset panust andma,” sõnas Gailitis Läti meediale pärast eurosarjakaotust Benficale. Olgu siinkohal ka öeldud, et Benfica poolel aitas Riia VEF-i kukutada ka omal ajal BC Kalev/Cramost veidi vastuoluliselt lahkunud Cape Verde koondislane Ivan Almeida.
“Ma olen mängijaid treeningutelt välja visanud,” kinnitas Gailitis Sportacentrs.com lehele. “Need olid mõistlikud otsused, aga ma konkreetseid olukordi ei kommenteeri. Meie klubi väljakutse on mängijate rotatsiooni suurendada. VEF on iseloomuga organisatsioon. Proovime olukorrast õppida ja mängida nii, et meil hiljem poleks platsil korda saadetu pärast häbi.”
Rääkides aga rotatsioonidest, siis Gailitis kasutas nii Eesti-Läti liiga kui ka Meistrite liiga avakohtumistes kummaski kümmet mängumeest ning mõlemas matšis said üheksa mängijat väljakul olla vähemalt kümme minutit. Seejuures napilt 30 minuti piiri ületasid Liepaja kohtumises kaks VEF-i pallurit ning Benfica mängus üks mees. Kohtumiste vahel oli kolm puhkepäeva.
Igaüks saab ise otsustada, kas hooaja alguses on tegemist suure koormusega või mitte, aga siin tasub juurde lisada, et Benfica meeskond pääses Meistrite liiga alagruppi läbi kvalifikatsiooniturniiri, kus viie päeva sees peeti kolm mängu. Ja saadi hakkama.
Hooaja alguse raskuste põhjustena tõi Gailitis välja veel ka selle, et meeskonnas pole stabiilsust ning mitmete välismängijate jaoks on see esimene kogemus Euroopas. Reaalsus on see, et selliseid mehi on VEF-il kõigest üks, pärast ülikooliaastaid oma esimese profikogemuse Kanadast saanud 25-aastane tsenter Nysier Brooks. Aga tema kerkis Benfica vastu 20 punkti ja 7 lauapalliga parimaks mängijaks.
Lati alt läbi lennanud Daniel Hamiltonil on lisaks lühikesele NBA kogemusele varasemast ajast CV-s ette näidata Türgi ja Kreeka klubid ning Jamar Abramsil Sloveenia, Rumeenia, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka ning isegi VTB Ühisliiga kogemus.
Just 33-aastane ja 201 cm pikkune ameeriklane Jamar Abrams oli selleks tüliõunaks, miks Gailitis otsustas Eesti Korvpalliliidu suunas sae käima tõmmata. “Erinevatel põhjustel ei saanud me Abramsit esimeseks Eesti-Läti liiga mänguks üles anda. Läti alaliit oli väga vastutulelik, aga Eestis toimus viivitus. Meie põhjanaabrite juures pole kõik päris ideaalne – Eestis on näiteks neli või viis spordihalli, mis ei vasta FIBA nõuetele. Abramsi osalemine Liepaja mängus oleks olnud meile väga tähtis,” kommenteeris Gailitis selles Sportacentrsi portaali artiklis.
Kuna selline kriitika tundub esimese hooga üsna veider ning kõige veidram osa on see, et mis puutub mängijate ülesandmisesse Eesti spordisaalide FIBA nõuetele vastavus, siis otsustas Korvpall24 portaal asja lähemalt uurida. Kusjuures ka Läti portaalis on üks kohalik oma kommentaaris küsinud, et mis seos on Eesti spordisaalidel sellega, et VEF kaotas Meistrite liiga mängu.
Eesti Korvpalliliidust asja uurides saime teada, et Eesti-Läti liigas on mängijate ülesandmisel reegel, et kogu vajalik dokumentatsioon peab saabuma mängule eelneval päeval hiljemalt kella 15-ks. Sellisel juhul saab korvpalluri tiimi nimekirja lisada. Abramsi puhul jäädi aga selgelt hiljaks, kuid taheti siiski, et mees mängupäeval nimekirja üles antud saaks.
“Kogu senise liiga tegutsemise jooksul pole sellest reeglist kunagi mööda mindud, et mitte luua pretsedente, mis hiljem valusalt võivad kätte maksta,” kommenteeris EKL-i liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa Korvpall24 portaalile.
Ausmaa lisas: “Küsimus on ka professionaalsuses. Kui vastasel on eelmisel päeval teada, kelle vastu nad mängima hakkavad, siis saab kohtumiseks valmistuda. Kui aga mõned tunnid enne mängu uus mängija lisada ja vastasvõistkond avastab alles saalis, et oih, keegi uus mees vastas, siis see pole õige.”
Ausmaa sõnul oli Eestis paar aastat tagasi samasugune olukord, kui Kristjan Kanguril jäi puudulikult esitatud dokumentatsiooni tõttu TalTechi ridades hooaja avamäng mängimata. Toona mingi erandi tegemist isegi ei kaalutud.
Kuigi Ausmaa seda ei kinnitanud, siis on Korvpall24 portaalil “naised saunas rääkisid” tasemel infot, et väidetavalt olevat VEF-i klubi nõusse rääkinud nii vastase BK Liepaja kui ka Läti alaliidu esindajad ning kui Eesti pool polnud siiski nõus reegleid rikkuma, prooviti meie alaliitu survestada. Sellise info valguses võib-olla polegi Gailitise vihje Eesti korvpallisaalide kohta lihtsalt üks esmapilgul konteksti mittesobiv ütlemine.
Oli, kuidas oli, siis kindel on see, et valitseval Eesti-Läti liiga meistril on käesolev hooaeg alanud väga konarlikult ning tundub, et sisekliima tiimis pole kõige parem. Kuna 37-aastane Janis Gailitis on vaatamata oma noorusele juba üsna kogenud peatreener, siis küllap ta leiab teiste süüdistamise asemel ühel hetkel ka peegli üles, kuhu vaadata ning Läti esiklubi mäng paraneb. Esimene samm selleks on Ventspilsi alistamisega tänaseks juba tehtud.





Kallis korvpall24 , pole mõtet pead liiva alla peita, Estlat liiga on rahvusvaheline sari ja siin peaksid kehtima kõik Fiba nõuded, meil Eestis on tõesti saale mis ei vasta FIBA nõuetele, seda eelkõige korvikonstruktsiooni asjus, Fiba nõuetele vastas korv ei tohi olla nn laest alla ripppuv korvpallikonstruktsioon vaid eraldi n.ö eraldi põrandal asuv korvpallikonstruktsioon, sellele Gailitis ka vihjas, puusalt tulistades kindlasti ei vasta nendele nõetele Rapla, Viimsi ja Sõle tn saal ja neid on veel.
Siiin vee l nõudeid 2. A-klassi saal:
● mahutab minimaalselt 600 pealtvaatajat;
● vastavalt FIBA nõuetele peab saalis olema puitkattega põrand;
● peab olema mänguaega, mänguseisu ja meeskonna vigu näitav elektrooniline
tabloo;
● peavad olema 24 sekundi näitajad;
● väljaku mõõtmed: 28 x 15 meetrit;
● väljaku ümber peab olema vähemalt 2 (kaks) meetrit vaba ruumi.
● saal peab vastama minimaalsetele teleülekannete tegemise nõuetele (valgus
minimaalselt 1000 luxi jne);
● saali lae kõrgus peab olema vähemalt 7 (seitse) meetrit väljaku põrandapinnast;
● võistlusväljakul ja pealtvaatajate tsoonis peab olema saali temperatuur võistluste
ajal vahemikus 16 C kuni 25 C;
● korvikonstruktsioonid, korvid ja tagalaud peavad vastama FIBA nõuetele;
● saalis peab olema minimaalselt kolm (kolm) kõigile sanitaarnõuetele vastavat
riietusruumi;
● saali ümbruses peab olema vähemalt 100 (ükssada) autot mahutav parkla(d);
● saalis peab olema helitehnika kasutamise võimalus;