Close

RIIA PÄEVIK | Üks päev EM-ini! Kuidas toimetavad ajakirjanikud ja kas Serbia koondisel on üldse nõrkuseid?

-Intervjuu Eesti koondise füsioterapeudi Priit Lehismetsaga | Foto: Karl-Johannes Kõiv

See on kokku minu neljas korvpalli EM-finaalturniir ja teine Riias ning alati on just kohalejõudmise päev kõige rohkem siginat-saginat täis. Kuna kõikide sättimiste, otsimiste, toimetamiste ja asjaosaliste esimeste emotsioonide hankimisega läks teisipäeval väga pikale, siis seekordses sissekandes keskendun rohkem pildimaterjalile, kuna kell üks öösel hotellis sulg enam kõige teravam pole. Aga saan kinnitada, et Kristaps Porzingis, Alperen Sengün ja Ergin Ataman on juba väga lähedalt nähtud. Jokic jääb kolmapäevaks!


“Riia päevik” on EM-finaalturniiri ajal kirjanurk, kus Riias TV3 ja Go3 Sport kanalitele reporteri- ja kommentaatoritööd tegev Korvpall24.ee peatoimetaja Siim Semiskar võtab kokku nii oma mõtteid ja emotsioone kui vahendab ka kõigi teiste asjaosaliste ütlemisi ning EM-finaalturniiril nähtut ja kogetut.


Proovin siinkohal anda veidi sissevaadet, kuidas käib ühe EM-finaalturniiri kajastamine ajakirjanike poolel ning vaatan juba ette ka kolmapäevasele mängule Serbia vastu, mis saab Eesti koondisele kohe avalöögina olema päris korralik kondiproov. Päev varem tegid mõlemad koondised trenni ning andsid ka pressikonverentsi. Kui Serbia staare meedia hambusse anda ei taheta, siis eestlastega sai kenasti jutule.

Nagu avalõigust juba lugeda sai, siis EM-finaalturniirile kohalejõudmise päev tähendab ka alati mingeid käimisi ja sekeldusi – küll on vaja hotell üles leida ja check-in teha, küll ei leia vajalikku parklat üles või läheb aega, et muu logistikaga sina peale saada või siis on selles suures masinavärgis kuskil mingid asjad natuke valesti läinud ja tuleb jutud uuesti üle rääkida.

Üldiselt algab meedia-inimeste jaoks turniir sellega, et kätte tuleb saada oma kaelakaart. EM-finaalturniirile akrediteerimine ehk kajastama pääsu taotlemine algab juba mitmeid kuid enne turniiri ning kaelakaardi kätte saamine on selle protsessi kulminatsioon. Kaelakaart on turniiri väisava ajakirjaniku või ükskõik millise asjapulga jaoks elutähtis atribuut, kuna seda piiksutatakse iga kord iga sissepääsu juures.

-Ajakirjanike tööruum | Foto: Siim Semiskar

Kuna käisin ka Riias 10 aastat tagasi peetud korvpalli EM-finaalturniiri kajastamas, siis üsna kohe hakkasid mulle mingid kohad tuttavana tunduma, aga tõsi on, et võrreldes tolle eelmise turniiriga on mingeid logistilisi asukohti siiski ka muudetud. Näiteks ajakirjanike tööruumid ja söökla (nimetame seda kohta parema väljendi puudumisel just nii) asuvad peaareenist üle tänava hoopis teises hoones.

Jah, süüa korraldajate kulul täitsa saab, aga mida, kui palju ja kui hästi maitseb, seda veel öelda ei oska, kuna meedia toitlustus on üksnes mängupäevadel. Aga põhjus, miks sel korral kogu see turniiri ala tundub suurem, kui varem, seisneb tõenäoliselt selles, et Riias mängitakse lõpuks ju tiitel välja ja pärast alagrupiturniiri voolab siia korralik mass rahvast teistest mängupaikadest.

-Serbia koondise pressikonverents peatreener Svetislav Pešici ja Bogdan Bogdanovici osavõtul | Foto: Siim Semiskar

Eesti peab tänavusel EM-finaalturniiril siis kohe avalöögina vastu astuma tänavusele suurimale tiitlipretendendile Serbiale, kus suurimaks staariks maailma hetke üks paremaid korvpallureid Nikola Jokic. Ka ülejäänud koosseis on serblastel nii ülivõimas, et siin kolleegide hulgas on visatud õhku lausa võrdlus 1992. aasta USA Dream Team’iga. Kusjuures, kui tuua see näide puhtalt EM-finaalturniiri tasemele, siis võib-olla see väga palju mööda polegi. Eks see paljuski sõltub just Serbiast endast.

Serbia meeskonda paberil vaadates tundub, et sellel satsil nõrkusi polegi olemas. Aga Eesti koondise peatreener Heiko Rannula vastas pressikonverentsil sel teemal küsitud küsimusele väga sisukalt ja isegi ootamatult otsekoheselt, et serblaste nõrgad kohad tuleb üles leida kaitsemängus, kus individuaalselt on mõned nende mängumehed rünnatavad. Sama mõtet täiendas hiljem ka Eesti koondise tsenter Matthias Tass, kes arvas, et just Jokic on see, kelle vastu meie kaugelt viskavad pikad võiks võimalusi leida.

-Eesti koondise pressikonverentsi eel, laua taga peatreener Heiko Rannula ja kapten Siim-Sander Vene | Foto: Siim Semiskar

Pärast Suurbritannia kontrollmängu käis kogu Eesti korvpalliüldsusest läbi justkui šokilaine, aga tundub, et Eesti meeskonna sees vähemalt jutu järgi selle kohtumise väga kehvast mängupildist liiga suurt numbrit ei tehtud. Samas, vähemalt kõrvalt vaadates on meie meeskonna kohal päris mitmeid küsimärke, mida päris ära pühkida pole enne esimesi mänge suudetud.

Kas Märt Rosenthal saab turniiri jooksul ligilähedalegi sellisele vormile, mis lubaks tal Eesti hõredasse tagaliini oma positiivne panus anda? Kui palju häda teeb Artur Konontšukile väike põlvevalu, mille tõttu väidetavalt teda Suurbritannia mängu teisel poolajal säästeti? Kas meil on mängumeeste tervisega veel mingeid muresid, mis välja pole tulnud? Need on küsimused, mille vastuseid mina isiklikult mingil kujul esimestest mängudest ootan.

Aga lõpuks kolmapäeval saab siis ootamine läbi ning tänavusel EM-finaalturniiril pannakse A-alagrupis pall mängu. Esimesena astuvad kell 14.45 areenile Tšehhi ja Portugal mängus, mis lõpuks võib meie grupis edasipääsu otsustamisel olla ülimalt suure kaaluga. Teise kohtumisena on kavas Läti – Türgi ja päeva naelana Serbia – Eesti. Kõigil korvpallisõpradel tasub tähele panna, et Eesti mängude eel pakub TV3 vaatamiseks korvpallistuudiot, mille valmimisse ka mina oma panuse annan. Pange ennast valmis ja läheb lahti!

27.08 mängude kava:

14.45 Tšehhi – Portugal (Go3 Sport 1, kommenteerivad Siim Semiskar ja Heino Enden)
18.00 Läti – Türgi (TV6 ja Go3 Sport 1, kommenteerivad Kalev Kruus ja Gert Kullamäe)
19.30 Korvpallistuudio (TV3)
21.15 Serbia – Eesti (TV3 ja Go3 Sport 1, kommenteerivad Kalev Kruus ja Gert Kullamäe)

scroll to top