Close

Prometey leedulasest mänedžer: eestlased ei vingu, nad lihtsalt teevad

-BC Prometey ainus Eesti-Läti liiga kaotus tuli BC Kalev/Cramo vastu | Foto: Marita Brigitta Mones

Nii korvpalli Paf Eesti-Läti liigas kui ka Eurocupis play-off‘ile ühe favoriidina vastu läinud Ukraina klubi Prometey on kahe liiga peale teeninud järjest lausa 31 võitu ning tiimi suureks sihiks on Eurocup võita ning teenida uueks hooajaks seeläbi koht Euroliigas. Klubi leedulasest mänedžer Aurim Melesius ütles Läti meediale antud intervjuus, et kuigi vahepeal räägiti läbi ka poolakatega, siis jätkab Prometey ka uuel hooajal mängimist Riias. Seega võib juhtuda, et Euroliiga jõuab eestlastele geograafiliselt veel ligemale, kui seni on see Kaunase näol olnud.

Prometey korvpalliklubi loodi alles 2018. aastal, kuid juba paari hooajaga tõusti Ukrainas tippu. 2022. aasta veebruaris, kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, jäi tegevus seisma. Sama aasta suvel otsustati aga jätkata ning tiim võeti ULEB-i poolt vastu Eurocupi turniirile ning ühtlasi saadi nõusolek kaasa lüüa ka Eesti-Läti liigas. Kodubaasiks sai Ukraina klubil Riia, kuna Ukraina korvpallil on lätlastega mitmeid sidemeid ning ka Prometey peatreeneriks on varem olnud lätlane – endine koondise mängumees Karlis Muižnieks.

Leedulane Aurim Melesius asus Prometey meeskonna mänedžeriks hetkel, kui eelmisel suvel otsustati tegevus taastada ning oli selge, et klubil on tegevuseks vaja baasi väljaspool Ukrainat. Eelnevalt tegeles Melesius erinevate korvpalliga otsesemalt või kaudsemalt seotud tegevustega: ta korraldas klubidele hooajaeelseid laagreid, aitas Leedus valmistatud spordikaupu eksportida ning abistas treenereid töökohtade leidmisel. Lisaks on mehel äritegevusi ka väljaspool korvpalli.

Eestlased ei vingu, nad teevad

“Teades, et ma olen teatud organisatoorsetes küsimustes ekspert, helistasid Prometey omanikud mulle ning pakkusid koostööd,” sõnas Melesius Läti portaalile Sportacentrs. “Kohe, kui ma nõustusin kaasa lööma, hakkasime läbi rääkima võimaluse üle liituda Leedu korvpalliliigaga. Tol hetkel oli Leedus 12 tiimi paigas, teleülekannete graafikud tehtud ning turundusplaanid kinnitatud. Me oleksime olnud 13. meeskond ja liiga juhid keeldusid sellest võimalusest. Umbes samal ajal kutsusid Kristaps Janicenoks ja Kaspars Cipruss meid Riiga. See oli küll lõpuks klubi omanike otsus, aga seetõttu me siin oleme.”

Melesiuse sõnul tuntakse ennast Riias väga hästi ning korvpallikogukond nii pealinnas kui ka kogu Lätis austab Ukraina klubi. “Ukraina meistritiitli kõrval pole me veel midagi suurt saavutanud, seega on tore sellist suhtumist kogeda,” sõnas leedulane, kelle hinnangul on Riias tingimused suurepärased.

Kui jutt läks Eesti-Läti liiga peale, ei varjanud Melesius, et peab Eesti-Läti liiga taset keskpäraseks. Aga tema hinnangul on sellel ka positiivne aspekt: “Kui meie eesmärk on midagi Euroopas korda saata, siis kohalikel meistrivõistlustel veidi lihtsamalt läbi saamine võib sellele kasuks tulla. Ma olen pärit Leedust, kus kõik treenerid räägivad kohaliku liiga tähtsusest ja usuvad, et see on ainus viis Euroopas midagi ära teha. Me mängime Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania meeskondadega, kellel on hullumeelsed graafikud ja kes tahavad igal rindel võita. Aga seda on lihtsam öelda, kui teha, kuna on väga keeruline hoida mängijaid läbi kogu hooaja samasuguses füüsilises vormis.”

Hooaja alguses oli ka Prometeyl probleeme väljakutseid esitava graafikuga, kui Eesti-Läti liigas suutsid nii Pärnu Sadam, BK Liepaja, Ventspils kui ka Riia VEF Ukraina klubil elu väga keeruliseks teha. Lõpuks hooaja üheksandas liigamängus komistamine ka tuli, kui BC Kalev/Cramo sai 94:80 Prometeyst jagu. “Kõik meeskonnad võitlevad meie vastu eriti kõvasti. Võtame näiteks Liepaja – neil on pingil kuus treenerit riides, nagu nad oleksid Euroliiga meeskond,” sõnas Melesius.

“Ma arvan, et on hea, et Eesti-Läti liiga üleüldse loodi, aga siin on arenguruumi. Hetkel on see liiga okei, mul pole midagi halba selle kohta öelda,” sõnas Melesius ning lisas, et tema nägemuses võiks liiga laieneda ning pöörata selles osas pilgud Soome, Rootsi ja Norra suunas. Konkreetselt Eestis toimuva kohta sõnas leedulane: “Kuigi Eestit ei saa otseselt korvpalliriigiks nimetada, austan ma seal tehtavat tööd. Nad ei ürita luua suuri ambitsioonikaid projekte, kuid teevad asju ja töötavad targalt. On pettumus, et Lätist on liigas ainult kuus meeskonda, Eestist aga üheksa. Jah, kvantiteet ei tähenda alati kvaliteeti, aga eestlased ei vingu, nad lihtsalt teevad.”

Poola variant kukkus ära

Märtsi alguses levis Poola meedias uudis, et Prometey meeskond kaalub Riiast lahkumist ning uueks kodubaasiks mõne suurema Poola linna valimist. Kuigi sellest lõpuks asja ei saanud, siis Melesius ei tee saladust, et poolakatega läbirääkimised toimusid. “Me tõepoolest arutasime klubi sees, kas ja kuidas saaks midagi paremini teha. Omanikud otsisid võimalust, kuidas viia meeskond ligemale Ukraina piirile. See ei tähendanud, et me poleks Riias millegagi rahul olnud. Kui vaadata kaarti, siis Ukrainale ligemal oleks variantideks Poola, Rumeenia ja Ungari. Erinevate faktorite tõttu tundus Poola parim valik ja seetõttu me peamiselt Varssavi varianti ka kaalusime,” selgitas leedulane.

Prometey mänedžeri sõnul kriipsutati Poola pealinn aga varsti maha, kuna seal lihtsalt puudub vastav infrastruktuur. Leedulase sõnul olid nad äärmiselt üllatunud, kui selgus, et linnas on üks umbes 1960. aastal ehitatud korvpallihall. Riia Arenaga võrreldes pidi olukord olema kui öö ja päev. Kuna Euroliiga ja Eurocupi mängudel on saalile minimaalsed reeglid, siis kiirel inspektsioonil saadi aru ja anti poolakatele teada, et võimalust sinna kolida pole. Euroliigas on peamiseks piiranguks istekohtade arv, kui A-litsentsiga klubi peab mängima vähemalt 10 000 istekohaga saalis ning teistel tiimidel peab olema vähemalt 5000-kohaline spordihall. Aga on palju teisigi nõudeid, mida tuleb täita.

Kui Varssavi variant ära kukkus, siis hakati uurima võimalusi ka teistes linnades, aga Gdynia, Gdansk, Sopot ja Slupsk poleks klubi viinud eriti palju lähemale Ukraina piirile, Krakow, Katowice ja Lodz oleks küll geograafiliselt sobinud, aga seal tekkisid muud eri probleemid. Poola meedias seostati Prometey meeskonda konkreetselt Sosnowieciga, kus ehitati värskelt uus korvpallihall, kuid kuna tegemist on vaid 3000 istekohaga areeniga, siis ULEB-i mängudeks see ei kvalifitseeru.

Melesiuse sõnul olid Poola korvpalliliidul Prometeyle ka väga konkreetsed nõudmised. “Nad ütlesid meile ausalt ja otse, et te olete oodatud, aga tuleb täita kaks tingimust. Esiteks peaks pidevalt väljakul olema üks Poola korvpallur, mis tähendaks vähemalt kahe poolaka palkamist. Teiseks, leping Poola siirdumiseks peaks olema kaheaastane,” meenutas leedulasest mänedžer läbirääkimisi. Melesiuse sõnul polnud nad otseselt nende tingimuste vastu ning poolakatest ja nende soovist koduturgu kaitsta saadi ka aru.

“Lõpuks polnud ühte konkreetset põhjust, miks me Poola ei läinud. Ütlesin klubi omanikele, et kui kolimine on väga oluline, siis me saame seda teha, aga kui see pole nii tähtis, siis on parem Riiga pidama jääda. Usun, et tegime õige otsuse,” sõnas Melesius. Leedulane kinnitas, et temagi kõrvu jõudis jutte, et mitmed Poola klubid olid Prometey sinna kolimise vastu. Aga tema sõnul ühegi tiimi esindaja talle midagi sellist otse ütlema ei tulnud ning seetõttu ei saa ta neid kuulujutte kinnitada ega ümber lükata.

Kahe liiga peale teenitud 31. järjestikuse võiduga, kui sel nädalal mängiti Riias üle itaallaste Veneetsia, kindlustas Prometey Eurocupi A-grupis esikoha ning nüüd valmistutakse play-off‘iks. Eurocupi võit annaks klubile pääsme Vana Maailma kõige tugevamale areenile ehk Euroliigasse ning Prometey omanikud on välja öelnud, et see on nende unistuseks. Kihlveokontorite hinnangul on Prometey tõenäosus Eurocup võita hetkel paremuselt kolmas. Hispaania kõrgliigatiimide Badalona Joventuti ja Gran Canaria šansse peetakse veidi kõrgemateks. “Kui me Euroliigasse pääseme, siis peame kodumängud Riia Arenal. Siin pole saaliga mingeid probleeme, muidu ei saaks me ka Eurocupi kohtumisi siin pidada,” lubas Melesius.

Lätlastel oma huvid mängus

Kuna Poola alaliit tahtis, et kolimise korral palkaks Prometey ka poolakaid koosseisu, siis intervjuus küsiti leedulasest mänedžerilt otse, kas Läti alaliiduga on ka midagi sellist arutatud ning miks ühtegi Läti mängijat Ukraina klubi eest ei mängi. Melesius tunnistas, et suvel oli jutte päris mitme talendika lätlasega ning mängutaseme taha need asjad kindlasti ei jäänud. “Aga platsil toimuvate asjade otsustamine on jäetud täielikult peatreeneri Ronen Ginzburgi ja tema abiliste hooleks. Nemad otsustavad, kuidas seatud eesmärke saavutada. Leedulasena ma tahaks, et klubis oleks ka mõni minu rahvuskaaslane, aga nagu näete, siis pole,” muigas Melesius ja lisas: “Ma mõistan, et kui me Riias mängime, siis võiks meil olla ka mõni talendikas lätlane tiimis, aga need otsused on jäetud treeneritele.”

Prometey meeskonda on võimalik juba täna ehk 1. aprillil näha Viimsis, kus peetakse Eesti-Läti liiga veerandfinaalseeria teine kohtumine. Avamatši võitis Prometey 91:69. Eurocupis alustab Ukraina tiim play-off‘i 12. aprillil, kui kohtutakse Maik-Kalev Kotsari endise koduklubi Hamburg Towersiga.

scroll to top