Close

INTERVJUU | Viimsi keskmängija Omar Pajic: mulle meeldib, kuidas Viimsis tegeletakse järelkasvuga

-Omar Pajic | Foto: Martti Vaidla/KK Viimsi Facebook

Viimsi korvpalliklubi Optibet Eesti-Läti liiga hooaeg lõppes 13. kohaga, jättes sellega kaks vastast selja taha. Ereda hetkena võib meenutada ilusat koduvõitu tabeli kolmanda Riia Zelli üle. See näitab, et Eesti meistrivõistlustel võib üllatusi veelgi tulla. Üheks üllatuste sepistajaks on kahtlemata selle hooaja leid Omar Pajic (208 cm, 25-aastane). Bosnia ja Hertsegoviina mängumees on olnud stabiilne vundament läbi terve hooaja, tuues keskmiselt 30 minutiga 15,9 punkti, 6,8 lauapalli ja 1,9 korvisöötu mängus.    

Pajic on leegionärile kohaselt mitmes statistilises näitajas meeskonna liider. Lisaks on ta keskmiselt visatud punktide osas liigatabelis kõrgel 8. kohal. Talle järgneb meeskonnakaaslane Jorgen Rikberg keskmiselt 15,8 punktiga mängus, olles sellega parim eestlane selles arvestuses. Meeskonnana on Viimsi sellele vaatamata skoorimise osas aga alles tabeli eelviimane.

Korvpall24.ee portaal tegi Pajiciga intervjuu pärast Viimsi Eesti-Läti liiga viimast mängu, kus esimesel poolajal suudeti põhiturniiri võitnud Riia VEF-iga võrdselt mängida. Mängumees rääkis, kuidas ta Eestisse jõudis ning miks just Viimsi korvpalliklubi kasuks otsustas. Valdo Lipsu käe all on tublisti arenenud 25-aastase palluri kaitsemäng. Oma osa on selles olnud ka Aleksander Oliver Hindil, kes teab täpselt, kuidas vastastele naha alla pugeda sõnagi lausumata.

Kuidas Sa jõudsid Viimsisse?

Ei ole mingit erilist lugu. Agent helistas mulle ning ütles, et minu vastu on huvi tundnud Viimsi korvpalliklubi. Seejärel rääkisin treener Valdo Lipsu ja klubi juhi Tanel Einastega. Nägin head võimalust noorte ja energiliste kuttidega koos mängida hea treeneri käe all. Teadsin kohe, et sellises keskkonnas suudan oma mängu arendada.

Teadsid Sa enne mõnda eesti korvpallurit?

Ei, mitte kedagi ei teadnud. Teadsin ainult kahte serblast, kes on siin mänginud, ja üks neist, Lazar Stankovic, mängib see hooaeg Rapla meeskonnas. Nüüd tean muidugi paljusid eestlaseid.

Mis Sulle Eestis ja siinses korvpallis meeldib?

Mulle meeldib Tallinn ning siinsed inimesed. Kõik, keda kohanud olen, on väga viisakad, sõbralikud ja hästi rahulikud. See kajastub ka näiteks liikluses. Kõik arvestavad liikluseeskirjadega. Korvpallis mulle väga sobib Eesti-Läti liiga. Näen, et siin antakse noortele palluritele võimalus esile tõusta ning tegeletakse tõsiselt mängijate arendamisega.

Kirjelda Viimsi korvpalliklubi kultuuri.

Mulle meeldib just see noorte arendamise pool, see kuidas tegeletakse järelkasvuga. Näen iga päev trennides sadu lapsi. Meie meeskonnas on samamoodi noortel kõik võimalused arenemiseks ning treener ja ka klubi juhtkond soodustavad seda.

Oled mänginud Balkani korvpalli koduliigas Bosnia ja Hertsegoviinas ning tugevas Serbia liigas. Kuidas sealne korvpall erineb Eesti-Läti liiga omast?

Sealsetes liigades noortele sellist võimalust ei anta ning vahest ka selle pärast mängitakse natukene aeglasemat korvpalli. Siin võetakse päris agaralt üle moodne ning atleetlik mängustiil ja see on isegi jõulisem kui Balkanimaades. Serbias mängisin siinses mõistes esiliigas.

Mida treener Valdo Lips Sinult väljakul ootab?

Ta soovib, et järgiksin mängujoonist, kuid ühtlasi on andnud mulle väljakul piisavalt vabadust. On andnud mulle ka rohelise tule riietusruumis sõna võtta ning nooremaid mehi ergutada.

Missugune mängumees Sa oled?

Olen mees, kes tegutseb nii positsioon “nelja” kui ka “viie” peal. Mu peamine relv on hea vise. Suudan ka korvi all selg ees tegutseda. Ühtlasi üritan moodsa korvpalliga sammu pidada ehk siis joosta kiiresti ja hüpata kõrgele.

Olen näinud, kuidas viskad vabal ajal peale väga palju kolmeseid. Kas see on kogu aeg olnud Sinu peamine relv?

Jah, kolmeste viskamine on kogu aeg mu tugevaim külg olnud. Kõik vastased teavad seda ning üritavad mul viskele pääsemise võimalikult raskeks teha.

Meeldib Sulle kaitses ka tööd teha?

Jah, mulle meeldib, kuigi ütleme nii, et see pole veel mu mängu tugevaim külg. Mulle endale tundub, et selles vallas olen sel hooajal tublisti edasi läinud. Mul on tahtmine ja isu olemas ning see on kaitsemängus peamine.

Kas trennides on sellisel juhul Aleksander Oliver Hint Su lemmik vastane?

Tema katab enamasti tagamängijaid ja mina pikki, kuid vahetustest katame vahel ka üksteist. Kahtlemata on ta meie parim kaitsja, kes katab praktiliselt kõiki positsioone. Tal on väga suur tahtmine kaitses pusida. Meeskonnakaaslasena üks parimaid tüüpe, kellega koos mängida.

Kuidas Hint suudab vastastele n-ö naha alla pugeda?

Ta ripub kogu aeg oma mehel küljes. Vahet pole, on vastasel pall või mitte. Ta on kogu aeg oma mehe lähedal ning ajab teda taga – nügib, surub ehk praktiliselt ei lase tal hingata. Seejuures Hint ei räägi midagi ja trash talk’i ei kasuta. Ta on selles mõttes nagu õige eestlane, kes ei räägi peaaegu üldse.

Mida Sina oma vabal ajal teed, kui kolmeseid peale ei loobi?

Mulle meeldib hästi süüa. Käin Tallinnas avastamas uusi söögikohti. Muidugi puhkan ning magan piisavalt palju. Vaatan korvpallimänge ja suhtlen oma perega.

Milliseid mänge vaatad?

Vaatan Euroliigat ning olen suur Crvena Zvezda fänn. Ühtegi nende mängu ei jäta vahele. Loomulikult juba professionaalsest huvist vaatan ära nii palju Eesti-Läti liiga mänge, kui saan.

Oled saanud rahvusmeeskonna eest ka mängida?

Viimati siis, kui olin U18 koondises. Ma ei teagi, miks rohkem peale ei ole saanud. Eks teisi suuri mehi on veel palju, eesotsas NBA staari Jusuf Nurkiciga. Loodan siiski, et mind järgmistes akendes pannakse tähele ja saan ka Nurkiciga koos mängida. Ma pole teda kunagi näinud. Samas mingis trennis olen Mirza Teletovici vastu kolmesevõistlust teinud ja muidugi ta võitis mind. Väga tore tüüp on ja minu teada ka esimene Bosnia mängumees NBA-s.

scroll to top