Paf Eesti-Läti liiga üks selle hooaja parimaid oli Viimsi/Sportlandi 26-aastane ja 2-meetrine ääremängija Karl Johan Lips. Mees valiti ka koduse meistriliiga hooaja sümboolsesse viisikusse. Eesti-Läti liigas pani ta kokku keskmised numbrid 33 minutit, 14,1 punkti, 7,1 lauapalli, 3,7 korvisöötu ja 0,9 vaheltlõiget mängus. Eestikate play-off‘ides olid numbrid veelgi vägevamad.
Korvpall24 elas kaasa vägevale eestikate pronksiseeria viimasele mängule otse Viimsis. Kohal oli nii palju rahvast, et hilinejad ei mahtunud isegi vahekäikudesse istuma. Kodumeeskond sai valusa kaotuse ning Pärnu Sadama trummid jäid veel pikalt pärast mängugi saali müristama. Jäime ka meie koos Karl Johan Lipsuga. Korvpallur võttis hooaja kokku ning rääkis veel erinevatest nüanssidest, mida tulevikku silmas pidades annab parandada. Lipsul on ka väga hea kodune nipp, kuidas kaotustest üle saada.
Karl Johan, kuidas Sa hooajaga rahule jäid?
Väga keeruline on siin emotsiooni pealt pärast kaotust öelda. Eesti-Läti liigas see seeria BC Prometey vastu… olin väga rahul, kuidas me seal mängisime. Eesti liigas pigem kerge pettumus. Meil olid kõik võimalused Pärnuga seerias olemas, aga see (Aleksander Oliver) Hindi kaotus oli suur asi meile. Statistikast seda välja ei loe, aga mees annab väga palju satsile juurde. Ta oli nagu liim, mis hoidis eesliini ja tagaliini koos. Ta oli täpselt see liim, mis ühendas meid nii kaitses kui ka rünnakul. Tundsime temast väga puudust eestikate play-off‘is.
Kas Hint oleks ka Mihkel Kirvese elu raskemaks teinud?
Pigem oleksime teda (Robert) Valge peal kasutanud. Ütleks, et Kirvesega saime selles seerias päris okeilt hakkama (Muigab.). Seda on muidugi imelik öelda, sest mees viskas keskmiselt seeria peale üle 15 punni mängus. Ütleme nii, et temaga saime enam-vähem hakkama, päris 20 punkti ta ei visanud. Muidugi müts maha Kirvese ees, see mees tegi tegelikult väga kõva play-off‘i.
Kas Sa Eesti-Läti liigat pidasid suuremaks eesmärgiks kui Eesti liigat?
Lõpuks on mõlemad väga olulised. Alguses keskendud Eesti-Läti liigale ja kui see saab läbi, läheb fookus Eesti liigale.
Millise meeskonna vastu oli kõige raskem?
Eesti-Läti liigas läks meil päris hästi. Saime Prometey vastu ühe võidu, saime ka Kalev/Cramo ja VEF-i vastu võidu. Ma ütleks, et kõige raskem oli eestikate poolfinaalseeria, kus Kalev/Cramo pani meid ikkagi paika. Mõtlesime, et meil on seal seerias suurem võimalus, kui meil seal lõpuks oli.
Kas on raske ennast nõrgemate vastu motiveerida?
Ei ole! Kui sa korvpalli armastad, siis pead korvpalli ka austama. Iga mängupäev on ikkagi pidupäev ja meil küll seda luksust polnud, et saame kellegi vastu minna mütsiga lööma.
Millisel positsioonil oleksid meeskonnas rohkem abi oodanud?
Lõpuks oligi meil Hint puudu. Piiramatu eelarvega võiks igasugu vendasid võtta, aga põhihooajal, enne Ronalds Zakise tulekut, oli meil korvi all küll väga hõre. Eesti-Läti liigas on Prometey ainus sats, kes saab öelda, et kõik liinid on täidetud.
Kas Zakise tulek poole hooaja pealt andis tuntava lisakäigu?
Ta on olnud mõlemal hooajal meie meeskonnas suur lüli.
Kes Sind meeskonnakaaslastest sel hooajal kõige positiivsemalt üllatas?
(Malik Antonyo) Toppin üllatas mind. Kui ta alguses tuli, siis vaatasin imestunult, et kas see ongi meie korvialune mängija. Aga lõpuks ta ikkagi mängis oma palga kordades üle ja läks hooaja jooksul väga palju paremaks. Meil kõigil oli väga suur soov mängida ja võita. Need kaks ameeriklast, kes meil tiimis olid (Devin Harris ja Toppin – toim.), olid ka inimesena väga normaalsed ja tahtsid võita. Tihti võib nii minna, et kui oled eestikate play-off‘is, siis välismaalased tahavad kiirelt koju saada. Need, kes on inimesena normaalsed, need on ka korvpalliplatsil paremad.
Kas ka Devin Lee Harris astus arengus sammu edasi või kuidas Sulle tundub?
Ma olen teda kogu aeg jälginud, kui ta juba Rakvere Tarvas oli. Ta on igal aastal midagi juurde pannud. See, mis oskused tal on ja milline tore inimene ta on – selle pealt ma väga loodan, et ta saab teha sammu kõrgemale tasemele. Kõik, mis tal looduse poolt kaasa on antud, on korras. Tahangi näha teda sellises korvpallisüsteemis, kus kõik detailid on järgmisel tasemel. Ma väga loodan, et keegi annab talle järgmisel aastal selle võimaluse.
Kas Siim-Markus Post tegi oma töö mängujuhina ära?
Post on Eesti liiga mõistes ikkagi väga kasulik mängija. Ta on play-off’i mees. Seeriates on väga hea, et selline mees satsis on. Ta saab detailidest aru. Ta korvpalli IQ on väga kõrgel tasemel. Tal on lihtsalt vahel see probleem, et emotsionaalselt paneb endale vist ise lisapingeid peale. Keeb natukene mingites olukordades üle. Ta on väga kasulik mängija ja kindlasti on potentsiaali ka enamaks.
Kas play-off’is eelistad pigem seeriat või oled final four‘i fänn?
Eks mõlemal on omad võlud ja valud. Kui sa ise oled underdog, siis eelistad kindlasti final four‘i varianti. Ühes mängus võib kõike juhtuda, aga kui oled favoriit, siis seerias tavaliselt tugevam tiim võidab.
Kas Sul sel aastal oli välismaalt pakkumisi?
Mul oli väga lähedal üks variant minna hooaja keskel, aga lõpuks teatud detailide tõttu jäi minemata. Mul on hea meel, et jäin, sest meil oli ühtne punt. Eks vahel keesid emotsioonid üle, ka mul endal, aga olin esimest aastat kapteni rollis ja andsin endast parima. Eks oli ka minul puudujääke, kuid me kõik saime sellest hooajast midagi õppida. Mul on väga palju asju, mida sellest hooajast kaasa võtta.
Hooaja alguses rääkisid, et oled tegelenud plahvatusliku jõuga. Mida Sa hooaja sees edasi arendasid?
Arvan, et kindlasti olen kaitses edasi läinud. Üks-üks kaitses. Olen sellele rõhku pannud. Tean, et kui tahan järgmist sammu edasi teha, siis see peab kaitse pealt tulema. Olen vaadanud videoid, et kust midagi paremini teha. Olen ise uurinud, milliseid harjutusi teha. Ainus asi on see, et kui mängin 35-38 minutit mängus, siis mingitel hetkedel tunnetan, et pean ennast tagasi hoidma, et ära kestaks. Mingid lohakusvead on just väsimuse pealt tulnud. See on ka juba järgmine samm, et saada vastupidavust paremaks.
Vastupidavus on nüüd see põhiline element, kuhu hakkad suvel tööd sisse panema?
Suvel tuleb lisaks sellele ka kõike muud natukene lihvida. Kui olla Eesti liiga tasemel mängija, siis on väga palju, mida arendada. Ma pean enese suhtes olema kriitiline. Kaitses saab veel edasi minna, mängulugemises saab veel edasi minna, viske saab ka stabiilsemaks teha. Ühes mängus panen seitsmest viis kolmeseid sisse, puhtad sopsud. Teises mängus saan rahulikult jalad maas visata ja viskan neljast null. See pole minu puhul kindlasti aktsepteeritav. Ka korvialuses mängus tuleb ennast arendada. Ühesõnaga, väga palju detaile on, mille kallal vaeva näha. Aeg on limiteeritud, tuleb tööle hakata ja võtta suvest maksimum.
Kas lapse kõrvalt jääb millekski vähem aega, kui oled lootnud?
Ei, absoluutselt mitte. Laps on mind just vaimselt teinud tugevamaks. Muidu läksin pärast kaotust koju ja lasin peas sellel kaotusel kedrata. Praegu tuleb üks väike naeratav tegelane vastu, kes hüüab “issi-issi”, siis tuleb rõõmus nägu pähe teha. Alguses võib-olla võltsilt, aga siis läheb viis minutit mööda, mängin lapsega ja saan aru, et olengi juba õnnelik. Enne last läksin öösel kahest-kolmest magama ja ärkasin umbes kell 11. Nüüd on nii, et ärkan 7.50, viin hommikul lapse kella 8.30-ks lastehoidu ning lähen trenni. Kell 23 poen juba magama. Mulle on lapsega koos selline hea sportlase rutiin sisse tulnud.
Üritad Sa last ka korvpallipisikuga nakatada?
Ise pole suruma hakanud, aga juba praegu tundub, et talle meeldib. Vaatame, mis ta ise tahab teha. Seda on muidugi huvitav näha, et laps on nagu käsn. Ma polegi nagu midagi õpetanud, aga kodus on tal väike korv, kuhu viskab. Käsi läheb ilusti järele ja hakkab juba vaba kätt kõrvale tooma. Praegu tundub, et on ka vasur nagu mina (vasakukäeline – toim.). Julm on vaadata, kuidas areneb. Korvi meisterdas talle emapoolne vanaisa.
Kas Sind ootab ka 3×3 korvpallihooaeg?
Hetkel ei oota. Mul on väga pikk hooaeg olnud, väga palju minuteid. Tean, et see punt, kelle Siim Raudla kokku pani, on väga hea. Kui neil mingi hetk on vaja, siis lähen neile trenni appi trennikehaks.




