Close

INTERVJUU | Üle pikkade aastate kodule lähemale naasnud Davis Rozitis: mulle näib, et Eesti-Läti liigas oskavad kõik visata

-Davis Rozitis | Foto: Diana Jesin/TÜASK

Kui veebruaris selgus, et Tartu Ülikool Maks & Mooritsa keskmängija Aaron Menzies peab põlvehäda tõttu lõikusele minema, leidis klubi asenduse Hispaania esiliigast, kutsudes lätlase Davis Rozitise üle mitme aasta taas kodukamarale lähemale. Hooaja otsustava etapi eel oli Tartu klubi jaoks tähtis leida kogenud mängija, kes võimalikult kiiresti kaasmaalasest peatreener Gundars Vetra joonisesse sulanduks ning selle ülesandega on 34-aastane Rozitis kenasti hakkama saanud.

Tänavust hooaega Hispaania esiliigas Oviedo Alimerka meeskonnas alustanud 213-sentimeetrine vägilane kogus 17 mängu ja ligi 12 minutiga 4 punkti ja 2,6 lauapalli. Eesti-Läti liigas on senise seitsme kohtumise keskmised numbrid oluliselt paremad, kui 20 minutiga on kirja läinud 11 punkti, 5,4 lauapalli, 1 sööt ja 1,1 vaheltlõiget. Sealjuures on Rozitise kahepunktivisete protsent 71,7, millega hoiab intervjuu avaldamise hetkel liigas neljandat positsiooni.

Korvpall24.ee portaal uuris võitjamentaliteediga mängumehelt, kuidas ta Hispaania aastaid hindab ning milliste tunnetega ta Baltikumi naasis. Rozitis avaldab ka seda, kui lihtsalt toimus Tartuga lepingu sõlmimine, ning toob korvpallurina välja enda plussid ja miinused. Lõpetuseks analüüsib ta Eesti-Läti liigat ja annab väga asjaliku nõuande, kuidas nimetatud liiga võiks end veelgi enam fännidele nähtavamaks teha.

Davis, Sa oled 2017. aastast Hispaanias mänginud. Mis tunne on olla peaaegu tagasi kodus, mängimas Läti ja Eesti võistkondade vastu?

Väga hea tunne on olla tagasi Baltikumis, lähemal kodule, perele ja sõpradele. Minu lähedastel on nüüd palju rohkem võimalusi minu mänge vaatamas käia.

Kuidas Sa Hispaanias veedetud aastatele tagasi vaatad?

Kui nendele aastatele tagasi vaatan, siis valdavad mind positiivsed tunded. Tunnen oma saavutuste üle uhkust. Seitsme hooaja jooksul võitsin kaks printsessi karikat (Hispaania esiliiga karikavõistlused – toim.), aitasin kahel klubil kõrgliigasse tõusta ja jõudsin veel kahel teisel korral final four‘ile, lisaks pälvisin mitmeid individuaalseid tunnustusi. Korvpallimaailmas on palju mängijaid, kes pole nii kaugele jõudnud.

Milline oli Sinu esimene reaktsioon, kui kuulsid Tartu Ülikooli huvist Sinu vastu? Kui hästi Sa seda võistkonda tundsid?

Olin põnevil. Olen jälginud Tartu meeskonna tulemusi, sest mu hea sõber Rinalds (Malmanis) on hooaja algusest siin mänginud. Lisaks juhendab meeskonda treener (Gundars) Vetra. Samuti olen varem siin mänginud korvpalluritelt Tartu linna ja klubi organisatsiooni kohta häid asju kuulnud.

Kui palju Sa enne lepingu sõlmimist Gundars Vetra, Janar Taltsi või mõne muu klubi esindajaga rääkida said? Mida nad Sinult ootavad?

Ma ei rääkinud nendega enne lepingu allkirjastamist üldse. Arvan, et nad juba teadsid, mis tüüpi mängija ma olen ja kuidas ma meeskonda aidata saan.

Kuidas kirjeldaksid ennast korvpallurina? Millised on Sinu peamised tugevused ja nõrkused?

Tunnen ennast võitjana. Mul on kogu karjääri jooksul olnud võitjamentaliteet ja püüan seda ka meeskonda tuua. Usun, et minu tugevusteks on pick and roll ja mängulugemine. Nõrgaks küljeks on visked perimeetrilt, eriti just Eesti-Läti liigas, kuna mulle näib, et siin oskavad kõik visata.

Kuidas Tartus kohanenud oled ja kui keeruline on nii hilja uue meeskonnaga liituda?

Hooaja lõpus uue tiimiga liitumine pole kunagi kerge, kuid mul on sellega juba kogemusi ja Tartu meeskond on teinud omalt poolt kõik, et minu kohanemine sujuks võimalikult kergesti.

-Davis Rozitis | Foto: Diana Jesin/TÜASK

Sa lahkusid Lätist enne Eesti-Läti liiga loomist, kuid ilmselgelt tead Läti korvpalliklubisid hästi ja oled tuttav ka Eesti võistkondadega, kuna oled mänginud Balti liigas. Kui uus ühine liiga kõrvale jätta, siis millised on olnud suurimad muutused Eesti ja Läti klubikorvpallis? Kas meeskonnad on muutunud professionaalsemaks?

Olen märganud, et klubides tehtav töö on muutunud professionaalsemaks. Kõikide klubide organisatsiooniline pool on kasvanud ja arenenud. Nüüd keskendutakse rohkem ka korvpalli ärilisele küljele ja pannake rohkem rõhku platsivälistele asjadele, nagu parem turundus ja töö fännidega. Platsiväline konkurents on aidanud kõigil paremaks saada.

Kus on Eesti-Läti liigal kõige rohkem arenguruumi?

Arvan, et mängud võiksid toimuda erinevatel aegadel, mitte nii, et on palju mänge ühel ajal. Kui mängud algaksid erinevatel aegadel, siis saaksid fännid kodudes rohkem erinevaid mänge vaadata. Praegu peavad nad valima. Arvan, et see suurendaks liiga nähtavust ja vaatajaskonda, mis omakorda muudaks liiga atraktiivsemaks potentsiaalsetele sponsoritele ja partneritele.

Sul on nüüdseks mõned Eesti-Läti liiga mängud kirjas. Kuidas võrdleksid Eesti-Läti liiga taset Hispaania esiliigaga?

Eesti-Läti liigas on mitmekülgsemad mängijad, kes suudavad teha palju erinevaid asju. Ja nagu ma juba mainisin, siis kõik oskavad hästi visata. Hispaanias olid mängijate rollid kindlalt paigas ja kõik olid oma ala spetsialistid: kes oli viskaja, kes läbimurdja ning kes söödujagaja.

Kui palju Sa nende aastate jooksul Eesti-Läti liigat jälginud oled?

Hooaja jooksul jälgin kõiki Läti võistkondi ja neid Eesti võistkondi, kus mängivad Läti korvpallurid. Loomulikult jälgin ka kõiki play-off‘i ja finaalturniiri mänge.

Läti korvpall on viimastel aastatel olnud väga kõrgel tasemel. Mis on olnud selle edu taga?

Ma ütleksin, et ka Eesti korvpall on olnud tõusuteel. Lätil on rohkem tipptasemel mängijaid, sest väga paljud siirduvad kohe karjääri alguses välismaale, kuid viimastel aastatel on ka Eesti noorte korvpallurite keskmine tase tõusnud.

Kui palju Sa tead Eesti korvpalli hetkeseisust?

Tean, et Eesti rahvuskoondis mängib praegu väga hästi. Viimases EM-valikmängude aknas võitsite Leedut, mis on Eesti jaoks väga suur saavutus. Samuti tean, et mitmed Eesti korvpallurid mängivad heades Euroopa liigades.

scroll to top