Mitu varasemat hooaega Tartu Ülikool Maks & Mooritsa ridades pallinud 21-aastane Aleksander Tassa vahetas käesoleva hooaja eel koduklubi ja siirdus Tallinna TalTech/Alexela meeskonda. Intervjuus Korvpall24.ee portaalile rääkis noor tagamängija, miks ta otsustas Emajõe Ateenast pealinna liikuda, kui rahule on ta senise hooajaga jäänud, kasvamisest Tartu noortesüsteemis ja sellest, kes on Eesti-Läti liigas raskeimad vastased, kelle vastu mängida.
Mullu veel Tartu ridades pallinud 195 cm pikkune Tassa sai hooajal 2023/2024 Eesti-Läti liigas kirja 15 mängu, milles tõi 6,5 minutiga keskmiselt 2 punkti. Sellest hooajast TalTechis leiba teeniv 21-aastane mängumees on Tallinna klubis teeninud selgelt rohkem mänguaega. Tänavu on ta teinud kaasa 23 kohtumises, kus tema arvele on jäänud keskmiselt 16 minutiga 6,6 silma ning veidi vähem kui üks lauapall ja resultatiivne sööt.
Intervjuus rääkis Tassa, kuidas sündis otsus jätta selja taha Tartu ja liituda Tallinnas paikneva TalTechi meeskonnaga, mismoodi on tänavune hooaeg nii isiklikust kui ka võistkondlikust vaatest läinud ning millele keskendub peatreener Alar Varrak oma nõudmistes. Samuti saime teada, kui rahul on ta enda rolliga meeskonnas, mis positsiooni ta eelistab mängida ning kes on trennis viskevõistluste valitseja. Muuhulgas tuli juttu Carlos Jürgensi liitumisest klubiga, Tartu noortesüsteemist ja esindusmeeskonnas olemisest, eestlaste ja leegionäridega mängimisest ning vastastest, kes enim peavalu valmistavad nii rünnakul kui ka kaitses. Lisaks rääkis Tassa meeskonna trahvikassast, vabal ajal korvpalli jälgimisest ning oma lemmikmängijatest.
Aleksander, palun räägi alustuseks, miks otsustasid liituda TalTech/Alexela võistkonnaga?
Otsustasin liituda Taltech/Alexela võistkonnaga, sest tundsin, et see oleks minu arengu mõttes kõige sobivam variant, kus olla. Teadsin TalTechis olevaid mängijaid ja treenereid hästi, mis aitas kaasa nendega liitumisele.
Kui saladus pole, kas Sul oli pakkumisi ka teistest Eesti klubidest?
Paar klubi uurisid küll, aga kuidagi edasi asi ei arenenud ja seetõttu ei näe mõtet neid välja öelda.
Kuidas senise hooaja individuaalses ning võistkondlikus plaanis kokku võtad?
Individuaalses mõttes olen kindlasti sammu edasi teinud nii rünnakul kui ka kaitses. Oleme saanud valusaid paaripunktilisi kaotusi lähirivaalide Pärnu Sadama ja Rapla vastu ja lisaks oli meil hooaja keskel korralik mõõnaperiood. Aga usun, et meeskond on sellest hästi välja tulnud ja hooaeg pole veel läbi.
Paberile vaadates tundub teil olevat nooruslik ja võitluslik tiim. Kuidas ise selle aasta võistkonda kirjeldaksid?
Jah, ma nõustun, et seda nooruslikkust on. Meil on olemas tiimis tasakaal vanemate ja kogenumate ning nooremate mängijate vahel. Oleme tiim, kes tahab mängida agressiivset kaitset ja leida võimalikult loogiline lahendus rünnakul.
Korvpallisõpradele on jäänud mulje, et peatreener Alar Varraku mängujoonises on kaitse A ja O. Ometigi tundub, et Teil on sellel hooajal selle elemendiga probleeme. Palun kirjelda pisut, millest need Sinu hinnangul alguse saavad.
Arvan, et natukene on kindlasti asi ka kokkumängus, kuna TalTechi tiimiga liitus palju uusi mängijaid ja mõned vanad olijad lahkusid. Eelneval aastal oli TalTechil kaks head üle välja survet andvat tagamängijat – Ran Andre Pehka ja Gregor Ilves – ning see tegi kaitse ja survestamise olukorrad paremaks. Sellel aastal on Ilves mängimas Rumeenias ja Ran oli meil pikalt vigastatud. Usun, et tiimina on kaitsemäng paranemas ja play-off‘is näitame paremat kaitset kui põhihooajal.
Palun iseloomusta peatreener Alar Varraku käekirja. Mida ta konkreetselt Sinult väljakul ootab või nõuab?
Alar Varrak on selline treener, kes nõuab mängijatelt suruvat kaitset ja rünnakul tarku viskeid. 1 vs. 1 läbilaskmised ja rumalad visked ei tule kõne allagi. Minult nõuab Alar väljakul head kaitsemängu, rünnakul läbimurdeid ja viskeid.
Kuidas oled rahul oma rolliga meeskonnas, ning mida pead tegema selleks, et veelgi kandvamasse rolli tõusta?
Iga mängija tahab alati palju mängida ja visata, aga selleks tuleb see välja teenida. Arvan, et pean kindlasti oma mängu kallal veel palju tööd tegema, et enda rolli tõsta. On see siis teistele paremate võimaluste loomine või kaitses ülevälja surve andmine.
Mis positsioonil end kõige kodusemalt tunned ning miks?
Kõige kodusemalt tunnen kindlasti ennast positsioonil “number kaks” ehk siis viskava tagamängijana. See positsioon on mulle mitmete aastate vältel rohkem omaks saanud ja usun, et see sobib mulle.
Kellega Sul kõige karmim olelusvõitlus treeningutel on?
Ma ei ütleks, et see keegi kindel persoon oleks, pigem kõikide tagaliinis olevate meestega käib pidev tõestamine. Seda teame kõik, et Siim-Markus Postile meeldib trashtalk‘i teha, nii et talle on hea ära panna.
Kes teil trennis viskevõistluste kunn on?
No siin on lihtne vastus, Kristjan Kitsing.
Teil on tiimis üsna head viskajad. Kuivõrd teeb see Sinu suurima trumbi ehk läbimurrete rakendamise lihtsamaks?
Viskajate keskel on alati hea olla, sest tavaliselt läheb palju tähelepanu nende peale ja see avab teistele ka olukordi või läbimurdevõimalusi. Usun, et aitan samuti tiimi sellega, kui ma väljaku laiaks tõmban ja kaare tagant ohtu kujutan.
Palun kirjelda, mida Carlos Jürgens teie tiimile juurde annab. Kas on tunda, et mees on mänginud Leedu kõrgliigas ning milles teistega võrreldes erinevus väljendub?
Carlos on kindlasti natukene teistsugune mängijatüüp kui teised. Ta suudab põrgatusega ja heade tempomuutustega tekitada endale võimalikult häid viskekohti. Carlos annab meile palju juurde ka kaitses, suutes katta endast suuremaid mängijaid, aga vajadusel ka kiiremaid tagumisi. Lisaks on Carlosel selline mitte-eestlaslik julgus visata ja teha, selle all mõtlen seda, et ta ei jää möödaviskeid põdema, vaid paneb edasi, kuni õnnestub.
2022. aastal meie portaalile antud intervjuus ütlesid, et soovid oma pallikäsitsust arendada. Kuidas hindad tänasel päeval arengut selles elemendis?
Võrreldes selle ajaga on mul see kindlasti mingites aspektides arenenud, aga palju tööd on veel ees.
Kuigi Sa olid aastaid Tartu noortsüsteemis üks säravamaid mängumehi, siis sealses meestetiimis lõpuks korralikult läbilööki teha ei õnnestunudki. Kas oled tagantjärele analüüsinud, miks see nii läks?
Usun, et see jäi mingil määral enda sellise n-ö nooruse uljuse taha, arvates, et peaksin kõike iseenesest saama ja lootes, et antakse mänguaega rohkem. Aga selleks peab ise vaeva nägema, eriti Tartu organisatsioonis, mis iga aasta jahib meistritiitlit. Mind painasid ka praktiliselt igal hooajal mingid vigastused, näiteks üks Nikolajs Mazursi hooaeg olin umbes 4-5 kuud hooaja algusest saadik väljas. Nii ongi noore mängijana pärast raske tiimiga liituda.
Kas läksite Tartu meeskonna juhtidega lahku sõbralikult ning kunagi äkki näeme Sind uuesti sealse tiimi särki kandmas?
Pigem läksime sõbralikult lahku ja just – ei tea kunagi, mida tulevik toob.
Kas see, et TalTechis on ainult eestlased, muudab kuidagi ka meeskonnasisest dünaamikat? Tartu päevilt on Sul kogemus ka satsist, kus päris suur roll on leegionäridel.
See on kindlasti teistmoodi tunne, sest te kõik räägite omavahel eesti keeles ja ei teki meeskonnas neid gruppe, et kes kellega rohkem suhtleb. Tartus oli meil tihti tiimis 3-5 välismängijat, kelle roll oli väga suur ja kelle kätte pallid anti. Arvan, et selline eestlastest koosnev tiim näitabki, et on võimalik küll mängida ilma ühegi välismängijata.

Keda on Sul meie liigas kaitses kõige raskem katta ning miks?
Minu jaoks on kindlasti kõige raskem katta lühemaid ja kiiremaid tagamängijaid, aga kui peaksin nimeliselt välja tooma kellegi, siis see oleks Riia Zelli mängija Toms Skuja või Liepaja mängija Kristaps Kilps. Toms Skuja, sest ta tavaliselt võtab hoo sisse ja ta on osav põrgataja ja söötja ning võid jääda tema vastu lolli olukorda. Kilps on selline mees, kes võib heal päeval kõike teha: kolmest visata, crossover‘itega mööda minna või low post‘is ette võtta.
Sama küsimus rünnaku kohta – kelle vastu on kõige keerulisem palli vallata või punkte visata?
Kuna ma ei ole tiimis see top option ja vastastiimide parimad kaitsemängijad võtavad pigem meie teisi tagumisi, siis ma nii head kogemust selliste lukkude vastu saanud pole, aga ütleksin Raplast Emils Kruminš.
Kes on Sinu jaoks kõige parem defence breaker Eesti-Läti Liigas ning miks Sa nõnda arvad?
Riia VEF-i mängumees Issuf Sanon. Ta on suurema kehaga tagumine, kes suudab hästi visata ja samuti on tal kiire jõuline läbiminek paremale poole. Lisaks suudab ta leida söötudega hästi pikki.
Kas Teie võistkonnal on trahvikassa? Kui jah, siis kes sinna kõige enam panustama on pidanud?
Kuna meile meeldib ju palju kohtunikega vaielda, siis on meil olemas tehniliste eest trahvikassa (Naerab.). Ma nüüd päris kindel pole, aga äkki on see suurim panustaja Patrik Saal.
Kui palju Sa vabal ajal korvpalli vaatad? Milliseid liigasid eelistad ning miks?
Mulle meeldib vabal ajal palju korvpalli vaadata ja vaatan suhteliselt kõike. Euroliigat, meie liiga mänge, FIBA sarja mänge, vahetevahel ACB mänge ja lõpetuseks ka NBA tipphetki. Korvpall lihtsalt meeldib väga ja siis vaatangi seda, mis parasjagu näitab. Euroliigat kindlasti selle pärast, et see on maailmas kõige paremini mängitav korvpall ja sealt on palju õppida. NBA-d on lihtsalt vahepeal tore jälgida, näed tipphetkedest ära, kes mida huvitavat tegi.
Kas ning kuidas Sa analüüsid mängu vaatamise ajal oma peas asju?
See on see vana hea tõdemus, et kodus teleka ees on hea rääkida, aga olen kindel, et seda teeb suur enamik korvpalluritest ja nii ka mina.
Kes on Sinu lemmikmängija(d) ning miks Sa neile alt üles vaatad?
Mul pole otsest lemmikmängijat, aga on mängijad, keda meeldib rohkem vaadata. Näiteks Andreas Obst, sest tunnen, et tema stiil sarnaneb minu stiiliga – viskaja, kes teeb ka teravust. Lisaks meeldib jälgida teisi teravaid tagumisi, nagu näiteks Kendrick Nunn ja Carsen Edwards, sest nende oskused rünnakul on asi, mida õppida.




