Eelmisel hooajal Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskonna eepilise pronksiseeria lõpetuseks Eesti meistrivõistlustel pronksmedalile aidanud Saimon Sutt alustas ka tänavust hooaega Raplas, aga raske seljavigastus sundis 26-aastase ja 2-meetrise tagamehe pikale mängupausile. Vahepeal Raplaga lepingu lõpetanud ja Tartu Ülikool Maks & Mooritsa ridadesse siirdunud Sutt pole veel maha matnud võimalust tänavuse hooaja lõpus väljakule naasta.
Korvpall24 võttis tagasi kodulinnaklubisse siirdunud Sutiga ühendust, et uurida, kuidas tema vigastusest taastumine on sujunud ja kuidas korvpallurile selline pikk mängupaus vaimselt mõjub. Palume Sutilt muuhulgas ka hinnangut, kes on Paf Eesti-Läti korvpalliliiga tänavune favoriit ning kui suurt möllu on suuteline Tartu Ülikool eestikate play-off‘is tegema.
Saimon, alustuseks räägi palun täpsemalt – mis trauma Sind kimbutanud on?
Mind vaevab selgroolülide vahelise diski vähene väljavajumine. Selga lööb mingite liigutuste tegemisel valu ja vahepeal kiirgab närvivalu seljast edasi jalga või tuharasse.
Kui nüüd tagantjärele vaatad, siis kas Raplaga lepingu lõpetamine oli õige otsus?
Ma usun küll. Poleks olnud mõistlik selliselt seal mängimist jätkata. Arvan, et see oleks mõlema osapoole suhtes kehv variant olnud.
Kuidas vahepeal taastumine läinud on ja mis seisus momendil oled?
Taastumine on läinud tasa ja targu ning pigem paremuse poole. Võtan päeva korraga ja ei võta suuri riske hetkel. Esimene eesmärk on 110% terveks saada, et saaksin korvpallurikarjääriga jätkata ja veel mitmeid aastaid professionaalsel tasemel mängida.
Mis mahus ja kui intensiivselt praegu treenid?
Hetkel teen kord päevas ja 6-7x nädalas. Pigem päris ribadeks ei tõmba veel. Jooksen normaalse tempoga ja sõidan rattaga 20-30 min, lisaks harjutused, jõulusaal, ujumine, saalis viskamine otsa.
Kas Tartu pöördus ise Sinu poole ja alustas juttu?
Pigem küll, jah. Eks ma ise ka mingi aeg uurisin natuke maad agendi abil.
Kui pikk leping Tartuga on?
Selle hooaja lõpuni.
Kas teised Eesti klubid ka kontakti hoidsid ja Sinu kohta uurisid?
Oli küll veel mõni teine Eesti klubi, kes tundis huvi ja uuris minu kohta. Samuti tunti huvi välismaalt, näiteks Austriast ja Prantsusmaalt.
Milline praegune plaan on, et millal taas võistlusmängus platsile tuled?
Seda on raske hetkel öelda. Loodetavasti ikka veel sel hooajal.
Kui keeruline on see vahepealne aeg vaimselt olnud?
Kindlasti üks keerulisemaid aegu minu karjääri jooksul. Palju teadmatust ja tagasilööke. Samuti, kui viimase aasta ja 3 kuu jooksul oled saanud ainult 9 kuu eest palka, siis on finantsiliselt ka keerulisem.
Millega vahepeal tegelenud oled, kui palli mängida ega treenida pole saanud?
Alguses pigem lihtsalt võtsin aja maha, puhkasin kõigist korvpalliga seotud asjadest. Veetsin aega pere ja sõpradega. Kui natuke aega möödas oli, siis hakkasin juba trenni tegema – suusatasin, ujusin, jooksin, tugevdasin kerelihaseid jms.
Naased üle kuue hooaja Tartusse. Mis on klubis peamiselt muutunud võrreldes selle ajaga, kui Sa seal veel mängisid?
Peamiselt on muutunud ikkagi treenerid, mängijad ja muu taustajõudude osakond. Saal on nüüd muidugi teises kohas kui vanasti. Ülejäänud asjad on pigem samad või vähemalt ma ei oska hetkel rohkemat välja tuua.

Kaks hooaega tagasi mängisid oma seni ainsa hooaja välismaal. Kas see käik Austrias on positiivselt meeles ja tahaksid veel välismaal võimalust saada?
Kindlasti oli seal ka negatiivseid emotsioone mingitel hetkedel. Aga kui ma nüüd tagantjärele selle aja peale mõtlen, siis arenesin seal palju edasi nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil. Sain rohkem n-ö küpsemaks mängijaks. Kahju muidugi, et just tol hooajal koroonapandeemia pihta hakkas. Sooviksin kindlasti välismaal veel võimalust saada ja ennast proovile panna. Nagu ütlesin, on ka sel hooajal olnud huvi ja pakkumisi välismaalt, kuid kahjuks vigastuse tõttu polnud sinna asja.
Kes Sinu hinnangul kõrvalt vaadates tänavu Eesti-Läti liiga kinni paneb? Kas Kalev/Cramol on tänavu jaksu tiitlit kaitsta?
Olen küll Tartu poolt, kuid kindlasti hoian kõikidele teistelegi Eesti klubidele pöialt, et suudetaks lätlastele kõvasti vastu astuda. Nähes kõrvalt neid mänge, siis ma ei riskiks oma panuseid Kalev/Cramole panna. Usun, et finaali kuidagi nad välja purjetavad, aga pigem on sel hooajal favoriit Riia VEF.
Tartu jaoks algas hooaeg ülimalt kehvasti, kuid järk-järgult on tabelis ülespoole tõustud. Kui peame silmas eestikaid, siis kas Tartul on võimu medaliheitlusesse sekkuda?
Ma näen küll, et tegelikult on meil medalimängude mängimiseks potentsiaali. Tartul on samuti palju ebaõnne olnud seoses vigastuste, koroona ja peatreeneri vahetusega. Ehk siis poole hooaja pealt asjade ümber õppimine, mängujoonise muutumine jms. Kõik need on oma jälje jätnud. Kuid usun, et play-off‘ides ei tule kellelgi Tartu vastu lihtne madistamine.
Rapla meeskonnas on tänavu olnud palju segadust ja ebaõnne. Kui keeruline oli seal asja sees olla, kui ümber mehed kogu aeg vahetuvad, paljud olid pidevalt vigased ja sellist normaalset rütmi leida polnud võimalik?
See oli väga keeruline. Näen seda praegugi nende viimastest mängudest ja meeste nägudest, et on raske ja tegelikult see ei olegi normaalne, et mängijad peavad ühe hooaja jooksul sellist asja kogema. Kuid kahjuks selline sport vahel on. Peab tugev olema ning leidma väikestest asjadest positiivseid emotsioone. Vastasel juhul langed musta masendusse ja on tükk maad tegemist, et sealt välja tulla.
Oled varem olnud ka koondise tegemistes sees. Kuidas vaatasid sügisest ja nüüd veebruari koondiseakent? Kelle esitusega jäid rahule, kes oleks võinud juurde panna?
Minu arust olid kutid väga tublid ja midagi paha kellegi kohta oleks patt öelda. Iga võit MM-valikmängudes on boonus ja tulevase EM-i peale mõeldes väga kasulik. Kui saame MM-il järgmisesse ringi, siis see on vägev tulemus. Kahju, et ise pole viimasel ajal saanud koondist esindada, kuid nälg on suur ning loodetavasti olen suvel taaskord kandidaatide seas.
Kui korvpallur on vigastatud ja pikalt eemal, siis kas vaadatakse ja jälgitakse korvpalli ehk selle võrra veel rohkem või on masendus suur ja ei taha teiste mängimist vaadata, kui ise ei saa? Kuidas Sinul oli?
Eks see on kõigil kindlasti erinev. Mina alguses pigem ei vaadanud ja üritasin mõneks ajaks mõtted mujale viia. Jälgisin rohkem teisi spordialasid. Kuid väga pikalt see ei kestnud ning tekkis tuhin uuesti saali mänge vaatama minna. NBA-d ja Euroliigat olen sellel vigastuse perioodil ilmselt kõige rohkem vaadanud. Mulle meeldib ka jalgpalli nii kohapeal kui ka telekast vaadata. Põhiliselt jälgin Meistrite liigat, Inglismaa kõrgliigat, La Ligat ja Eesti jalgpalli.




