Close

INTERVJUU | Rauno Nurger: vaatame lõuna poole, Itaalia või Hispaania klubide suunas

-Rauno Nurger | Foto: Siim Seimiskar

Eesti koondise keskmängija Rauno Nurger on pärast kahte hooaega BC Kalev/Cramos taas piiri taha vaatamas, kui loodab uuel hooajal siirduda Lõuna-Euroopasse, kas Hispaaniasse või Itaaliasse. Hooaja keskel ühest sealsest meistrisarjast pakkumise saanud, aga eurosarja tõttu Kalevisse jäänud 28-aastase ja 208 cm pikkuse Nurgeri suvi kulgeb aga EM-finaalturniiriks koondise koosseisu pääsemise tähe all.

Aastatel 2014-18 mitmete tulevaste NBA staaridega Wichita State’i ülikoolis õppinud ja korvpalli mänginud Nurgeri profikarjäär algas 2018. aastal Hispaania tugevuselt teises liigas ning seetõttu pole talle välismaal profina mängimine võõras. Eelmisel hooajal VTB Ühisliigas 12 kohtumisega keskmiselt 7,4 punkti, 5,7 lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu kogunud Nurgeri numbrid Paf Eesti-Läti liigas olid 9 silma, 6 lauapalli ja 1,1 söötu.

Korvpall24 portaal intervjueeris Nurgerit juuni keskel TalTech Optibet 3×3 korvpalliturniiril, kus mees vaatas tribüünilt, kuidas tema endised meeskonnakaaslased 3×3 väljakutel lahinguid lõid. Analüüsisime pikemalt BC Kalev/Cramo eelmise hooaja nigela lõpu põhjuseid, rääkisime koondisesuvest ja tema enda tulevikuplaanidest, küsisime arvamust Henri Veesaare Arizonasse siirdumise kohta ja pärisime ka Nurgeri seni kõige kaugemale jõudnud endise meeskonnakaaslase Fred VanVleeti kohta.

Rauno, võib vist öelda, et kokkuvõttes läks Kalev/Cramo hooaeg täiesti aia taha?

Võib täielikult nõustuda. Hooajale ei läinud meist keegi vastu sooviga saada pronksmedalid. Meie miinimumeesmärgiks oli ikka võtta Eesti meistritiitel. Samamoodi läks aia taha Eesti-Läti liiga, kus me ei jõudnud isegi final four‘i. Meil oli sel hooajal ka palju probleeme mängujuhi positsioonil ja mängijate vahetumisi. Eks need ka mõjutasid meid, aga kindlasti ei saa rahule jääda sellega, kuidas hooaeg lõppes.

Kas te tegite meeskonnasiseselt analüüsi ka, miks te Pärnule kõikides otsustavates kohtumistes alla jäite?

Eks me riietusruumis mängijatega ikka rääkisime. Ma ei tea täpselt, mis teema sellega oli, aga Pärnu lihtsalt ei sobinud meile. Meil oli ka mänge, kus saime Pärnuga paremini hakkama, aga üldjoontes olime nendega ikka suurtes raskustes. Ei oskagi öelda, miks see nii läks.

Mulle kõrvaltvaatajana tundus, et just see mängijate vahetus tagaliinis lõi teie rütmi täielikult sassi. Donovan Jackson polnud see mees, kes suutnuks teie rünnakuid vajalikul moel juhtida.

Kui Jackson tuli, siis ta näitas ka head mängu. Viimased kaks kuud oli tal põlv haige. Võib mänge kasvõi järele vaadata ja veenduda, et ta konkreetselt lonkas viimastes kohtumistes. Mängis läbi valu ja hooaja lõpus ta ei teinud põhimõtteliselt trennigi, sest põlv tegi nii palju haiget. Samas oli (Marcis) Vitols ka tagareiega hädas, nii et kaks mängujuhti olid väljas. See ka mõjutas meid korralikult.

Nii et asi polnud mehe tasemes, vaid Jacksonil polnud jalga korralikult all?

Jah, täpselt. Tal oli pidevalt nii, et nädal-kaks ei teinud üldse trenni, siis jälle proovis ja siis läks jälle valusaks. Lõpus ta sõitis trennis ainult ratast ja tegi kerelihaseid. Mängis läbi valu.

Kuidas oma individuaalse hooajaga rahule jäid? Palju sõltus Su hooaeg Kamari Murphyst. Kui ta terve oli, usaldas peatreener Roberts Štelmahers teda rohkem, samas kui ta vigastatud oli, tegid Sa oma parimad mängud.

Jah. Kui Murphy oli väljas, sain ka rohkem mänguminuteid. Tol hetkel oli meil ka teine mängujuht (JeQuan Lewis), kellega oli mul veidi parem klapp. Pick & roll mäng sujus meil temaga väga hästi. Ta lõi hästi teravusi ja leidis õiged momendid, millal mulle sööt edasi panna. Sellest sõltus ka minu mäng. Üldplaanis tahaks alati paremini. Ma pole vist ühtegi hooaega niimoodi lõpetanud, et oleksin rahule jäänud. Alati saab midagi teistmoodi ja paremini teha. Üldjoones võib niivõrd-kuivõrd oma hooajaga rahule jääda.

Kõrvaltvaatajana jäi mulje, et pärast Silas Melsoni lahkumist polnud teil enam ühtegi meest, kes oleks suutnud teravust teha ja sellest ka need kaotused. Pall jäi kolmesejoone taha kinni ja mäng muutus ümmarguseks.

Täpselt, olen sinuga nõus. Melson mängis ka juba väga pikalt läbi valu. Täpselt ei oska öelda, aga tal oli vist midagi kannakõõlusega valesti. Tegi läbi valu, kuni enam ei saanudki mängida. Läks meie juurest juba enne hooaja lõppu ära.

Sa ise püsisid terve?

Üldjoontes oli mul tervise suhtes hea hooaeg. Välja arvatud see, et põhihooaja viimases mängus läks sõrm liigesest välja. See võib-olla natuke segas, kuid polnud väga oluline faktor.

Tundus, et pärast Ukraina sõja algust, kui te Ühisliigast lahkusite, läks meeskonna, eriti leegionäride, mast maha. Oli see nii?

Taaskord, olen nõus. Põhiväljund, milleks võõrleegionärid Kalevisse tulevad, on Ühisliigas mängimine, et saaks proovida Euroliiga ja Eurocupi meeskondade vastu. Meil on eelnevatestki hooaegadest näiteid, kui välismaalased tulevad koduliiga mänge vähe lõdvemalt võtma. Usun, et see mõjutas meid, et me ei saanud tugevaid vastaseid ja head fiilingut, mida see tekitab.

On Sul uue hooaja plaanid tehtud või tegemisel?

Tegemisel. Midagi kindlat ei tea veel, aga võib-olla vaatame lõuna poole, Itaalia või Hispaania klubide suunas.

On juba mingit huvi ka sealtkandist?

Hooaja sees oli juba tegelikult pakkumine Itaalia meistriliigast, aga meil veel Meistrite liiga käis ja ei tahtnud enne nende mängude lõppu siit ära minna. Vaatame, töö käib. Just rääkisin agendiga, huvi on tuntud, aga kindlat pakkumist veel pole.

Aga usud, et lähed piiri taha?

Usun, et olen järgmisel hooajal kindlasti piiri taha minemas.

Suvel on kõik sihid rahvuskoondisele pandud?

Suvine plaan on päris tihe ja sellepärast ei mängi ma sel suvel ka 3×3 korvpalli. Vähem kui kaks nädalat pärast hooaja lõppu läksime korvpallikodusse. Juulis tuleb väikene paus. Siis läheb koondisega uuesti edasi ja nii kuni klubikorvpallihooaja alguseni.

Kindlasti on kõigi koondisemeeste tippsündmuseks EM-finaalturniir. Sina sihid kindlasti ka 12 mehe hulka, kes sõidavad EM-ile?

Muidugi. Selle nimel me tööd teeme. Eks kõik saavad end korvpallikodus näidata ja saavad oma võimaluse ennast pildile mängida.

Kindlasti on paljud korvpallifännid oodanud hetke, kui Sina, Matthias Tass ja Maik-Kalev Kotsar on lõpetanud ülikooli ja tulnud koos koondist esindama. Nüüd on see hetk käes, kui meil on kolm rahvusvaheliselt väga tugevat tsentrit koondises. Saab huvitav olema?

Kusjuures rääkisime Kotsariga üks päev sellest, et meil räägitakse kogu aeg, et pole pikkasid. Just olime eelmisel nädalal trennis – mina, Kotsar, Tass, Veesaar, Ivo (Van Tamm) oli ”nelja” peal kohal ning (Artur) Konontšuk, kes mängib ”kolme” ja ”nelja”. Pikki mehi tuleb järjest juurde ja selle üle on väga hea meel.

Matthias Tass pakkus ka ühes intervjuus Jukka Toijalale mõtte, et kui vaja on, siis ta võib ”kolme” peal mängida.

(Naerab.) Võib ju proovida.

Kuidas Sina konkurentsi suhtud? Mida parem konkurents koondisetrennides on, seda parem ka Sulle?

Muidugi. Suvi on alati see aeg, kus natuke paremaks saada ja oskusi lihvida. Kui sul on koht, kus käia. Meil on korvpallikodus söök olemas, meil on jõusaal kohe hallis olemas. Saame kõik asjad ühes kohas ära teha, saame treenida kvaliteetsete treeneritega ja kvaliteetsete mängijatega, kes kohale on kutsutud. See on väga hea lüke, mille Korvpalliliit teinud on. Väga hea mõte.

-Rauno Nurger | Foto: Siim Semiskar

Matthias Tass lõpetas just oma ülikoolikarjääri ja sukeldub profikorvpalli. Sina ja Maik-Kalev Kotsar olete selle teekonna juba mõni aasta tagasi läbi teinud. Mida Sa arvad, kus Tass maanduda võiks ja mis tasemel ta profikarjääris mängima hakkab?

Mul on ausalt öeldes sellele raske vastata. Ma pole temaga enne korvpallikodu väga palju kokku puutunud. Pole ta ülikoolimänge eriti näinud ka. Tean, kus ta mängis ja kuidas neil enam-vähem läks, aga ma pole tema mänguga nii hästi kursis. Nii palju, kui ma teda trennides näinud olen, on ta mulle väga hea mulje jätnud. Usun, et tal on koht mõnes välismaa meistriliiga tiimis olemas.

Vastupidise sammu tegi Henri Veesaar, kes ülitugevast Euroopa korvpalliakadeemiast suundus tugevasse USA ülikooli. Sina oled neli aastat USA ülikoolis mänginud. Kuidas Sina seda sammu vaatad?

Ma arvan, et see pole halb samm. Esiteks saad sa seal ülikoolihariduse, mis on ka minu arvates tähtis. Teiseks nähakse seal ülikoolis füüsisega teistmoodi vaeva. Arizona on legendaarne tippülikool, kus on tippude tipud kohal. Usun, et tal läheb seal hästi.

Ka Veesaar ise tunnistas, et soovib USA-s just füüsises suure arengu teha. Ookeani taga pandi nii Sinule kui ka Kotsarile liha korralikult luudele. Mis see saladus on, et mehed seal suureks lähevad?

Sunnitakse raskemat trenni tegema võib-olla. Ma panin ka esimese aastaga vist 12 kg peale. Meid sunniti kohe pärast jõusaali toidulisandeid tarbima. Meil olid proteiinipulbrid kohe valmis, külmkapp oli proteiinišeike täis. Kuna ma tahtsin kaalu juurde saada, siis võtsin vahepeal enne jõusaali proteiinišeigi ja pärast ka. Korralik laadimine käis (Muigab.).

Arizonast läks sel suvel kolm mängijat NBA-sse. Kas see tähendab, et sealt ülikoolist on sammu NBA-sse lihtsam teha kui näiteks kuskilt Euroopast?

Ma olen selles sada protsenti kindel. Sa mängid seal olles USA turul, oled lähemal kõikidele skautidele ja kõik on paremini su tegemistega kursis.

Sul on ka endisi meeskonnakaaslasi NBA-sse läinud. Kas jälgid ka nende tegemisi? Fred VanVleet on neist vist kõige tuntum nimi?

VanVleet on kuulsaim, jah. Landry Shamet mängis ka Phoenix Sunsiga play off‘is. Austin Reaves’il, kes Los Angeles Lakersis mängib, oli minu meelest läbimurdeaasta. Ta oli mu meeskonnakaaslane kas aasta või kaks, siis läks Oklahomasse.

Fred VanVleet tõusis justkui tühjast kohast väga suureks täheks?

Jah. Teda ei draftitud, sai läbi suveliigade meeskonda ja sealt viis tee ainult üles.

Oli siis nii kõva töömees?

Väga professionaalne. Tal on väga hea mängija IQ. Kui mina seal olin, siis väga tihti oli tema juba kell 6-7 hommikul saalis ja viskas, kuigi meil polnud trenni ette nähtudki. Tegi kõvasti tööd ja on kõik selle ära teeninud, pole midagi öelda.

scroll to top