Eelmise hooaja Optibet Rahvaliiga finaalturniiri kõige väärtuslikum mängija Rasmus Andre on sel hooajal teinud suure hüppe edasi, kui püramiidi madalamalt astmelt sai edasi liigutud Tallinna Kalev/Audentesega Paf Eesti-Läti liigat mängima. Mais 19-aastaseks saav Andre on esimesel meistriliiga hooajal olnud rotatsioonis sees ning seda tunnistab ka statistika, kui noormees on 26 mängus pääsenud väljakule keskmiselt 17,3 minutiks, tuues 5,3 punkti ja andes 2,2 söötu mängu kohta. Rahvaliigast teise liigasse tõusnud Andre võistkond Audentese SK/Tallinna Ülikool/TSK hoiab liigas teist kohta ning Andre on olnud täiesti pidurdamatus hoos, kui tema 11 mängu keskmised numbrid on 29,5 minutit, 22,2 punkti, 9,1 lauapalli, 2,8 korvisöötu ja 3,2 vaheltlõiget.
Korvpall24 portaal tegi ka noortekoondistes tegusid teinud ning terve oma mängijakarjääri Rauno Pehka ja Tair Tenno käe all mänginud Andrega juttu pärast võidukat kohtumist TalTech/Optibeti vastu Audentese spordikeskuses, kui teine pealinna võistkond alistati kindlalt 79:62. Juttu tuli Tallinna Kalev/Audentese ebaõnnestunud hooajast Eesti-Läti liigas, esimesest aastast meistriliiga tasemel, valudest ja rõõmudest otse rahvaliigast meistriliigasse tõusul, põhjusest, miks peab just TalTech/Optibeti peatreeneri Alar Varraku ees hästi mängima, ning plaanidest tulevikuks.
Pärast võidumängu TalTechi vastu võib vist öelda, et tegemist oli hooaja kõige magusama võiduga Tallinna Kalev/Audentese jaoks?
Jah, olen nõus, et tegemist oli hooaja ühe magusama võiduga. Nii palju oleme järjest neid mänge kaotanud, hooaja algus oli muidugi parem, aga tänane oli kindlasti kõige magusam võit.
Hooaeg Tallinna Kalev/Audentesega on teil olnud parajad Ameerika mäed. Kuidas Sa ise sellele tagasi vaatad?
Mulle isiklikult väga meeldivad Ameerika mäed, väiksena sai tihti lõbustusparke külastatud (Muigab.). Mina isiklikult olen oma kogemusega väga rahul, mulle kõik väga meeldib.
Nappe kaotuseid on tulnud teil vastu võtta päris mitu. Kas see Sind kui noort meest marru ka ajab, et lõpud tihti käest on läinud?
Otseselt marru ta ei aja, aga kurb on ikka, muidugi. Kui hästi mäletan, siis mingil hetkel kaotasime kolm mängu järjest keskeltläbi miinus neljaga. Nõmedad kaotused muidugi, aga iga kogemus on kogemus ning noormängijana võtan igast mängust maksimumi ja kuulan treeneri sõna.
Ise oled esimesel hooajal meistriliigas saanud mängida keskmiselt 17 minutit ja visanud viis punkti mängu kohta. Esimese hooaja kohta pole vist paha?
Jaa, üldse pole paha, kõige suurem kiitus peatreener Rauno Pehkale, kes mind väikesest peale on treeninud ning tänu kellele mul see võimalus siin tasemel üldse mängida on. Arvan, et kui oleksin hetkel mõnes teises võistkonnas, siis ilmselt mulle selliseid võimalusi ei pakutaks.
Kas kogu teie hooajale andis negatiivse hoo see liiga hiline välismängijate toomine ja hõre korvialune või oli veel asju, mis mõjutasid?
Kõigepealt, mina ei otsusta, kes, kuhu ja millal tuleb, aga oli tunda küll, et ühest pikast mehest oli puudus. Selles mõttes on Rokas (Gadiliauskas) tegelikult väga äge lisandus meile, nagu tänanegi mäng näitas. Ta täielikult domineeris TalTechi korvi alt, sest all vastane tal täna puudus. Tristan (Simpson) tuli ka meile juurde. Ta on samuti väga äge kuju, ülimalt sümpaatne ning trennis viskab kogu aeg nalja. Ägedad kutid saime juurde.
Kuidas koos vanameistritega mängida on? Kui palju Kristjan Kangur ja Rain Veideman näpunäiteid jagavad?
Kristjani ja Rainiga on väga äge mängida, vahepeal muidugi tuleb nende poolt kriitikat ka, aga enamasti nad ikka toetavad. Trennis jagavad soovitusi, kui lähed nende juurde, siis näiteks soovitavad panna katte mujale või korvi alla lõigata mingites olukordades. Raini ja Kristjani toetus on mulle olnud väga suur ja oluline.
Kindlasti on teil noortel omavahel tuttav punt olemas. Kas olete vahest omavahel arutanud, mida oleks saanud näiteks teisiti teha?
Ei, noortega me seda väga ei aruta. Meie sellised vestlused jäävad pigem sinna teise liiga tasandile, kus mängime oma satsiga. Seal on pikemad arutelud, kuidas tahame mänge ära võita.
Kas on tulnud hooaja jooksul ette olukordi, kus olete omavahel arutanud, et siin nüüd keerasime meie käki kokku ja andsime mängu ära?
Jah, mul endal tuleb kohe eredalt kõige halvem mälestus mängust Ventspilsiga. Muidugi keegi mulle mitte midagi ette ei heitnud ja halvasti ei öelnud. Tagantjärele mõeldes on meeles Ventspilsi mängu normaalaja lõpp, mis ilmselt minu pärast kahjuks läks lisaajale ja lõpus kaotasime (92:96 – toim.). Seal oleksin võinud vähe paremini ära seista.
Kui raske noorteklassist tulles harjuda on, kui meistriliiga tasemel on treeningud hoopis teised ning rohkem mänge koos reisidega?
Alguses oli päris raske, sest see füüsilisuse tase on hoopis midagi muud. Mäletan väga hästi esimesi trenne, kus Veidekas tuli vastu ning tundus täiesti ebareaalne vend, keda on võimatu katta. Kangur oli nagu sein ees kattesse sisse joostes ning järgmisel hetkel olin juba pikali. Harjusin õnneks rütmiga paari kuuga ära, läksin ise ka veidi rohkem füüsilisemaks. Täna tunnen, et mängin veidi agressiivsemalt ja see on kõvasti aidanud ka teises liigas häid tulemusi teha.
Milline on see peamine õppetund, mida oma esimeselt meistriliiga hooajalt kaasa võtad tulevikuks?
Tuleb lihtsalt oodata oma võimalust, kaitses teha omad asjad ära ja kui rünnakul pall kätte võtta, siis tuleb see saata läbi rõnga. See on see noormängija töö.
Teises liigas oled täiesti pidurdamatu. Kas seal käid niisama lustimas või on suured plaanid teine liiga ära võita?
Lustimas ei käi, eesmärk kohe hooaja alguses oli see liiga ära võita, sest tahame selle satsiga tõusta esiliiga tasemele. Selle suunas liigume.
Hiljuti Tallinnas toimunud EYBL-i etapil valiti sind turniiri MVP-ks (viie mängu keskmised olid 27 minutit, 19,2 punkti ja 7,2 lauapalli – toim.). Kas tunned tänu edule rahvusvahelistel turniiridel ja teises liigas, et oled täitsa meistriliiga mängumees valmis?
Kindlasti mitte. EYBL-it tuleb arvestada ikka kui noorteliigat. Seal on mu positsioon esiteks hoopis teine, seal pean mina juhtima seda asja, vajadusel pean olema võistkonna liider. Osasid asju mängitaksegi seal minu peale, aga siin meistriliigas on mul hoopis teine positsioon ja ülesanded on hoopis teised.
Kui palju Sa treeningute ja mängude kõrvalt individuaalset tööd enda oskuste kallal teed?
See on kõik igaühel tahtmises kinni. Ma jõuan küll teha, enne koolipäeva käin vahest isaga eraldi hommikuti viskamas, näiteks viskan nelisada kolmest peale. Sellega muidugi ohverdan oma uneaega, aga see on minu valik ja ma soovin seda teha.
Palju sõbrad huvi tunnevad pärast Sinu selliseid esitusi? Kas on rohkem sõpru võrreldes eelmise aastaga saalis hakanud käima?
(Naerab.) Väga hea küsimus, ma ei ütleks, et ma sõpru endale juurde olen meelitanud saali. Need sõbrad, kes on varemgi käinud, need käivad siiani. Ma pole ainuke, kes mu sõprusringkonnas kõrgemal tasemel mängib. Osad klassikaaslased mängivad jalgpalli, tegelevad judoga jne.
Oled kogu elu Rauno Pehka ja Tair Tenno käe all mänginud. Kas Sa ei karda, et pärast selliseid esitusi on kasvõi juba uueks hooajaks hoopis uued kosilased ukse taga?
Kui keegi tunneks huvi, siis oleks väga äge, sest see näitab, et olen õiget asja teinud. Kui tuleb keskkonnavahetus ette võtta, siis tuleb, aga eks aeg näitab.
Kus Sa ise end lähitulevikus plaanid näha?
Minu eesmärk on kindlasti haridus kätte saada. Korvpall on väga äge asi, aga elus peab ka muule mõtlema ning mina plaanin kindlasti ülikooli minna, et saada spordi kõrvale ka haridus.
Kas plaanid ülikooliõpinguid Eestis või piilud välismaa poole?
Praegu plaanin Eestis õppima asuda.
U20 koondis mängib sel aastal A-divisjoni finaalturniiri juuli keskel Kreekas. Kui palju sellele mõtled ja kas loodad ka koondist esindama pääseda?
Esialgu tuleb TalTechi vastu häid esitusi teha, sest seal on U20 koondise peatreener Alar Varrak. Aga jällegi, eks aeg näitab, pean tõestama end treeningutel ja siis selgub, kas võetakse koondisesse või mitte.
Kuidas oli taseme poolest Rahvaliigast meistriliigasse tõusta?
Mis sa ise arvad… (Naerab.) Tasemevahe on ikka massiivne. Seal ikka oli tunda, et satsid tulevad kokku heal juhul kaks-kolm korda nädalas ning siis tulevad ja mängivad oma mängu nädalavahetusel ära. Meistriliigas tegutseme ikka professionaalselt, siin sellist asja lubada ei saa.
Kui suur üllatus see Sulle isiklikult oli, kui pärast Rahvaliiga võitu tuli järgmine uudis, et uuel hooajal on meistriliigas vaja tegusid tegema hakata?
Ikka tuli uudisena, jah, sest Audentese Spordiklubil polnud enne seda hooaega meistriliigas väljundit ning enne ametlikku teadet oli uue hooaja osas väike küsimärk. Tore, et selline võimalus tekkis ja olen hetkel väga õnnelik.
Kas Sa märkasid mullu Rahvaliigas mõnda sellist mängumeest, kes võiks taseme poolest ka rahulikult meistriliigas mängida?
Arvan, et see on selline küsimus, et kas nad ise sooviksid seda. Seal tegelikult oli küll võistkonnas, kelle vastu finaali mängisime, üks tagamees, kelle nime ma ei mäleta. Ta oli väga hea viskekäega, aga muidugi on tema puhul asi tahtmise taga. Ilmselt on seal juba sees mingid perekondlikud otsused, käiakse tööl, mistõttu nad pigem ei taha meistriliigat mängida.
Kui veel korra tagasi vaadata, siis kas Sinu jaoks oli see hea, et said Rahvaliigast otse meistriliigasse tõusta või oleks pidanud tagantjärele targana rohkem tasa ja targu kõike tegema?
Mina arvan, et see oli väga õige otsus tulla otse pea ees sisse, et kui läheb halvasti, siis lihtsalt läheb. Õnneks on meil tegelikult olemas ju ka väljund teise liiga näol. Kui nii vaadata, siis esiliiga jäi ainult vahele.
Nüüd saab teil põhiturniir läbi, pärast mida tekib mõningane auk sisse. Kas teil on plaan paigas, mis selle perioodi jooksul meeskonnas toimuma hakkab?
Jah, meil on plaan paigas. Ilmselt see suur saladus pole, et on mõned sõpruskohtumised plaanis pidada.
Eesti meistrivõistluste veerandfinaalis tuleb teil väga suure tõenäosusega kohe Kalev/Cramoga maid jagama hakata. Teil selles seerias justkui pingeid ei tohiks olla. Mida sellelt seerialt tasub loota?
Läheme kindlasti endast parimat andma. Oleme meistriliigas alles esimest hooaega ja ma ilmselt veel ei hooma, mis mu ümber tegelikult toimub. Kalev/Cramo vastu on ju väga äge mängida. Iga mänguga, mis nende vastu teha saab, peab rahule jääma.
Kas Su tuntud koomikust vend (Roger Andre – toim.) on mõne nalja ka juba Tallinna Kalev/Audentese hooajast valmis teinud?
Tead, ma ei oska öelda, ta on üldse praegu Austraalias, püüab seal läbi lüüa. Ei ole tema etendustele ligi pääsenud, kui ta teisel pool maakera on.
Ehk siis kokkuvõtlikult – noore mängumehena peab rõõmu tundma igast võimalusest, mis kandikule pannakse?
Väga õige! See ongi täpselt see, mis noormängija ülesanne on. Isegi kui teed mõne lolluse, siis saad alati sellest õppida, et järgmisel korral seda lollust mitte teha.




