Close

INTERVJUU | Positiivusest pakatav järelkasvukoondis vaatab lootusrikkalt tulevikku ja A-koondise suunas

-Eesti järelkasvukoondis | Foto: Marita Brigitta Mones/Basket.ee

Juuni lõpus peetud kontrollmängud kahe võidu ja kahe kaotusega lõpetanud Eesti järelkasvukoondise etteasted muutusid mäng-mängult üha kindlamaks. Kui Sverre Aava (21 a, 193 cm) tegemistega on siinne korvpallipublik hästi kursis, siis “võõrleegionäride” Joonas Riismaa (21, 199), Carlos Jürgensi (24, 193) ning Johannes Kirsipuu (21, 187) esitusi ja koondisega sulandumist jälgiti põnevusega.

Nelikust õnnestus kontrollturniir enim Oral Robertsi ülikoolist Leedu kõrgliigasse hüpanud Jürgensil, kes tõi võidumängus Filipiinide vastu 20 punkti ning kogus nelja kohtumisega keskmiselt 12,8 punkti. Kahes mängus osalenud Riismaa viskas keskmiselt 12 silma ning Kirsipuu ja Aav panustasid vastavalt 5,5 ja 5 punkti.

Korvpall24 portaal istus noormeestega turniiri lõppedes maha ning uuris, kuidas hindasid mängumehed enda individuaalseid oskusi kui ka meeskonna sisekliimat. Saime teada, kes koondislastest pakkus turniiri meeldejäävaima esituse ning millise masinaga surus Soome laeval kätt Kirsipuu. Suviste plaanide kohta küsides selgus ka pallivõlur, kes intervjuu avaldamise hetkel juba teisel pool ookeani paikneb.

Kuidas hindad enda isiklikku panust n-ö järelkasvukoondise hiljutistes treeningmängudes? Millega enda puhul rahule jäid ja millega mitte?

Sverre Aav: “Arvan, et võin oma panusega rahule jääda. Sain piisavalt mänguaega ja uusi kogemusi. Rahule saab jääda kaitsemänguga, aga rünnakul on veel palju detaile, mis vajavad parandamist. Nagu näiteks õigete otsuste tegemine ja visete valik.”

Carlos Jürgens: “Sain väga hea kogemuse tulevikuks. Uue treeneri, mängustiili ja meeskonnakaaslastega ühise keele leidmine on raskem, kui seda ette kujutasin. Viimased viis aastat ühe ja sama treeneri käe all olin kindlasti märgi maha pannud, kuid tulevikus, kui professionaalselt mängima lähen, siis täpselt selline kogemus annabki maitse kätte, kuidas asjad olema hakkavad. Jäin kindlasti rahule sellega, et sain nii meeskonnakaaslastega kui ka treeneritega lähedasemaks ning õppisin mängima teistsugust mängustiili. Eks kõik võttis aega, kuid ega muudmoodi seda selgeks ei saagi kui ajaga. Polegi kohe midagi negatiivset välja tuua, kuna ise ka mõistan, et algus pole kunagi kerge. Kõik tuleb ise välja teenida, sest ega see USA taust ise mängima ei hakka!”

Johannes Kirsipuu: “Oleks saanud kõvasti paremini, aga arvan, et midagi katastroofilist polnud. Esimese korra kohta selline tugev “kolm”. Kogemus oli väga vinge. Oma poistega kossu teha oma riigi eest on alati lahe olnud. Aga juurde saab veel palju panna, sest ega numbrid et valeta, natuke palju pallikaotusi tuli.”

Joonas Riismaa: “Arvan, et ma hindan oma panust positiivseks. Saime kaks võitu, seega ega muud ei saakski öelda. Kindlasti oleks ma ise saanud mängida paremini ja peamiselt just parema visketabavusega visata ning mõni pallikaotus tuli natuke koledam, aga üldiselt jään siiski rahule.”

-Carlos Jürgens | Foto: Marita Brigitta Mones/Basket.ee

Mis olid peamised asjad, mis kogu sellest treeningtsüklist kaasa võtsid?

Aav: “Kindlasti oli väga hea kogemus mängida koondise peatreeneri Jukka Toijala käe all. Treenerid pöörasid palju tähelepanu erinevatele aspektidele, mida saab tulevikus parandada.”

Jürgens: “Peamised asjad olid kindlasti mängustiil ja eestikeelne kommunikatsioon platsil. Ise olen väga harjunud inglise keeles rääkima, aga selle kogemusega sain ümber harjuda. Lisaks õppisin teistsuguseid viise, kuidas meeskondlikult nii kaitses kui ründes mängida.”

Kirsipuu: “Nagu enne ka mainisin, siis kindlasti kogemus mängida koondise eest on üks suuremaid asju, mida saan kaasa võtta. Aga kindlasti veel igasuguseid pisiasju nii kaitses kui ka rünnakul, mis aitavad mind tulevikus.”

Riismaa: “Peamisteks asjadeks, mida kaasa võtta, olid kindlasti head kogemused mängides huvitava tiimi vastu, nagu olid Filipiinid. Ja hea seltskond, kellega loome järjest paremat klappi ka tulevasteks koondiseakendeks.”

-Johannes Kirsipuu | Foto: Marita Brigitta Mones/Basket.ee

Kes treeningkaaslastest jättis Sulle selle tsükli jooksul kõige parema mulje ja miks?

Aav: Kõige parema mulje jätsid mulle Carlos Jürgens ja Mikk Jurkatamm. Nendega polnud ma varem koos mänginud. Mõlemad on väga suure potentsiaaliga mängumehed. Väga sümpaatse mulje jättis ka Peter Carey.

Jürgens: “Tiimikaaslased olid kõik pullid inimesed ja head meeskonnakaaslased. Eks algul on alati raske õppida koos mängima, aga lõpuks tõestasime, et peale paari nädalat tööd hakkavad asjad platsil paremini sujuma! Meie kapten Mikk (Jurkatamm) on mängumees, tooksin kindlasti välja tema nahaalsuse ja nutikuse platsil. Et kui vise ei kukkunud, siis ta leidis teised viisid, kuidas meeskonda aidata, nagu näiteks 7 resultatiivset söötu viimases mängus Soomega.”

Kirsipuu: “Terve sats ikka, kõik olid väga tublid ning andsid endast parima. Korvpall on võistkonnamäng ja viimane kohtumine Soome vastu näitas ka, et kui mängime ühtselt ja hoiame kokku, siis on päris keeruline meid peatada.”

Riismaa: “Arvan, et parimaks oli Carlos Jürgens, keda ma polnud võib-olla nii palju mängimas näinud, kuna ta oli pikalt USA-s. Kindlasti näitas ta, et suudab ka Euroopa kossu väga hästi mängida.”

-Joonas Riismaa | Foto: Marita Brigitta Mones/Basket.ee

Mis oli üks kõige naljakam/ägedam/meeldejäävam hetk selles tsüklis? Olgu siis platsilt või selle kõrvalt.

Aav: “Kõige ägedam selle tsükli juures oli see, et koondise sisekliima oli väga hea. Arvestades seda, et kõik tulevad väga erinevate taustadega klubidest ja ülikoolidest.”

Jürgens: “Usun, et Soome reis oli kogemuselt kõige meeldejäävam! Ise ma polnud aastaid seal käinud ning seal Lounge’is polnud üldse paha reisida. Siis muidugi meie Johannes klammerdus laevas kohe erinevate masinate külge, kus raha hakkas sisse-välja käima. Rohkem ma midagi ei ütle, aga nalja sai palju.”

Kirsipuu: “Isiklikult mulle oli kõige meeldejäävam Peter (Carey) putback-pealtpanek. Täiesti tühjast kohast mees lendab ja tuimalt paneb sellise paugu. See oli väga kõva. Aga üleüldse see satsikeemia oli väga mõnus. Seal ikka juhtus naljakaid ja ägedaid seiku, kuid las see jääda riietusruumi.”

Riismaa: “Kõige toredamad hetked olid keskjooneviske võistlused, kus kaotaja pidi tooma kõigile teistele midagi, mis soovisime. Näiteks pudeli Coca-Colat. Seal oli selline lõbus seltskondlik mäng, kus väike spordipinge ka sees oli.

Kuidas Sinu suvi nüüd edasi on minemas?

Aav: “Minu suvi jätkub ikka treenides. Juulis tegelen üldfüüsilisega ja kindlasti lihvin individuaalselt oma nõrku kohti.”

Jürgens: “Teen siin paar nädalat Tartus trenni ja suve lõpuks ühinen taas koondisega. Eks saame näha, kuidas sealt edasi läheb!”

Kirsipuu: “8. juulil astun USA lennukile ja sõidan tagasi. Mind juba oodatakse, seega töö ja kool ootab.”

Riismaa: “Nüüd, kus lõppes see osa koondisest, hakkab meeste A-koondisega kolm nädalat ettevalmistust, kus peamiseks rõhuks on füüsiline ettevalmistus. Peale seda hakkame valmistuma olümpia eelvalikturniiriks ja loodetavasti saan ka sinna 12 hulka.”

scroll to top