Üle mitme aasta Eestis pallinud 26-aastane Carlos Jürgens tõusis möödunud hooajal TalTechi meeskonna liidrite sekka ning jätkab sügisest taas välismaal. Hispaania esiliigas end proovile panev Jürgens tegi intervjuus Korvpall24.ee portaalile kokkuvõtte eelmisest hooajast, rääkis laual olnud pakkumistest ning sellest, miks ta just Hispaania kasuks otsustas.
Neli aastat ookeani taga ülikoolikorvpalli mänginud eestlane tegi üle-eelmisel hooajal oma esimese profiaasta Leedu meistriliigas Kedainiai meeskonnas, kus tema arvele jäi 21 minutiga keskmiselt 7,7 silma, 2 lauapalli ja 2,8 korvisöötu. Eelmisel hooajal liitus 196 cm pikkune tagamängija TalTechi võistkonnaga, kus ta viskas 27 minutiga keskmiselt 13,6 punkti, võttis 4,2 lauapalli, jagas 2,6 resultatiivset söötu ja tegi 1,2 vaheltlõiget.
Suure suve hakul tehtud intervjuus vaatas Jürgens tagasi möödunud hooajale ja meeskonda tabanud valusatele vigastustele, samuti tuli juttu Eesti-Läti liiga kohamängudelt välja jäämisest ja Eesti meistriliiga põnevatest play-off’idest. Muuhulgas palusime välja tuua meeskonna enim arenenud mängijad, hinnata Eesti-Läti liiga taset ja rääkida valikutest, mis tal sügisel algava hooaja eel laual olid. Lisaks saime teada, miks otsustas Jürgens just Ourense kasuks, mis on klubi valikul tema jaoks olulised kriteeriumid ning millises rollis ta end võistkonnas näeb. Lõpetuseks peatusime ka suvisel ettevalmistusel, individuaalsel tööl ning vaatasime ka EM-i suunas.
Carlos, palun võta alustuseks oma sõnadega kokku möödunud hooaeg.
Möödunud hooaeg oli minu jaoks väga positiivne, uus ning huvitav. Algselt ma ei plaaninud Eestis mängida, kuid vigastuse tõttu olin sunnitud siia jääma. Sulandusin kiiresti TalTechi tiimikaaslaste ja treeneritega. See oli väga vajalik etapp minu korvpallurikarjääris ning mis peamine, suutsin jääda terveks ja näidata arengut.
Mille taha Sinu hinnangul medal jäi?
Jah, meil oli probleeme põhimeeste vigastustega, aga samas seda ei saa vabanduseks tuua, sest tundsin, et meeskonnas olid medaliks vajalikud kaardid olemas. Vajusime ise ära, mina kaasaarvatud. Põhimeeste minutid läksid suureks ja ilmselt tekkis väsimus. Ma mängisin esimest korda seeriaid ja see joonistas mulle väga selge pildi, mille kallal pean tööd tegema. Visketabavus ja stabiilsus polnud kõige parem. Sain teada, et ei saa hooaja lõpus jalga sirgeks lasta, samuti oli kehale uus kogemus üle päeva mängud.
Ütlesid, et play-off‘i graafik oli kehale uus kogemus. Milles see väljendus?
See oli raske. Kui mängid üle päeva, siis ei jõua sa sisuliselt taastuda, sest enne tuleb uus mäng peale. Minu keha reageerib sellele niimoodi, et kangused ja muud asjad ei jõua kohale. Lihtsalt tundsin, et kiiremat jõudu ja plahvatuslikkust on vähem. Hooaja lõpus tundsin, et kumm on tühi. Aga eks see oli kõigil nii. Mulle meeldib seeriaid mängida, sest nendes saab sisu näidata. Sain siit kõva õppetunni.
Samal teemal jätkates, siis korvpallisõbrana tundub, et TalTechis on viimastel aastatel korduv muster. Korralik põhiturniir, aga play-off‘is jääb justkui gramm kuskilt puudu. Olete tiimi sees rääkinud ka, et millest see tuleneb?
Jah, see aasta jäime ju samuti napilt Eesti-Läti liiga play-off‘ist välja ning ka eestikate medalist ilma. TalTechi kui organisatsiooni eripära on see, et meil on noored Eesti kutid, kellel võib-olla on vähem kogemust. Samas ma ei tahaks seda vabanduseks tuua, sest nagu ennist ütlesin, siis meil olid kaardid medaliks olemas. Me ise vajusime ära. Lisaks oli natuke ebaõnne ja lasime kogenumatel vastastel otsustamise üle võtta. Arvan, et pigem lasime ise rongil minna.
Kuidas ise väljakul olles tundsid, kuivõrd mõjutasid teid erinevad põhimängijate vigastused, näiteks Siim-Markus Posti ja Taavi Jurkatamme omad?
Kindlasti mõjutas väga palju. Pärast Posti vigastust saime lõpuks tiimina ikkagi uue energia üles. Pingimehed ja ka mina võtsime kandvama rolli. Jurkatamme vigastus mõjutas meid samuti, kuna meil oli pikkadega niigi probleeme. Taavil oli hooaja lõpp tõesti raske, tal oli selg väga haige ja ranne pahupidi. Isiklikult arvan, et kõige enam mõjutas meid kapten Olli (Oliver Metsalu – toim.) vigastus. Ta on meie jaoks tõeliselt suur jõud nii kaitses kui ka rünnakul.
Palun kirjelda, mida tundsid Eesti mõistes eriliselt võimsa atmosfääriga play-off‘ides väljakul viibides, eriti pean siinkohal silmas ülikoolide derbit.
See oli kõige põnevam seeria minu jaoks, olles ise Tartust pärit. Muidugi tahtsin nad kotti panna, kuid kahjuks seekord ei õnnestunud. Mängisime siiski tublilt ja meil olid võimalused olemas, et võita, aga midagi jäi siiski puudu. Atmosfäär ja show oli mõlemalt poolt vägev. Sellise atmosfääri sees mängiks alati. Minu hinnangul näitavadki kisa ja kärarikkad play-off‘id, kes mängija tegelikult on ja kas ta saab pinge all hakkama. Sul võib ümberringi käia haige möll, aga sa pead suutma rahulikuks ja tasakaalukaks jääda. See seeria kujundas mind väga palju. Kuigi mu visketabavus polnud hea, ei lõpetanud ma viskamist.
Kellele annaksid oma meeskonnast sel hooajal enim arenenud mängija auhinna ja miks Sa nõnda arvad?
Kindlasti Rasmus Andre. Rasmus võttis vigastustelaine ajal julgelt ja enesekindlalt mängu enda peale. Tal on selleks kõik oskused olemas, ta suudab katta endast nii lühemaid kui ka pikemaid, rünnakul suudab kõvasti skoorida. Teiseks tooksin välja Indrek Suneliku. Indreku roll kasvas hooaja edenedes, Alguses oli ta rohkem pingil, hiljem pidi kõik õigesti tegema kas siis rünnakul või kaitses. Tean mängijana, et see roll pole üldse lihtne, et vahepeal oled pingil ja siis pead särama. Kui ta niimoodi edasi paneb ning enesekindlust ja oskusi kogub, võib temast väga hea mängija tulla.
Mängisid üle mitmete aastate Eestis. Mida ütled Eesti-Läti liiga taseme kohta?
Taseme kohta nii palju, et suures pildis mängitakse siin head korvpalli. Mängijaid on seinast seina, kuid treenerid oskavad taktikaliselt nii ründes kui ka kaitses asjad paika panna, otsida mismatch‘e ja leida pisikesi momente, mis võivad mänge otsustada.
Kui saladus pole, kas TalTech või mõni teine Eesti klubi tundis ka uueks hooajaks Su teenete vastu huvi?
Mõistagi rääkisime TalTechiga, aga oleme Alar Varrakuga väga lähedased ja ütlesin talle ausalt, et mu ambitsioon on välja minna ja uurisin temalt erinevate klubide kohta. Tal on 20 aastat treenerikogemust ja seega teda tasub kuulata. Teised Eesti klubid minu vastu huvi üles ei näidanud. Minu prioriteet on alati olnud mängida välismaal, nii palju ja kaua, kui see võimalik on. Välismaal mängimine annab kogemuse, mida mujalt ei saa.
Mis liigadest Sul üldse pakkumised laual olid ja miks otsustasid hispaanlaste Ourense kasuks?
Otsustasin hispaanlaste kasuks, sest see oli kõige parem pakkumine korvpalliliiga kvaliteedi mõttes. Praeguses eas on mulle tähtis, et valiksin õige liiga, kus saaksin edasi areneda. Sain pakkumised ka Itaalia ja Saksamaa esiliigast. Kui hispaanlastelt pakkumine tuli, teadsin kohe, et see on põhimõtteliselt n-ö kohustuslik minek.
Palun kirjelda natuke lepinguni jõudmise protsessi, esmasest huvist kuni lepingu sõlmimiseni.
Sellega oli natuke naljakas lugu. Ühel hommikul kirjutas agent, et tuntakse huvi Saksamaa esiliigast, sama päeva lõunal tuli pakkumine Itaalia esiliigast. Kusjuures itaallased andsid kolm päeva aega otsustamiseks. See polnud veel kõik, päris hilja õhtul agent kirjutas, et kuule, huvilisi on ka Hispaania esiliigast. Olin hispaanlaste huvist nii elevil, et süda puperdas. Läksin öösel Tartus jõusaali ja sain 40-eurose parkimistrahvi. Nii et üsna kulukas jõusaalis käik (Muigab.). Järgmisel hommikul rääkisime võistkonna peatreeneriga ja tunni pärast oli mul lepingupakkumine laual.
Kas leping on üheaastane või mingisuguste optsioonidega?
Jah, leping on üheaastane.
Mainisid mulle eravestluses, et elamine, toit ja auto on klubi poolt, sestap küsin – kas lepingutingimused on võrreldavad Nevežise tiimi omadega?
Jah, tingimused on täiesti võrreldavad Nevežise tiimi omadega. Korter, auto ja teatud söögikorrad on klubi poolt.
Kirjelda enda näitel, mis on Sinu jaoks need n-ö must be punktid või tingimused, mis peavad lepingus sees olema, et kaaluksid konkreetset pakkumist.
Minu jaoks on väga oluline, et saaksin korteris üksi elada. Auto on alati boonus, kuid samas ma ei nõua ka sellist luksust, et üldse jalgsi ei kõnniks. Kuna raha kulub peamiselt toidule, siis on oluline, et mingid toidukorrad oleksid klubi poolt.
Hispaania korvpallis liiguvad isegi esiliiga tasemel väga suured rahad ja meie klubidele kättesaamatud rahanumbrid. Palun anna aimu, mitmekordne palgaerinevus Eesti ja Hispaania esiliiga vahel võiks olla?
Ma olen rahul pakkumisega, mille sain. Mulle öeldi, et Itaalia pakkumine oli rahaliselt isegi parem, aga olen nõus tegema palgas ohverdusi, kuna Hispaania pakkumine on korvpalli kvaliteedilt parem. Võrreldes Eestiga väike palgatõus.

Kui palju mõjutab Sind kliima ning kas Hispaania soe talvine kliima oli otsustamisel ka üheks kaalukeeleks?
Mulle väga meeldib soe kliima. Olen nõus viis korda rohkem kuumuses higistama, kui jahedas olema. Seetõttu näengi ennast Hispaanias ja Itaalias mängimas.
Meediast lugesin, et peatreener Moncho Lopez näeb Sind mängijana, kes suudab täita erinevaid positsioone. Kas teil on peatreeneriga juttu olnud Sinu eeldatavast rollist ja sellest, mida ta Sinult väljakul ootab?
Jah, rääkisin temaga, väga sümpaatne mees on. Peatreener ütles, et talle meeldib mu kiire mäng ja see, et lähen palju motion‘i ja esimese katte pealt viskele. Peamiselt hakkan tegutsema “number ühe” ja “kahe” peal. Lisaks kinnitas peatreener Lopez, et hakkame kindlasti kiiret korvpalli mängima.
Kas Sa ise eelistaksid olla mängujuht, tulenevalt asjaolust, et said nii Leedus kui ka Eestis sellel positsioonil palju mängida?
Kindlasti näen ennast mängujuhina. Olen viimase kahe hooaja jooksul samm-sammult arenenud ja arvan, et see positsioon on mulle loodud. Ma naudin mängujuhi rolliga kaasnevat vastutust ja eksimusruumi.
Kas Ourensel on ka lähiperspektiivis ambitsioone kõrgliigasse tõusta või mis sihid klubil algavaks hooajaks on?
Ambitsioon kindlasti on, viimati mängiti ACB-s vist 2000-ndatel aastatel. Samas see pole selline nui neljaks pinge, et peab võitma. Organisatsioonile oleks see mõistagi väga suureks unistuseks ja seega pole väiksemat eesmärki mõtet panna.
Ütlesid mulle, et plaanid rääkida Hispaania esiliiga “veteranmängija” Jaan Puidetiga. Kas praeguseks on vestlus toimunud ja millised nõuanded ning soovitused ta Sulle kaasa andis?
Rääkisime kokkuvõtlikult ja ta ütles, et treener Moncho Lopez on normaalne inimene ja kiitis väga klubi organisatoorset poolt. Pikem vestlus seisab veel ees.
Kuidas Su suvi korvpallialaselt möödub?
Töö käib. Hommikul oli mul Ott Kalmuse kava. Tegime neljanädalase kava. Kevin Sammalkiviga teeme õhtuti skill-treeninguid. Nädal aega oleme teinud, algus on üsna raske, aga läheb paremaks. Motivatsioon on laes. Kõik korvpallurid, kes soovivad paremaks saada, kas ÜKE-s või korvpallialaselt, soovitan Kevini poole pöörduda.
Kui suureks pead suvise individuaalse töö rolli hooaja õnnestumises?
Mina pean seda väga oluliseks. Inimesed, kes mind teavad, näevad, et panen sellele kõvasti rõhku. Ma tean inimesi, kes ütlevad, et sellest pole kasu, kuna Sa ei kasuta kõiki neid elemente mängus. Minu arvates aitab see arendada fantaasiat ja parandab kindlustunnet palliga, näiteks palli üle toomisel. Mu randmed ja käed on õppinud palli tunnetama igas tasakaalust väljas asendis. Ma ei lõpeta kindlasti suvel treenimist, sest see on väga suur osa minu kui Carlos Jürgensi mängijaprofiilist.
EM-ile mõeldes on koondise tagaliini read üsna hõredad. Kas Heiko Rannula on Sinuga sel teemal ühenduses olnud?
Ei ole ühendust võtnud, neil on oma kamp ja ma mõistan seda.
Heiko teemal jätkates – millised on Sinu mõtted ja emotsioonid tema äsjase saavutuse ehk Poola meistritiitli kohta?
Väga kõva sõna, müts maha. Niimoodi tulla poole hooaja pealt ja selline tulemus teha. Soovin talle paju edu ja õnnestumisi järgnevateks aastateks.
Lõpetame EM-i teemadel. Kes võidab EM-i ja miks Sa nii arvad?
Kui Nikola Jokic mängib, siis arvan, et Serbia võidab.
Kas plaanid koondisele ka Riiga kaasa elama minna?
Ei, ma pole väga kohal käija, aga kindlasti vaatan mänge teleri vahendusel.




