Close

INTERVJUU | Pärast puusaoperatsiooni Kalev/Cramoga taasliitunud Martinš Meiers: peame palliplatsil omavahel rääkima hakkama, sest oleme vahel liiga emotsionaalsed

-Martinš Meiers | Foto: BC Kalev/Cramo Facebook

Uue aastanumbri alguses BC Kalev/Cramoga taasliitunud Martinš Meiersi tagasitulek suurde mängu on saanud küll tagasihoidliku stardi, sest möödunud suvel läbi tehtud puusaoperatsioon on jätnud mehe mänguvormile proovile paneva jälje, kuid kogenud tsenter loodab sellegipoolest juba üsna pea end Eesti esiklubi vääriliste sooritustega taas palliplatsil üles leida ning meeskonna tiitlivõitudeni aidata.

Juba üle-eelmisel ehk 2022/23. hooajal Kalev/Cramo ridades tegusid teinud ja kohaliku meistritiitli haaramise näol siinset võidurõõmu tunda saanud Meiers võttis ka tänavuse pakkumise avasüli vastu, sest lätlasest mängumehe igatsus pallimängu ning meeskondliku tiimitunnetuse järele oli pärast keerulist taastusprotsessi ja lõppematuid individuaaltreeninguid kirjeldamatult suur. Viimastel aastatel teda aina rohkem kimbutama hakanud puusaliigese valu on õnneks tänaseks päevaks möödanik ning 33-aastaselt endiselt rohkelt indu täis Meiers proovibki nüüd pärast läinud hooaja kesiseid kogemusi Heiko Rannulalt saadud võimaluse usinalt ära kasutada.

Korvpall24.ee portaalile antud usutluses rääkis Meiers möödunud suvel kogetud mõõna avatud kaartidega lahti ning kirjeldas, kuivõrd keeruline on ka kõige kogenumal mängijal vaimsest hirmust üle olla ja pärast käänulist taastumise teekonda platsile naasta. Avameelse vestluse käigus pakkusid kõneainet ka Kalev/Cramoga liitumise tagamaad ning poole hooaja pealt satsi lisandumise ja sellesse päriselt ka sulandumisega seotud raskused. Ühtlasi ei peljanud Meiers vaadata intervjuu käigus peeglisse ja analüüsida murekohti, mis vajavad nii tiimisiseselt kui ka temal individuaalselt veel kõvasti lihvimist.

Martinš, Sa oled taas leidnud oma tee BC Kalev/Cramosse. Kas nüüdseks võib juba öelda, et sellest klubist ja siinsest keskkonnast on saanud Sinu teine kodu?

Jah, siin on kirjeldamatult tore! Ma tõepoolest tunnen, et Tallinnast on saanud minu kodu. Mulle meeldib Kalevi spordihallis valitsev atmosfäär ja meie fännid, kes on nii toetavad ning selles väikeses saalis alati niivõrd suurt lärmi teevad. Ka treenerite staff on sama, nagu see oli kaks aastat tagasi, tänu millele tundsingi end kohe väga koduselt. Kalev/Cramo personal on samuti väga toetav ja hoolitseb minu heaolu eest ülimalt hästi.

Mil moel ja millal peatreener Heiko Rannula pakkumine sel korral Sinuni jõudis?

Olime pikalt suhtluses ja tulin tegelikult juba enne jõule meeskonnaga treenima. Peatreenerile meeldisid need liigutused ja võtted, mis platsil tegin, ja ta andis mõista, et neil oleks vaja minu abi. Olin loomulikult nõus. Mulle meeldib Eestis ja Kalev/Cramo on mu jaoks nagu kodu. Mul on alati hea meel siia tagasi tulla.

Kas Sul oli hooaja alguses ka teistest klubidest pakkumisi?

Paar tükki oli, aga tundsin end Kalev/Cramosse tulemisega oluliselt turvalisemalt. Suuresti just minu jaoks tuttava treenerite tiimi tõttu.

Kas Sa vajasid enne nõusoleku andmist pisut mõtteaega või käiski kõik niivõrd kiirelt ja sujuvalt?

Ma ei pidanud selle otsuse üle kuigi palju mõtlema. Pidin möödunud suvel ju pikalt omaette toimetama ja läbima pärast puusaoperatsiooni küllaltki vaevalise taastusprotsessi. Sellest tulenevalt ei ole ma ka veel oma parimas vormis. Mängin kaks minutit ja olen juba justkui “suremas”, kuid eks ma üritan minna samm-sammult paremaks ning anda iga päev endast parima, et meeskond õnnestuks.

Kas suvel läbi tehtud puusaoperatsioon avaldab endiselt Su mänguvormile mõju ja takistab Sul mängu sajaprotsendiliselt nautida?

See operatsioon oli mul juulis ehk sellest on tegelikult juba üpris palju aega möödas, aga loomulikult võtab sellest võitjana väljumine pisut aega. Tunnen end tegelikult juba päris hästi, aga pean ennast Heiko (Rannula) mängujooniste ja nõudmistega paremini kurssi viima. Püüan neid jooksvalt meelde tuletada. Vigastusest tagasitulek pole kunagi kerge. Proovin olla avatud meelega ja vajadusel ka abi küsida. Tiimikaaslased on selles osas väga toetavad ja minu jaoks igati olemas. Proovin neile samaga vastata. Tänane mäng (Kalev/Cramo jaoks valusa kaotusega lõppenud kohtumine Tartu Ülikool Maks & Mooritsa vastu – toim.) oli vaimselt väga raske. Usun, et oleme hea sats, aga meil on veel nii palju asju, mida parandada.

Kuivõrd keeruline oli Sul pärast sellist pausi platsile naasta ja läbi nende raskuste ka vaimselt selget meelt hoida?

See oli raske. Mul oli ütlemata palju individuaalseid trenne, mis panid mind tundma puudust reaalsest ühtekuuluvustundest, mis meeskonnast osa olles tekib. Igatsesin seda väga. Individuaaltreeningud on oma olemuselt ikkagi väga erinevad, mistõttu tundsingi puudust nii treeneritest kui ka meie ühistest naljadest.

Kui kaugel Sa praegusel hetkel oma täispotentsiaalist oled?

Ütleksin, et olen hetkel ainult 60% juures. Tunne on ju justkui hea, aga tean, et saan panna oluliselt rohkem juurde. Tean, et saan varsti oma vastupidavuse ja võhma taas üles ning suudan peagi palju rohkem joosta.

Kalev/Cramo kui Eesti esiklubi esindamine ja järjepidevalt kõrgete ootuste täitmine on juba eos üsna vastutusrikas ülesanne. Kuivõrd raskeks muudab Sinu olukorra veel asjaolu, et Sa lisandusid meeskonda keset hooaega?

Keset hooaega uude satsi lisandumine ja sinna päriselt ka edukalt sulandumine on alati raske, aga õnneks olin ma Kalev/Cramo tänavuse hooaja mänge juba päris palju vaadanud. Mulle meeldis see mängupilt, mis mulle vastu vaatas. Seda vaadates tundsin, et tahan ka sellest osa saada.

Mis võiks Sinu hinnangul olla Kalev/Cramo suurim mõjutegur, mis muudab selle meeskonnaga liitumise niivõrd ihaldusväärseks?

Ilmselt on selleks asjaolu, et meil on teistest pisut rohkem turniire ning me saame reisida ja mängida väga heade meeskondade vastu. Nii linn kui ka organisatsioon tervikuna on samuti väga heal tasemel.

Kas Sa tunned platsil tegutsedes, et Sul on peatreeneri vankumatu usaldus? Annab ta Sulle eduka comeback’i elluviimiseks piisavalt aega?

Jah! Eks pean ise ka seda võimalust paremini ära kasutama, sest tunnen, et minu võimuses on oluliselt rohkem. Eks meil muidugi ole ka hullumeelsed trennid ja palju mänge, mis teevad graafiku küllaltki intensiivseks. Kuidagi aga peab ju mängudeks valmistuma ja seetõttu proovimegi kasutada vahetult enne mänge pisut lihtsamaid treeningtaktikaid.

Sinu senine karjäär on küllaltki muljetavaldav ja Sa oled satsi üheks kogenumaks mängumeheks. Kas need võivad olla peamised faktorid, mis motiveerisid Heiko Rannulat taas Sind enda ridadesse värbama?

Jah, usun küll. Ta juba andis mulle mõista, et aitaksin tal mängijatega rääkida ja neid motiveerida. Olen justkui kõigi suurem ja vanem vend. Eks muidugi oleneb ka mängumehest – mõni ei vaja teistelt tagasisidet ja motiveerimist, teisel jällegi on seda väga vaja. Täna (mängus Tartu Ülikooli vastu – toim.) olid ka tegelikult kõik natukene pinges. Sellistel hetkedel peakski pink toetama ja hüüdma kasvõi: “Saame, saame!”. Peame ise oma mõtteviisi muutma.

Millised võiksid olla Sinu muud mängulised elemendid, mis aitavad selle meeskonna tervikuna toimima saada?

Ma proovin oma kohalolekuga alati rünnaku toimima panna. Täna me ei suutnud seda nii hästi teha. Meil tekkisid pisivead, aga just need pisikesed detailid ja eksimused teevadki suures pildis ühest meeskonnast kaotaja. Proovin anda oma panuse kõva võitluse, lauapallide noppimise ja kaitsemänguga. Hetkel ma niivõrd palju viskeid isegi ei võta, sest proovin alles oma vormi tagasi saada. Palli püüdmise järel koheselt visete võtmine on ühtlasi miski, mida saan veel parandada. Proovin meeskonna jaoks olemas olla ka oma õpetussõnade ja nõuannetega. Vahel nad küll küsivad, miks ma seda teen, aga olen saanud peatreenerilt selles osas rohelise tule (Muigab.).

Hooaja esimene pool pole vigastuste ja väljakukkumiste näol olnud Kalev/Cramo jaoks just ülemäära lihtne. Milline tundus Sinu liitumisel meeskonna seis?

Loomulikult nägin liitudes, milliste raskustega meeskond pidi hakkama saama, kuid ma tean, kuidas see sats treenib… Need mängijad treenivad nagu hullud! Olin selleks kõigeks valmis. Peamiselt keskendusingi sellele, kuidas saaksin mina enda olemusega tuua meeskonda lisaenergiat. Meil on nii palju mänge ja trenne – peame selle kaootilisuse juures püsima targad ning mõtlema väljaspool treeningsaali ka taastumisele ja vaimsele poolele. Enda hooaja esimeses mängus Keila Korvpallikooli vastu jäin ma selle kõigega hätta ja viskasin isegi kõige lihtsamad visked mööda…

See oli ju pärast puusaoperatsiooni Sinu esimene mäng. Iseendaga ülemäära karm olemiseks pole selles olukorras vast põhjust?

Ma tean, aga tegelikkuses peaksin olema targem. Oleksin võinud võtta oma aja ja olla lõdvestunud, aga olin selle asemel nagu metsloom. Püüdsin teha kõike ja korraga. See oli minu enda viga.

Kuivõrd palju erineb tänavune meeskond 22/23. hooaja Kalev/Cramost?

Ütleksin, et tänavune sats on väga erinev. Ma ikka veel õpin, kuidas tiimikaaslased mängivad, tegutsevad ja mind platsil kuulda võtavad. Arvan, et oleme heal teel. Loomulikult saan ka mina aja jooksul paremasse vormi ja hakata viimaks jälle normaalselt jooksma. Muutume kõik koos samm-sammult paremaks.

Kas Sa oled nõus sel hooajal leviva hinnanguga, et Eesti meeskonnad on jõudnud omavahel oluliselt võrdsemasse faasi?

Võib-olla tõesti, aga ma siiski usun, et Kalev/Cramol on palju potentsiaali, mida me lihtsalt pole jõudnud veel kasutada. Kui seda parandame, oleme palju parem meeskond.

Millist edu Sa meeskonnale ennustad?

Meil on veel nii palju arenguruumi ja peame tegema selle nimel palju tööd. Kui seda teeme, võib juhtuda suuri asju! Mõistan, et meil on palju mänge ja eks vahel olegi raske keskenduda. Alati leidub mõni mängija, kes on pisut omas mullis, ja igale mängule sajaprotsendiliselt keskendumine ongi raske, aga tunnen, et kui endas seda poolt parandame, siis võime olla suurepärane meeskond.

Ehk kui need eelnevalt mainitud pisikesed detailid kontrolli alla saada, jäävad ka üllatuslikud kaotused tulemata?

Jah, kindlasti. Kui näeme, et üks meist reageerib liiga palju, peaksid ülejäänud neli väljakul olevat kutti omakorda reageerima ja teda aitama. Peame omavahel rääkima. Me ei saa oodata, kuni kohtunikud meile midagi annavad. Peame edasi mängima. Saime täna ka mängu juba peaaegu kätte, aga just need väikesed vead ja halvad otsused tõid meile selle valusa kaotuse. Kui suudaksime olla lõpuni mängus, oleksime suurepärased. Oleme vahel lihtsalt natukene liiga emotsionaalsed.

scroll to top