Close

INTERVJUU | Olude sunnil kolmel erineval positsioonil mänginud Kaspar Treier: olen töömees ja teen seda, mida küsitakse

-Kaspar Treier | Foto: fiba.basketball

Eesti meeste rahvuskoondise särgi tõmbas 2025. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril teiste seas selga ka muidu igapäevaselt Itaalias klubikorvpalli mängiv 24-aastane Kaspar Treier. Sassari Dinamo meeskonnas leiba teeniv eestlane rääkis vahetult enne Põhja-Makedoonia ja Leedu mänge antud intervjuus Korvpall24.ee portaalile oma koduklubi keerulisest hooajast, isiklikest etteastetest ja eelistatud positsioonidest mänguplatsil. 

203 cm pikkune Treier mängib Sassari meeskonnas juba neljandat järjestikust hooaega. Tänavu on eestlase arvele jäänud Itaalia meistriliigas keskmiselt 13,5 minutiga 4,5 punkti ja 1,8 lauapalli. Klubiga korvpalli Meistrite liigas kaasa teinud Eesti mängumees sai eurosarjas veidi suuremat rolli kanda ning keskmiselt 16 minutiga jäi tema arvele 5 silma, 2,4 lauapalli ja 0,9 korvisöötu.

Itaalias klubikorvpalli mängiv Treier rääkis meile, mis tundeid koondisepaus temas tekitab ja kuidas keha külmale Eesti kliimale reageerib. Muuhulgas tuli jutuks hooaeg Sassari klubis ning saime teada, miks pole eestlase arvates asjad kulgenud nii positiivselt, kui oleks lootnud, ja mis on võimalikud põhjused selle taga, et klubi hooaeg ei ole õnnestunud. Lisaks rääkisime 24-aastase Treieri enda rollist meeskonnas, positsioonist väljakul, tuleviku väljavaadetest ning Eesti koondise esindamisest.

Kaspar, tulid koondisepausiks soojast kliimast külma kätte. Kuidas keha sellele reageerib?

Ma arvan, et hästi. Eks ma olen paar korda libisenud (Naerab.). See nõuab harjumist, aga tegelikult ei ole hullu midagi ja saalis on ikka soe ju.

Kas emotsionaalselt on tore tulla korraks klubi juurest koondise juurde? Pea saab puhtaks?

Pea saab puhtaks, saab natukene kodus olla ja eesti keelt rääkida. Meil on väga äge punt koos, kus kõik saavad kõigiga läbi ja saab nendega koos aega veeta. Trennis on ikka raske, nagu ka klubi juures, aga niimoodi on kuidagi palju lõbusam trenni teha.

Räägi oma senisest hooajast Sassaris. Eriti positiivselt pole asjad vist läinud, pigem kehvasti?

Pigem tõesti kehvasti, aga ega sinna midagi väga parata saa. Olen seal endast kogu aeg maksimumi andnud. Aga pole hullu, panen samamoodi edasi ja loodan, et mänguminutid tõusevad.

Aga mille taha see mänguaeg siis jäänud on? Kas vahepeal said teiste meeste vigastuste tõttu rohkem mänguaega? Vahepeal oled hooaja jooksul saanud rohkem minuteid ja vahepeal on täielik ikaldus.

Seal võib igasuguseid põhjuseid olla. Kui Ousmane Diop sai vigastada, siis mina sain paar kuud “viie” peal mängida, aga siis said kõik terveks ja treener otsustas “nelja” peal mängitada pigem kreeklast (Vassilis Charalampopoulos) ja ameeriklast (Alfonzo McKinnie), kelle vahetusmees ma olin. Põhjused põhjusteks, mingil määral saan neist isegi aru, aga see hooaeg on meil ka võistkonnana väga raske olnud. Me pole kuidagi oma rütmi kätte saanud ja pole suutnud oma hooaega ümber pöörata, nagu me seda eelmistel aastatel teinud oleme.

Kas probleemid algavad kaitsest või ei suju rünnakul?

Mitte kuskil ei suju (Naerab.). See on igatpidi mõistetav, et kaitses tuleb vigu sisse, aga tähtis on see, kui palju. Rünnakul on ka nii, et alati saaks paremini, aga meil ei suju kuidagi. Probleeme on ka mentaalse poolega, sest kui sa juba seal tunnelis oled, siis on raske tunneli lõppu näha. Treenerivahetusega vahepeal tundus, et tunneli lõpust juba paistab natuke valgust. Ütleksin, et ühes viimases mängus Tortonaga mängisime 30 minutit head korvpalli, aga siis tuli 10 minutit mitte nii head korvpalli ja sinna see mäng läks. Aga ma ikkagi loodan, et saame need vajalikud võidud kätte, sest play-off pole tegelikult üldse kaugel. Samas tuleb ka allapoole vaadata, sest oleme vaid kahe kaotuse kaugusel sellest, et alla kukkuda. Peab hagu andma.

Itaalia liiga on vist selline, kus isegi siis, kui hooaeg on untsu läinud ja enam kuhugi pürgida ei ole, ei saa ikkagi lõdvaks lasta, sest muidu leiad ennast pärast esiliigast. Nagu Sa ise ütlesid, siis väljakukkumine on kahe kaotuse kaugusel.

Ei, kohe kindlasti mitte. Liiga on väga tihe ja sel aastal võib-olla isegi rohkem kui eelmisel. Eelmisel aastal kukuti alla 22 punktiga, aga niimoodi arvutada ei tohi. Milano on nüüd uuesti tõusnud, aga ühel hetkel olid nad alles üheksandal positsioonil ja oleksid sellega play-off‘ist välja jäänud. Kõik mängud on väga tähtsad ja ei ole ühtegi sellist mängu, kuhu sa lähed mõtetega, et siit tuleb nüüd lihtne võit. Arvan, et selliseid mänge pole isegi Milanol või Bologna Virtusel.

Kas Sassaris pandi siis komplekteerimisega puusse või miks teil see hooaeg nii raskelt on tulnud?

Ma ei ütleks, et komplekteerimisega on probleeme olnud. Mängijatega pole otseselt puusse pandud. Kõik on toredad mehed ja oskavad korvpalli mängida, aga hooaja alguses olime kõik vigased. Kui oli vormi jõudmise hetk, siis meeskonna liidrid olid vigased ja pärast olime teiste võistkondadega võrreldes sammukese võrra tagapool. See on ilmselt kõige suurem probleem, mida ma oskan välja tuua. Kõik muu on treenerite arutada.

-Kaspar Treier | Foto: fiba.basketball

Sa ütlesid, et lappisid vahepeal “number viie” positsiooni. Kuidas Sul see välja tuli, kuidas meeldis ja kuidas hakkama said?

Mingil moel sain ikka hakkama, aga kui aus olla, siis ei meeldinud. See on ikka hoopis teistsugune roll kui “neli”. Uue treeneri käe all olen nüüd kaks mängu hoopis “kolme” peal mänginud ja “nelja” pealt “kolmele” liikuda on lihtsam kui “nelja” pealt “viiele”. Oli õnnestumisi, aga oli ka mänge, kus ma ei saanud üldse hakkama.

Aga kehaliselt Sulle suurte meestega korvi all maadelda meeldib või pigem hoiaksid kontaktist eemale ja paneksid pick and pop‘i pealt kolmeseid?

Mul pole sellega mingeid probleeme. Kui öeldakse, et mängiksin korvi all, siis mängin korvi all, kui öeldakse, et pop‘in, siis ma pop‘in.

Peaasi, et mängida saab?

Tegelikult küll. Enda arvates oleks mind mõistlikum mingites situatsioonides pop‘ima panna ja mingites situatsioonides mitte, aga see on treeneri otsustada. Minul selles osas suurt eelistust pole. Ma olen töömees ja teen seda, mida küsitakse.

Oled Sa tuleviku peale ka mõelnud? Kui kaua Sul veel lepingut jäänud on?

Leping saab sel aastal läbi ja veel pole mõelnud. Võtan ikka üks päev korraga, aga kõike võib juhtuda.

Klubi poolt pole veel jutule tuldud lepingupikendusest rääkima?

Ma pole sellest kuulnud. Tean, et mu agent on nendega tihti ühenduses, aga samas tean, et minu agent ei tüüta mind selliste asjadega. Täitsa võimalik, et see on jutuks tulnud, aga mis sealt välja tuli, seda ei tea ja ei tahagi teada.

Tahad keskenduda platsil toimuvale?

Minu töö on pall korvi visata (Muigab.).

Sul on Itaalia mängija pass. Kas see hoiab Sind ka edaspidi Itaalias mängimas või tahaksid proovida ka teisi liigasid?

Kindlasti tahaksin ka teisi liigasid proovida, aga see Itaalia pass annab mulle seal selge eelise. Itaalia mängijana olen ikkagi hinnas ja kuskile teise liigasse on raskem minna, sest ma pole ennast nii palju tõestanud ja näidanud, kuna ma pole väga palju mängida saanud. Aga samas võib kõike juhtuda. Koondise mänge vaadatakse ka kindlasti.

Kas koondisesse tulemine on raske ka? Siin loodad ilmselt suuremat rolli, kui Sul viimasel ajal klubis on olnud. Või on koondises konkurents “kolme”-“nelja” peal samuti väga kõva?

Konkurents “kolme”-“nelja” peal on suur. Lihtsam ta pole, aga samas raskem ei saaks ka olla.

Koondises Sind ilmselt “viie” peale ei panda, meil on Euroliiga tsenter olemas.

Jah, seda küll. Aga eks aeg näitab, väga palju ma sellele ei mõtle. Lihtsalt anname endast kõik ja üritame võita.

scroll to top