Close

INTERVJUU | Kaspar Treier koondise “hirmutavast” liidrist, uuest hingamisest ja enda tulevikust Sassaris

-Kaspar Treier | Foto: Ekraanitõmmis

Eesti koondise põhiviisiklane Kaspar Treier on koos Sassari Dinamo meeskonnaga Itaalia kõrgliigas tänavu teinud korralikku üles-alla sõitu, kui klubi oli sunnitud hooaja kestel vahetama peatreenerit ning mitmeid põhimehi. Viimasest viiest liigamängust neli võitnud Sassari on tõusnud tabelis play-off‘i kohtade eest võitlema ning Treieri sõnul on hingamine klubis muutunud.

23-aastase ja 204 cm pikkuse suure ääre isiklikud mänguminutid on uue peatreeneriga kõvasti kõikunud. Kui mõnes kohtumises saab Treier väljakule vaid minutiks-paariks, siis näiteks karikavõistluste veerandfinaalis Milano vastu sai meie mees avaviisikus alustades platsil olla koguni 30 minutit ning viskas 11 punkti ja hankis 6 lauapalli.

Treieri selle hooaja parim mäng oli 9. jaanuaril Cremona vastu, kus ta 18 minutiga viskas 14 punkti ja hankis 4 lauapalli. Hooaja keskmised näitajad on hiljutistes koondisemängudes Poola vastu vastavalt 6 ja 11 punkti kogunud eestlasel aga 9,4 minutit, 3,6 silma ja 1,6 lauapalli.

Korvpall24 portaalile just koondise treeningul pikema intervjuu andnud Treieri sõnul sooviks ta loomulikult rohkem mänguminuteid, nagu ilmselt iga teine tippkorvpallur. Meie mehel on Sassariga üks aasta lepingut veel ees, aga kontrahtis on sees ka teatavad võimalused asjad ümber vaadata nii tema enda kui ka klubi poolt.

Kaspar, kui eelmises koondiseaknas rääkisime, siis oli Su koduklubi suurte muutuste tuules (Demis Cavina asemel tuli peatreeneriks Piero Bucchi – toim.). Kas nüüd hakkavad Sassaris asjad paika loksuma?

Jah. Uus treener tõi meile rahulikkust ja võttis pinged maha. Paar mängijat vahetati ka välja, see muutis ka kindlasti asja. Aga pigem tõi muutuse uus treener ja tema tööeetika. Aga ikkagi on raske, sest kui hooaega niimoodi alustada, siis on seda kõike keeruline muuta. Siimul (Siim-Sander Vene – toim.) ja Varesel läks väga hästi, sest nad suutsid selle muutuse kuidagi teha ja see on väga hämmastav. Arvan, et meil on ka ikka paremaks läinud.

Ütlesid, et uus treener võttis pinged maha. Millest need pinged tekkisid ja kuidas väljendusid?

Natuke oli närvilisust võistkonnakaaslaste vahel. Eks eelmise treeneri käe all olid suured pinged neil mängijatel, kes said rohkem mänguminuteid ja kellest palju oodati. Toon näite – (Eimantas) Bendzius ei olnud hooaja alguses statistiliselt väga efektiivne, aga nüüd on ta päris kõvasti mängima hakanud ja heade protsentidega viskama hakanud.

Kuidas Sinu isiklik roll on muutunud?

Kui ausalt ütlen, siis eriti polegi. Viimased kaks mängu sain üsna vähe minuteid. Roll on põhimõtteliselt sama ja pole eriti paremaks ega halvemaks midagi läinud.

Kas uue treeneriga on teil omavahel jutuajamisi olnud, kus ta on öelnud, mida ta Su käest ootab? Kas mänguminutid võiks ka suureneda?

Treenerid ei otsusta asju ühte mängijat silmas pidades, vaid ikka kogu meeskonda silmas pidades. Erinevatel põhjustel nad mulle viimases kahes mängus nii palju mänguminuteid ei leidnud, kui ma oleksin soovinud. Aga see on arusaadav, sest võistkond peab hästi mängima.

Sassari on eduka ajalooga klubi. Kas selle hooaja kehv esimene pool on toonud pinged klubi seest või hakkasid fännid ka suruma, et peatreener lahkuks ja midagi muutuks?

Seda survet tuli tegelikult igalt poolt. President on meil väga rahulik mees ja üritas pingeid maha tõmmata ning otsuseid võttis vastu täiesti viimasel hetkel. Sealt seega ei survestatud, aga fännidelt tuli kõvasti meeldetuletust, et Sassari Dinamo on kõva värk ikka. Ja fänne on meil palju. Kindlasti ei tulnud olukorrale kasuks ka viimased hooajad, sest kui kogu aeg esineljas oled ja ühel hetkel leiad end tabeli lõpust, siis on keeruline.

Põhimõtteliselt kui Sul on Serie A-s kõva ajalooga klubi, siis peadki kogu aeg hästi mängima ja kui ei mängi, siis on jama majas?

Tegelikult ma arvan, et päris nii ei ole. Kõik sõltub sellest, millised ootused hooaja alguses pannakse. Rahalises mõttes ma isegi ei tea, kas meie eelarve oli varasemast suurem või väiksem, aga kõikide silmis oli võistkond suuteline esiviie seas olema ja ilmselt seetõttu need pinged tulidki.

Kas nüüd tunnetate, et need muudatused on fännid maha rahustanud ja on tekkinud uus lootus?

Jah, kindlasti. Üleüldiselt on ju nii, et kui võidad, on kõik hästi ja kui kaotad, on kõik halvasti. Õnneks meil nüüd suuri mõõnasid pole olnud. Oleme küll mõne mängu kaotanud, aga võite on viimasel ajal ikka rohkem kui kaotusi ja see on kindlasti hea.

Kuidas selline surve meeskonna sisekliimat mõjutab? Kas tekkis mängijate vahel ka sõnelusi või oli meeskond ühtne?

Meil oleme mina ja Diop ainsad noormängijad. Ülejäänud on vanemad, kellel on palju kogemusi. Just Itaalia mängijad olid need, kes hoidsid asjad garderoobis kontrolli all ja omavahel küll mingiks ütlemiseks ei läinud.

Kes need liidrid teil on?

Garderoobiliider on meil Giacomo Devecchi, kes on Sassaris mänginud 17 aastat, millest viimased 10 aastat on kapten olnud.

Aga ütleme, et tuleb mõni mängumees Ameerikast ja vaatab, et mingi Itaalia vanamees tuleb talle õpetama, kuidas asjad käivad. Kas keegi on talle ka vastu plahvatanud stiilis, et mis mees sa oled, ma panen 30 punkti ja tean ise, kuidas asjad käivad?

Meil selliseid probleeme pole tekkinud ja arvan, et ei teki ka. Kui Giacomo oleks väga keevaline, siis oleks asjad võib-olla teistmoodi, aga ta on väga rahulik ja tore inimene ning selliseid probleeme ei teki.

Kes Eesti koondises selline garderoobiliider on, keda kõik kuulavad?

Ma ei tea, kas tohib neid saladusi välja rääkida (Muigab.). Siim(-Sander Vene) on see kutt, ma arvan. Koondises meil ju igal aastal mängijad muutuvad ka ja olukorrad on teised, aga arvan, et kapten on see, kes teistesse natuke hirmu toob (Naerab.).

Kas Siim-Sander on siis hirmutav mees?

Ei, see oli ikka naljaga pooleks öeldud.

Räägimegi natuke Siim-Sanderist ja Varesest. Kuidas Sa kõrvalt vaatad seda, et hooaja algus oli neil väga kehv ning pärast suuri muudatusi on nüüd kõik vastupidi. Kuidas see saab võimalik olla?

Pole õrna aimugi. Ausalt ka, ma ei tea. Mulle tundus pärast seda, kui nende neli põhiviisiku ameeriklast ära läksid, et seal hakatakse juba alla andma. Aga näed, vot, pärast Siim-Sanderi ja uue peatreeneri tulekut kõik muutus. Vingeks teeb selle asja see, et Varese mängitab hästi palju ka noori. Itaalias tavaliselt istuksid noored taolises seisus pingil ja antaks vanakestele see olukord lahendada, aga neil treener suudab kõiki mängitada. Neil on vist 2003. ja 2004. aastal sündinud poisid päris põhiviisikus ja mängivad korralikke mänguminuteid.

Kas te Sassaris jälgite kohe päris tähelepanelikult, kuidas Varese teiega suhteliselt samasuguses olukorras toimetanud on? Räägite te üldse meeskonna sees konkurentide käekäigust?

Otseselt nendest ei rääkinud, kuna meie olukord muutus natuke varem. Kui oleks nüüd muutust vajanud, siis oleks ehk rääkinud rohkem.

Kui suur löök oleks Sassarile play-off‘ist eemale jäämine?

Vot ma ei teagi (Muigab.).

Kas play-off‘i pääsemine on hetkeseisus mõõdupuu, mille järgi saab otsustada, kas hooaeg läks korda või mitte? Mis on teie hooaja teise poole eesmärk?

Arvan, et play-off võikski olla see eesmärk. Ausalt öeldes ma ei oska öelda, et kui me play-off‘ist välja jääme, siis kas hooaeg kuulutatakse läbikukkunuks või mitte. Aga arvan, et oleme selleks suutelised ja teeme kõvasti tööd, et sinna jõuda. Olukord on meil hetkel üpriski hea ja mänge on veel palju jäänud pidada.

-Kaspar Treier | Foto: Siim Semiskar

Sul isiklikult on üks aasta veel lepingut Sassaris?

Jah.

Kui hooaja teisel poolel jäävad mänguminutid endiselt kasinaks, siis kas tekib hinges ka väike rahutus?

Eks ikka. Mänguminutid on korvpalluri jaoks olulised ja muudavad elu rahulikumaks. Hooaeg tuleb ära lõpetada ning siis maha istuda ja otsustada, mis edasi. Mul on küll lepingus üks hooaeg veel jäänud, aga väljaostuvõimalus on olemas ja eks näis, mis edasi saab ja mis plaanid mul ja klubil on.

Kuidas see dünaamika käib, kui Sa oled oma mänguminutite või millegi muu pärast rahulolematu? Kas annad agendile teada, kes suhtleb klubiga või marsid ise direktori uksest sisse ja lööd rusika lauale? Või noormängijatel need asjad päris nii ei käi?

Arvan, et isegi vanadel mängijatel need asjad päris nii ei käi (Muigab.). Tegelikult ma ei oska öelda, aga äkki ikka läbi agendi. See oleneb hästi paljudest erinevatest asjadest ja on keeruline olukord. Agent kindlasti aitab ja survestab vajadusel võistkonda näiteks. Eks neid võimalusi on.

Räägi veidi üldiselt Itaalia liigast. Kas keegi on suuteline Milanole vastu saama? Kas Bologna on hetkel selles hoos või sellist üllatust nagu mullu sel hooajal ei tule?

Ma isegi ei nimetaks eelmist aastat üllatuseks. Milanol oli väga pikk ja keeruline hooaeg selja taga ja nad jõudsid finaali väsinuna. Virtusel oli vastupidiselt kõva duhh peal. Sel hooajal võib ka olla meeskondi, kes üllatavad. Nii ühele poole see asi ei lähe. Virtusel on palju vigastusi olnud ja pole vist saadud korralikult trennigi teha. Lõpuks on tähtis see, kes viimase mängu võidab, mitte see, kes praegu võidab.

Kui Sa Euroliigat vaatad, siis kas hoiad Milanole pöialt või vastupidi, loodad, et neil halvasti läheks, kuna nad on otsesed konkurendid?

Hoian ikka pöialt neile. Milanos on tegelikult palju tuttavaid ka ja mängu eel on nendega äge rääkida.

Kes on Sinu jaoks Itaalia liigas kõige ägedam vastane?

Väga lihtne vastus on, et Milano. Seal saab mängida (Sergio) Rodriguez’i, (Nicolo) Melli ja Kyle Hinesi vastu. See on veidi teistmoodi, kui mängida mõne muu meeskonna vastu. Natuke uhkem, ägedam ja raskem. Sealt õpib palju.

Legendid ei ole niisama legendid?

Jah. Legendid on ikka midagi korda saatnud, et nad saaksid legendid olla.

scroll to top