Eesti korvpallikoondis lõpetas Tondiraba jäähallis peetud olümpiamängude eelvalikturniiri alagrupikohtumised magusa 67:65 võiduga Iisraeli üle, mis tagas koha Poolas toimuva play-off-turniiri poolfinaalis. Kodusel turniiril mitme põhimeheta mänginud Eesti koondise põhitsentriks kerkis 26-aastane Mihkel Kirves, kes viskas mängus Iisraeliga kaheksa punkti ja võttis viis lauapalli, neist neli ründelauas. Korvpall24.ee portaal usutles mängumeest vahetult pärast võidukat kohtumist.
Sel sügisel BC Kalev/Cramo särki selga tõmbav Kirves on Eesti klubidest esindanud seni vaid Pärnut, kelle eest tegi ta debüüdi juba hooajal 2012/13, olles tollal vaid 15-aastane. Tunamullu aitas Kirves suvepealinna klubi ajaloolise esimese Eesti meistritiitlini. Sinna vahele jäi ka põgus seiklus Slovakkia ja Tšehhi kõrgliigas hooajal 2019/20. Eesti koondises debüteeris kahemeetrine korvpallur 2018. aastal, kuid võistkonna põhitegijate sekka pole ta seni kuulunud. Maik-Kalev Kotsari, Kristjan Kitsingu ja Rauno Nurgeri puudumisel otsustas rahvusmeeskonna peatreener Jukka Toijala aga anda Kirvesele varasemast oluliselt suurema rolli.
Uurisime peagi Poola poole teele asuvalt Kirveselt, kui ootamatu oli tema jaoks senisest suurema vastutuse võtmine. Samuti rääkis ta, kuidas oli mängida Roman Sorkini-suguste Euroliiga meeste vastu, kuidas ta enda mänguga rahule jäi, kuidas suutsid Eesti koondislased ennast koguda pärast Tšehhilt saadud kaotust, keda ootab ta järgmiseks vastaseks ja kas tema jaoks on kergem mängida kodupubliku ees või hoopis võõral väljakul.
Mihkel, kas see, et oled koondises põhitsentri rolli kerkinud, on endalegi veidi ootamatu?
Me olime veebruari aknas sarnases seisus. Ma annan endast parima ja proovin aidata koondist nii palju kui võimalik. (Maik-Kalev) Kotsarit ma ilmselgelt ei asenda, aga annan endast kõik, et saaksin nii kaitses kui ka rünnakul olla võistkonnale efektiivne ja kasulik.
Kas selliste Euroliiga meeste vastu nagu Roman Sorkin on keerulisem mängida kaitses või rünnakul?
Pigem kaitses. Rünnakul olen ikkagi küllaltki liikuv mängija. Ma ei usu, et ta nägu ees palli üle toomisega väga pingutab. Rünnak käib üsna palju läbi tema ja ta on seal fookuses. Kaitses on tema vastu raskem, sest tal on suur keha. Kui täna oleks teisiti läinud, siis ma oleks endale kõvasti tuhka pähe raputanud, sest mingid olukorrad sai liiga lihtsalt ära tõstetud.
Aga samas andsid oma tip-in‘ide ja ründelaudadega palju head energiat. Kas see oli see element, mis Sul enda arvates nendes kolmes mängus kõige paremini välja tuli või jäid millegi muuga rohkem rahule?
Jah. Ründelauas käisin isuga ja on tore, et midagi ka näppude vahele jäi (Muigab.). Aga nagu juba ütlesin, siis kaitsemänguga ma tegelikult rahule ei jäänud. Oleksin saanud paremini mängida, aga mul on väga hea meel, et me selle võidu kätte saime ja siit Poolasse edasi lähme.
Kuidas koondis kõrvaltvaata jaoks niimoodi ümber sündis? Tundus, et esimeses mängus oli hull närv sees ja energiat üldse polnud, aga kahes järgmises mängus jällegi oli.
Ma ei teagi. Me rääkisime ja tegelikult mingit suurt pinget poleks ju tohtinud peal olla. Eks meil ole puudujaid ja tsentrite liin on täidetud nii, nagu ta on. Aga puudujaid on kõigil. Arvan, et me rahunesime kõik maha ja lõpuks oli saalis selline atmosfäär, et siin polnudki võimalik kehvasti mängida. Rõhusime kõvasti kaitsele ja selle pealt me selle võidu võtsimegi.
Kas oled sellele ka mõelnud, et Kalev/Cramos hakkad eurosarjas loodetavasti põhimõtteliselt iga nädal selliseid mänge saama?
Kalev/Cramo peale polegi veel väga mõelnud. Praegu olen siin ja aitan koondist nii palju kui võimalik. Praegu mõtlen järgmisele mängule Poolas. Kui me sealt tagasi tuleme, siis hakkan vaatama juba Kalev/Cramo asju, kellega me siis mängime ja kuidas siis asjad edasi lähevad.
Kui palju olete juba võimalikke vastaseid teisest grupist vaadanud või mängijateni pole veel infot jagatud?
Mingite asjadega hoiad ennast ka ise kursis. Arvan, et meile tuleb vastu koduvõistkond Poola, aga eks varsti saame täpselt teada, kes meile seal vastu tuleb.
Mis on mängija jaoks kergem, kas sellises katlas kodupubliku ees mängida või minna Poolasse ja seal võõrana mängida? See on vist erinev pinge?
Ma ei teagi. Soomes mängisime ka 6000 inimese ees, aga soomlane on kuidagi vaiksem ja sellist atmosfääri, nagu siin oli, ei tundnud. Siin oli väga mõnus mängida. Ma ei kujuta ette, mis Poolas saab, aga eks me lähme sinna ja vaatame. Meil pole mingit pinget peal. Lähme mängima oma parimat mängu, alustame kaitsest ja vaatame, kuhu mängu lõpuks jõuame.




