Mark-Andreas Jaakson on järjekordne pallur, kes sel hooajal on saanud Viimsi meeskonnas esile tõusta. Jaaksoni mänguminutid on võrreldes eelmise kahe hooajaga kasvanud hoogsalt. Rohket mängupraktikat ta omal ajal USA Mississippi ülikoolist ära tulles kodusesse liigasse otsima tuligi.
Jaakson jääb väljakul silma oma töökuse ning võitlusega. Ta ei ole väga häälekas pallur, aga hea mäng räägib ise mehe eest. Keskmiselt toob pallur Optibet Eesti-Läti liigas 26 minutiga 10,7 punkti, 2,9 lauapalli ja 1,3 söötu mängus ning kaheseid tabab koguni 56,3%. Pärast detsembri alguses saadud võitu Läti Ülikooli üle hingab 13. kohal olev Viimsi juba päris tõsiselt kuklasse Pärnu Sadama ning BK Liepaja meeskondadele.
Kohtumisel oli kohal ka Korvpall24.ee portaal, kes tegi taaskord hästi mänginud Jaaksoniga intervjuu. Rääkisime pikalt nii kohaliku liiga kui ka USA üliõpilasliiga erinevatest nüanssidest. Muuhulgas on Jaakson õpetust saanud ka endiselt NBA mängumehelt, keda parimatel päevadel hüüti “Baby Barkley”. Jaakson ei jätnud mainimata ka seda, mille eest Viimsis pingile istutatakse ja USA-s hoopis kiita saadakse.
Olid Sa selleks valmis, et hakkad sel hooajal suuri minuteid mängima?
Ma ütleks küll, jah, sest seda ma ootasin ka ja see oli üks põhjuseid, miks Viimsisse tulin. Igal juhul tunnen, et mul on vaja palju mängida.
Mis olid teised põhjused, miks just Viimsisse tulid?
Mulle väga meeldis jutuajamine enne hooaja algust treenerite ning organisatsiooni juhtidega. Tagasiside oli väga positiivne ja tundus, et see koht sobib mulle. Palju ei pidanud mõtlema otsust tehes.
Eelmisel hooajal elasid Pärnus, kus Sa praegu elad? Hotellis?
Ei, mul on oma koht olemas. Olen Tallinna poiss ning selle poolega on korras. Pärnus anti küll elamine klubi poolt.
Millega Sa enda arengus praegu kõige rohkem rahul oled?
Ise arvan nii, et igas aspektis on vaja veel kõvasti juurde panna, praegu pole millegagi rahul.
Mis on need kaks asja, mille kallal kõige rohkem töötad?
Kõige tähtsam on saada stabiilseks, et ei tuleks mingeid ärakukkumisi. Iga trenn, iga mäng pean olema heal tasemel, pean olema valmis pingutama. Teine, mille kallal enim vaeva näen, on kaitsemäng.
Kas Sinu arvates peitub hea viskekindlus pigem kordustes või enesekindluses?
Arvan, et mõlemas. Enesekindlus on muidugi olulisem, aga seda saab ka kasvatada trennides korduste arvuga. Viimsis me õnneks teeme päris palju visketrenni.
Kuidas USA-s selle kõigega oli? Kas kaitsemängule ja jalgade tööle ei pööratud piisavalt rõhku, et pead siin neid asju järele aitama?
No seal oli täitsa teine maailm. Kui ma sinna läksin, siis hakkas kohe tõestamine pihta, et ma juba suudan mängida heal tasemel. Minu positsioonil oli kolm vanemat mängijat juba ees ka ning n-ö poliitilise otsusega pidid nemad oma minutid igal juhul enne mind kätte saama.
Mida positiivset Sa USA-st enda pagasisse said?
Trennid olid intensiivsed ja enda arvates suutsin seda tõestada, et minust saab mängumees. Mängudes sain sellele vaatamata siiski minuteid vähe, aga vähemalt ise teadsin, et saan kõvas konkurentsis hakkama.
Mida USA-s mängijalt oodatakse?
Siin Viimsis hakkab kõik kaitsest pihta, kuid USA-s on natukene teistmoodi. Minult oodati seal head panust nii kaitses kui ka rünnakul. Näiteks kui olid kaitses ülitubli, siis see ikkagi mingit krediiti otseselt ei andnud. Rünnakul pidid vähemalt sama tubli olema või tublim. Kui rünnakul igatpidi tantsid, paned palli jalge vahelt, selja tagant ja kõike seda teed, siis jääd kohe nii publikule kui ka treeneritele silma.
Meil siin on pigem nii, et kui näiteks Ron Laanemaa hakkab palliga tantsima ja söötu ei anna, siis leiab ennast pingilt?
Pigem on see nii küll, jah (Naerab.). USA-s oleksid teised lood.
Mida Sa üldse õppisid USA-s akadeemiliselt?
Õppisin seal ettevõtlust kaks aastat ja seejärel tulin kodumaale tagasi. Õpingud jäid mul lõpetamata ja teadmisi praktiseerinud veel ei ole.
Kui Sina seal olid, kas juba siis hakati üliõpilastele palka maksma?
Ei, mina seda asja veel ei näinud. Minu jaoks on see ka uus teema.
Nägid Sa ülikooliaastatel ära ka mõne tulevase NBA mehe?
Minu võistkonnast pole ükski sinna saanud, aga mul oli abitreeneriks pikalt NBA-s mänginud Clarence Weatherspoon (13 hooaega ja keskmised 11,5 punkti, 7,5 lauapalli ja 1 vaheltlõige mängus – toim.). Ta on ühtlasi ka selle kooli legend. Väga lai ja tugev vend ning treenis meil pikkasid. Näitas liigutusi ning andis meile tarkust juurde.
Mida ta konkreetselt Sulle anda suutis?
See on päris hea küsimus. Ühtegi konkreetset liigutust ei oska välja tuua, kuid kindlasti professionaalsust. Ta oli oma hoiaku ja suhtumisega trennidesse suureks eeskujuks. Platsi kõrvalgi oli hästi avatud ning hea inimene. Rääkis kõigiga viisakalt ning oli meeskonnale suureks toeks.
Ega ta vist raha pärast seda ei teinud seal (1992-2005 karjääri teenistus üle 37 miljoni dollari – toim.), pigem oli tal missioon?
Seda kindlasti ja oli näha ka, et ta ei pea seal olema, vaid ta tahtis seal olla. See hingega toimetamine ning professionaalsus nii platsil kui ka platsiväliselt hakkas silma.
Kas vastaste leeris jäi mõni praegune NBA mees silma?
Neid oli ikka, aga mul ei tule praegu ükski nimi meelde. Samas me nende päris tippsatside vastu ei mänginudki, meie tiim oli pigem selline keskmike hulgas.
Mille järgi seal pannakse paika, et Sinu tiim on keskmik?
Palju oleneb isegi kohast, kus kool asub. Ülikooli suurus mängib rolli, ajalooline edukus, eelmise hooaja tulemused jne.
Kui suures saalis Sa USA-s mängisid?
Võrdluseks võib tuua, et Unibet Arena suurune saal, aga USA mõistes ei midagi erilist – selline keskmise suurusega.
Kui USA-st Eestisse tagasi tulid, siis mis oli kõige teravam erinevus?
Mänguliselt on ikkagi täiesti teine. Seal on hästi atleetide maailm nagu ka NBA korvpall. Süsteemset joonistamist väga treenerite poolt ei tule. Kui siin joonistatakse, siis seal joostakse ning kiirused on veidi teistsugused. Tagamängijad on kiired ja jõulised, panevad nagu püssikuulid üle välja. Põhimõtteliselt kui kahe sekundiga üle välja ei jõua, siis on juba imelik. Sellist asja väga palju ei ole, et kui pall juba üle jõuab, on mängijad kohad sisse võtnud.
Uurisin ka meie Itaalia mängijatelt ning nemad ütlesid, et ka seal hakkavad pigem vaikselt USA tuuled puhuma ja seda atleetide korvpalli tuleb järjest enam sisse. Kas selle ajaga, mis Sa Eestist ära olid, on hakanud ka meil seda rohkem sisse tulema?
Mulle tundub, et natukene on ka meil need asjad siiski selles suunas liikunud küll. Mitte küll väga kiiresti, aga siiski. Kui nooremaid poisse vaadata, kes peale tulevad, siis on ikka atleetlikumad küll.

Millele Viimsi rõhku paneb, kui tahad väljakule pääseda?
Esmalt pannakse rõhku kaitsemängule. Me peame olema agressiivsed, mängima hea energiaga ning ühtlasi ka distsipliinist kinni pidama.
Paistab, et Kaspar Kuusmaa on selle agressiivsusega viga saanud. Mis tal juhtus?
Tal juhtus trennis midagi põlvega, aga ma päris täpselt ei tea, mis seal katki on.
Kas on lootust, et tuleb veel see hooaeg tagasi? Kuusmaa ikkagi kõnnib omal jalal, Gerrit Lehe käib näiteks karkudega.
Minu teada variant on olemas, et ta tuleb veel tagasi see hooaeg. Loodame ja ootame.
Iseloomusta enda mängustiili. Mida treenerid ja meeskond saavad, kui sinu tiimi võtavad?
Ma olen kindel meeskonnamängija. Üritan väljakul igal pool olemas olla, teha kaitses ja rünnakul õigeid otsuseid. Õigel ajal visata ja õigel ajal lõigata. Üritan liigutada palli õigel ajal, et meeskonda paremaks teha. Olen mitmekülgne ja trennides suudan ennast ise tagant sundida, olen distsiplineeritud.
Mida Sa Eesti koondise trennidest enda jaoks said?
Ma käisin Jukka Toijala ajal korvpallikodus. Seal oli hästi palju korvpalli- ja jõutrenni segu. Head töökust ja süsteemsust sain sealt enda jaoks.
Kas ehmatas ära ka, kui soomlane tuli saali ja hakkas Eesti keeles rääkima?
Tegelikult ei ehmatanud üldse. Kui olin Ameerikas, siis ta käis seal ka mul külas ja rääkis juba siis natukene eesti keeles. See oli väga positiivne. Eks ta külastas seal kõiki, kes kusagil toimetasid.
Mis on Sinu pikem plaan?
Olen hooaja enda jaoks selliselt läbi mõelnud, et hooaja sees ei muretse, et kuhu ma järgmiseks jõuda tahan või mis klubis olla. Annan momendil enda maksimumi ja siis on näha, mis variandid lauale tulevad.




