Suve lõpus Eesti U18 tiimiga Ungarist 3×3 korvpalli MM-ilt naasnud ja neljanda koha saavutanud Gerrit Lehe mängis eelmisel hooajal Saksamaa esiliigas Tübingeni Tigersi ridades ning on uueks hooajaks tagasi Eestis, kui tõmbab selga KK Viimsi särgi. Tübingeni Tigers tõusis uueks hooajaks Saksamaa kõrgliigasse, mis Lehe jaoks tähendas, et oli vaja hakata leidma uut mängupaika, sest Tübingeni poolt pakutud viies liigatase poleks olnud tema jaoks piisav.
Lehe mullu kahjuks siiski palju võimalusi esiliiga võistkonna eest ei teeninud, pääsedes väljakule neljas mängus keskmiselt 6,3 minutiks. Aga Lehe kandis rolli Saksamaa tasemelt neljandas liigas Regionaalligas, kus Tübingeni eest 19 väljakul käidud mängus aitas ta võistkonda keskmiselt 9,5 punkti, 3,4 lauapalli ja 1,8 sööduga. Lehe jaoks on uus hooaeg esimene Paf Eesti-Läti liigas ja KK Viimsi tuleb uuele hooajale vastu noore koosseisuga, mis Lehe sõnul oli üks faktoreid valiku tegemisel. Paraku sai Lehe U18 3×3 korvpalli MM-il pronksimängus Sloveenia vastu vigastada, tehes kohtumise lõpus oma puusale liiga. See tähendab, et vähemalt hooaja alguses peab ta mõnda aega olema pealtvaataja rollis (intervjuu ilmumise hetkeks pole Lehe veel Viimsi eest väljakul käinud – toim.).
Korvpall24.ee portaal sai Lehega jutule põhihooaja eel Tallinna Karika turniiril, kui KK Viimsi kohtus poolfinaalis hilisema turniiri võitja Tallinna Kaleviga. Intervjuus 18-aastase mängumehega tuleb juttu U18 3×3 MM-ist ja sellest, mis tunne on olla maailma neljas, mullusel hooajal Saksamaal kogetust, seal jätkamise võimalustest ja nende luhtumisest. Samuti saame teada, mida arvab Lehe uue hooaja eel KK Viimsi käekäigust ning millised on ta ootused uueks hooajaks.
Gerrit, mõnda aega on 3×3 U18 MM-il käigust möödas, aga pole ilmselt hilja küsida, mis tunne on olla maailma neljas?
Tunne on väga mõnus. Võitlesime selle võimaluse välja, kui käisime paar nädalat varem noorte olümpial, siis õnne peale saime selle neljanda koha, aga nüüd võitlesime ausalt välja omale selle neljanda koha. Alagrupis saime Brasiilia ja Maroko (vastavalt 21:16 ja 22:10 – toim.) võidetud, peale mida võtsime ka Serbia ära (20:12 – toim.). See oli meie jaoks üks kõige suuremaid saavutusi. Veerandfinaali võit 22:5 Iisraeli üle oli meie jaoks samuti väga suur asi.
Mida see maailma neljas Sinu jaoks tähendab?
See on selline veider tunne, sest olime tegelikult väga lähedal kolmandale kohale, kuna alles viimase poole sekundiga kaotasime selle mängu. Kokkuvõttes ei võta keegi meilt neljandat kohta ära, see on ja jääb meiega, tuleb uhke olla enda ja teiste üle.
Tuleme tagasi eelmise hooaja juurde, kus mängisid Saksamaa esiliigas. Millise kogemuse sealt kaasa võtsid ja mida see juurde andis?
Kindlasti andis mängutarkust ja küpsust juurde. Peab tunnistama, et esiliigas eriti mängida ei saanud, aga see aeg, mis veetsin nende meeste juures trennides, mängudes jne, õpetas palju. Olen väga õnnelik, et selle käigu tegin. Arenesin nii mängijana kui ka inimesena väga palju. Sain näha, kuidas päris korvpall käib, kuigi ei saanud väga palju mängida. Käies jaanuaris Eestis Balti mere karikaturniiril mängimas, sain aru, mis vahe on mängida meeste ja noorte vahel. Arenguruumi on, kuid see andis arengule suure hüppe juurde.
Kui Sa võrdleksid Saksamaa esiliiga taset Eesti kõrgliiga või esiliiga tasemega, siis milline on vahe?
Kui Saksamaa esiliigat ja Eesti-Läti liigat võrrelda, siis ma oma tiimi Saksamaal paigutaks siin liigas keskmike või lausa natukene kõrgemate hulka. Sealses esiliigas liiguvad rahad päris suurtes summades – on mängijaid, kes teenivad 90 000 eurot aastas, mis on kindlasti hoopis teine tera.
Sa ise tulid tagasi Eestisse. Kui reaalne variant oli Saksamaal jätkata?
Oli variante jätkata Saksamaal, aga kuna kommunikatsioonis mõne teise klubiga kadus üks hetk kontakt ära ehk minuga ei räägitud juulist augustini, jäin teadmatusse, kas see klubi on minust huvitatud või ei. Räägin siis ühest teisest tiimist, mitte Tübingenist. Kui lõpuks teatati, et mind ei soovita, olid teised minust huvitatud Saksamaa klubid ennast juba komplekteerinud ja ma poleks satsi mahtunud. Vaatasin tagasi Eesti poole ja Viimsi tundus väga hea variant, kuhu näiteks üheks hooajaks tulla, sest pole veel kindel, kas seon end Eesti või välismaaga. Kindlasti vaatan välismaa poole tagasi, sakslastega on suhted soojad, tülli kellegagi ei läinud. Kindlasti on (praegune samm) mu karjäärile parem, kui see, et oleksin jäänud Saksamaale Tübingeni satsi. Meeste seas poleks ma ilmselt mängida saanud, sest tiim on nüüd Saksamaa kõrgliigas. Viiendas liigas poleks mul lihtsalt mõtet mängida, sest see on pigem selline laste vastu mängimine.
Mis Viimsi kasuks rääkis, kuidas läbirääkimised käisid?
Viimsiga käisid asjad suhteliselt kiiresti tänu nüüdsele TalTechi mänedžerile (Raiko Matsalu – toim.), kes enne oli Viimsis. Tema aitas mu siia. Viimsi kasuks oli otsustav asjaolu, et nad tulevad sel hooajal noortega peale, mis tähendab, et ma saan mängida. Soov on end uuesti lahti mängida, eelmisel hooajal sain kõvasti õppida, olles vanematele meestele pallipoisi rollis. Sel hooajal on kindlasti soov väljakul tunda rohkem vastutust.
Sinu jaoks on see esimene hooaeg kõrgliiga tasemel. Millised ootused Sul on?
Eks hooaeg on pikk ja vaatame, mis ta tooma hakkab. Kõik on uus, ega ma polnud selleks valmis, mida me seal Saksamaal eelmisel hooajal korraldasime. Ma siiralt loodan, et püsime terved ja suudame saavutada eesmärgid, mis klubi poolt on meile ette seatud.
Hetkel oled küll vigastatud, aga millised ootused Sulle on peatreener Valdo Lipsul, kui peaksid tagasi mänguvormi saama?
Ta ootab minult täpselt sama, mida ta ootab ilmselt ka kõigilt teistelt noortelt, kes meil siin on. Tuleb endast anda 100% nii kaitses kui ka üldse väljakul. Kui treener küsib pärast mängu, kas oleks saanud veel juurde panna, siis tuleb öelda, et andsime endast kõik, et midagi ei jääks südamele kripeldama.
Kuidas Sulle see noor võistkond istub? Kas Sa ei tunne, et mõni vähe kogenum mees tuleks ka kasuks?
Eks me oleme alles hooaja alguses, pole õieti alustadagi jõudnud. Mina alles liitusin 3×3 koondise juurest, teised poisid on saanud juba kõvasti rohkem treenida. Loomulikult kuluks marjaks ära, kui mõni kogenum mees oleks juures. Kasvõi tänasel mängul oli kõrvalt näha, et mingites kohtades maksis eelkõige kogemus. Nooruse uljus võib kaugele vedada, aga kogemus siiski maksab ka midagi.
Osad meeskonnakaaslased on sulle kindlasti juba varasemast tuttavad. Kellega oled esimeste treeningute jooksul kõige paremini jutule saanud?
Jah, paljusid teadsin varemgi. Eks ma Birk Birgeriga (Arop – toim.) olen suhelnud rohkem, sest käisime samas klassis ja oleme varemgi hästi läbi saanud. Seda nimekirja võibki siin jätkata, selles suhtes olen siiani kõigiga hästi läbi saanud.
Millised eesmärgid noor Viimsi endale selleks hooajaks seadnud on?
Näidata, et noorte Eesti poistega on ka võimalik mängida ja kuhugi jõuda.
Mida Viimsi publik, kes sel hooajal sammud saali seab, noorelt Viimsi võistkonnalt oodata võib?
Eelmine hooaeg andsin Saksamaal intervjuus samale küsimusele huvitava vastuse, mida korrutati mulle hiljem veel mitmeid kordi. Aga kui tahate näha show‘d, siis Viimsis seda saab. Me oleme noored ja meile meeldib veidi pulli ka teha. Proovime mänge võimalikult huvitavaks teha ning rahval kindlasti on mida Viimsis vaadata.




