Close

INTERVJUU | Koondise abitreener Indrek Reinbok: kokkumänginud koosseis annab meile väikeriigina olulise eelise

-Indrek Reinbok | Foto: BC KALEV/CRAMO Facebook

Juba pikemat aega kohalikus tippkorvpallis nii klubi kui ka koondise tasandil olulist rolli kandev Indrek Reinbok kuulub ka tänavusel EM-finaalturniiril täieõiguslikult Eesti rahvuskoondise treeneritepingile, kuid sedapuhku kogenuma ja enesekindlamana kui eales varem.

Märgilist tähendust Reinboki eduloos mängib läinud hooaja keskpaigas Heiko Rannulalt BC Kalev/Cramo juhendamise ülevõtmine ja raskete olude kiuste pealinnasatsi taas meistritiitlini tüürimine. Sedalaadi vastutuskoormaga edukalt toime tulemine ja üldsuse ootustele positiivse resultaadiga vastamine annab selge kinnituse, et Eesti koondis on peagi algaval suurturniiril kindlates kätes.

Just isiklikust arengust, senise karjääri väärtuslikest õppetundidest ning Rannula ja Reinboki vahelisest ladusast koostööst tuligi värskelt 49-aastaseks saanud (abi)treeneriga juuli alguses peetud intervjuus lähemalt juttu. Strateegilise poole analüüsimise kõrvalt ei saanud me Reinbokiga vesteldes üle ega ümber ka rahvuskoondise mängijate praegusest dünaamikast, noorte sulandumisest põhituumikusse ning kogemuse ja nooruse põimumise toel alagrupist edasipääsemise ootustest.

Eesti rahvuskoondise ettevalmistusprogramm Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks on nüüdseks täies hoos. Kui Sa treeneritepingilt kandidaatidele otsa vaatad, siis kuivõrd rahule saad Sa koosseisu, mängijate vahel oleva tasakaalu ja meie võimalike trumpidega jääda?

Tähtsate akende eel on alati see pinge päris suur, et kelle me siis lõpuks ikkagi koondisesse saame. Tänavuse EM-i eelselt on meil olnud tavapärasest rohkem aega. Oleme olnud enam-vähem kursis, kuidas on mängijate hooajad lõppenud ja mis seis on nende tervisega. Selles osas on üldpilt suhteliselt stabiilne ja rahulik.

Kas möödunud hooaja saavutuste pealt leidus tegelikkuses veel mängumehi, kes oleksid olnud ihaldatud koondisekutse väärilised?

Eks need nimekirjad lõppkokkuvõttes tekitavadki alati emotsioone. Mõnes mõttes on need laiad nimekirjad ja seal on vaja ära märkida kõik mängijad, kes on hooaja jooksul tublisti toimetanud. Meie eesmärk on kogu aeg olnud hoida koondis noorena. Kui noortematest on olnud võimalik kedagi edutada, siis see ongi olnud meie prioriteediks. Teine oluline asi on hoida järjepidevalt mängijate ringil silm peal ja tabada ära, kes on parajasti eriti hästi toimetamas. Sellistel hetkedel tuleb pidada pikki arutelusid ja otsustada, kas ja keda on lõpuks vajalik põhikogunemistele kutsuda.

Koondise uustulnuk Rasmus Andre on vist ehe näide, et kui piisavalt tahta ja pingutada, on võimalik end rahvuskoondise nimekirja mängida?

Just! Meile on oluline, et koondise nooremad mängijad oleksid kursis, mismoodi me toimetame. Valikaken on alati selline moment, kus tekib vajadus tuua sisse erinevaid mängijaid, olenevalt siis sellest, kuidas on kellelgi hooaja jooksul läinud ja milline on hetkeseis vigastustega. Rasmus Andre on positiivne näide sellest, kuidas me saame ikkagi igas tsüklis kedagi juurde tuua.

Kui palju te toetute selles aknas juba tuntud liidritele ja mil määral on oodata sammu edasiastumist n-ö varjus olijatelt? Kuidas te proovite selle tasakaalu leida?

Seal töötavad ikkagi sellised sportlikud loogikad. Oleme hakanud praegust põhikoosseisu kokku mängitama juba Jukka Toijala ajast. See annab meile väikeriigina tegelikult olulise eelise. Meil on tekkinud põhituumik, kes püsib koos. Eks seetõttu olegi uutel tulijatel suhteliselt raske sellest läbi murda. Samas kehtib spordi puhul reegel, et iseendasse peab usku olema. See, kellel on usku rohkem, purjetab oluliselt kaugemale.

Pikalt kokku kasvanud tuumik annab ilmselt suure eelise ka selles osas, et te ei pea sel suvel panustama ühise keemia ja hea klapi loomisele, vaid saate täielikult keskenduda mängulisele poolele?

Jah, hästi sõnastatud. Nii ongi. See punt on küll küllaltki noor, aga oleme saanud koos nendega kasvada. Praegune põhilend hakkab vanusest 1999-2002. Nad on juba noorteklassist alates Euroopas omavanuste konkurentsis alati väga hästi toimetanud. See annab hea tagasiside selles osas, et sellelt seltskonnalt on midagi oodata.

Meie tagamängijate osakonnas on vigastustest tulenevalt omajagu murekohti. Milline on Märt Rosenthali, Kasper Suuroru ja Siim-Markus Posti hetkeseis?

Seis on selline, et Märt (Rosenthal) saab praeguses tsüklis alustada kontaktiga. Ta on väga heas füüsilises vormis ja enda kallal kõvasti tööd teinud. Kasperil (Suurorg) läheb kontaktini veel aega, aga ka tema on enda kallal head tööd teinud ja on oma graafikust pigem ees. Oleme mõnes mõttes siiski ettevaatlikud ja temaga liialt ei kiirusta. Siim-Markus (Post) käis äsja operatsioonil ja temal läheb veel aega, umbes üks kuu, enne kui saab hakata tegutsema. Selline on üldine ülevaade. Kõik on justkui olemas ja toimetamas, aga Märt on esimene, kes saab päriselt hakata kaasa lööma.

Kui realistlik see praeguse seisuga on, et USA ülikoolides pallivad Kerr Kriisa ja Henri Veesaar saavad Eesti koondist Riias toimuval EM-il aidata?

Üks osa on see, mis seisab suhtluse taga, aga teine osa on kogu see asjaajamine ja juriidiline pool. See on väga pikk protsess. Proovime positiivset meelt üleval hoida, aga oleme pigem realistlikud.

Kas Eesti mängutaktikas või fookuses võib oodata meie alagrupivastastest tulenevalt teatavaid muudatusi? Või on seda veel vara öelda?

Seda on pisut vara öelda, sest ka vastased on tulnud välja päris pikkade nimekirjadega. Me ei tea, kes sealt lõpuks päriselt kohale tulevad. Me küll oskame aimata mõne tuttava koondise ja nende peatreeneri mängustiili ning selle põhjal natukene ette valmistada, aga täpsem skautingu osa jääb hilisemaks.

Millise visiooniga meie nooruslik koondis EM-ile suundub?

Ka Heiko (Heiko Rannula – rahvuskoondise peatreener – toim.) ütles pressikonverentsil välja, et meie esimene eesmärk on saada alagrupist edasi. Selle jaoks tuleb turniiril hästi startida. Selleks vajalik kogemus on meil õnneks olemas. Kõiki mänge tuleb kindlasti eraldi ette valmistada – nii mängijatel iseennast kui ka treeneritel võistkonda tervikuna.

Võib vist öelda, et ka treenerid tegid möödunud hooajal sammu edasi ja said oma vastavatest liigadest tugeva karastuse?

Jah, kogemust on kõikidele juurde tulnud. Mina ja Heiko (Rannula) oleme ühe tsükli juba EM-il käinud. Meile on enam-vähem teada, mida sealt on oodata. Selline olemasolev kogemus aitab alati kaasa.

scroll to top