Close

INTERVJUU | Kaur-Kennerth Tomann: mõtlesin, et kui lähen Stella Azzurrasse, siis tulen tagasi ja pole enam selline nõrgem poiss

-Kaur-Kennerth Tomann | Foto: Arko Kask/Basket.ee

Äsja lõppes Tallinnas peetud BSBC ehk Läänemere karikaturniir, kus Eesti noortekoondised võtsid mõõtu naaberriikidega. Eesti noormeeste U18 koondist oli aitamas veel alles 16-aastane Kaur-Kennerth Tomann, kes igapäevaselt pallib Itaalias Rooma Stella Azzurra akadeemias. Korvpall24.ee portaal rääkis noore mängumehega nii turniirist kui ka kohanemisest välismaa akadeemias.

205 cm pikkune Tomann oli karikaturniiril U18 noortekoondise üks liidritest, kui kolme mängu peale sai eestlane keskmiselt 33 minutiga kirja 15,7 punkti, 6,7 lauapalli ja 4,3 korvisöötu. Konkreetne intervjuu on tehtud pärast U18 koondise teist matši Soomega, kus tuli vastu võtta kõige suurem kaotus: 67:92. Turniiri avapäeval õnnestus meie poistel 76:62 üle mängida Rootsi eakaaslased ning turniiri viimasel päeval tuli Lätilt vastu võtta 53:68 kaotus.

Küsisime intervjuus 16-aastaselt mängijalt Eesti noortekoondise ja vastaste taseme kohta ning uurisime, mil määral aitab tema mängule kaasa igapäevaselt välismaal treenimine. Samuti saime teada, kuidas on noormehel Stella Azzurra akadeemias seni läinud ja mis oli uues keskkonnas alguses kõige keerulisem. Lisaks rääkis noortekoondises häid etteasteid teinud Tomann, kus ta trenni kõrvalt sel hooajal mänguminuteid teenib ja millised on tema tulevikuplaanid.

Eile (avamängus Rootsiga – toim.) saite võidu, täna (turniiri teises kohtumises Soomega – toim.) läks nii nagu läks. Ega mast väga maas ei ole?

Ei ole. Ma arvan, et Läti pole ka kõige paremini mänginud ja arvan, et oleme suutelised neid võitma (Eesti kaotas BSBC viimasel päeval Lätile 53:68 – toim.). Mis seal ikka, õpime oma kaotustest.

Kas tase ongi praegu selline või täna oli lihtsalt halb päev?

Eks Soome ongi päris tugev, A-divisjoni sats. Ma arvan, et talendi ja oskuste poolest jääme neile lihtsalt alla. Nad viskasid meile juba esimesel veerandajal 30 punkti, seal ei saanud midagi teha.

Istusin noortetreenerite hulgas ja sealt kostus arvamusi, et eilne Rootsiga mäng võib-olla natuke uinutas teid. Soome tuli väga agressiivselt peale ja, nagu Sa ise ütlesid, viskasid nad kohe avaveerandiga 30 punkti.

Nojah. Ma arvan, et me ehmatasime alguses ära, kui nad paar kolmest ära panid. Arvan, et sellega jäimegi alla.

Eesti poistel on agressiivsusega tihti probleeme olnud. Kuidas selles vanusekäigus sellega on? Kas suudate ise samasugust agressiivset mängu näidata nagu Soome?

Arvan, et kaitses ikka suudame, aga võhma osas jääme võib-olla alla ja energiat ei ole. Rünnakul ka.

Enamik poistest mängib Eestis, aga Sina välismaal. Pallisurvega harjumine on neil võib-olla natuke teistmoodi?

Kindlasti. Ma olen mänginud juba ka paremate satside vastu, nagu näiteks Kaunase Žalgiris. Nemad mängivad veel agressiivsemalt kui Soome. Eks ma olen veidi rohkem harjunud, aga ma ei saa teistele midagi ette heita. See on nende jaoks hea kogemus ja järgmine kord nad teavad, kui kunagi jälle Soome vastu mängivad.

Kuidas Sul Itaalias Stella Azzurra akadeemias on läinud?

Esimesed paar kuud läksid nii, et proovisin rohkem füüsilises osas paremaks saada, et teistele järele jõuda, aga viimane kuu olen rohkem algviisikus olnud ja mängu saanud. Sain omale uue rolli. Saan rünnakul rohkem palli ja kaitse on tavaliselt see, mis toob meid mängu viimasel ajal.

Kas oled seal “number nelja” või “viie” peal?

Seal olen rohkem “kolm”-“neli”. Nad tahavad, et mängiksin rohkem palliga ja treener ei taha, et ma katteid paneksin. Ta näeb mind rohkem ääremängijana.

Sulle see sobib?

Jah.

Kas see, et füüsiliselt pidid natuke järele tegema, tähendab seda, et senised olijad olid füüsiliselt rohkem valmis?

Jah, nad olid tugevuse poolest minust ikka täiesti ees. Ma polnud valmis selleks, kui jõulised meie trennid on. See oli täiesti uus kogemus. Esimesed kuud olid ikka väga rasked ja pidin võitlema, et midagi teha. Tavaliselt olin seal kusagil lõpus, aga nüüd olen algviisikus ja treener näeb mind hea mängijana. Vähemalt see on hea.

Mis liigades Sina ja Sinu sats mängivad?

Itaalia liigat me sel aastal kahjuks mängida ei saa, kuna meil olid vahepeal treeneritega mingid probleemid. Vahepeal midagi mängime, aga see on selleks, et saada Itaalia mängijapass ja et klubi saaks tulevikus Itaalia korvpalliföderatsiooni poolt mingit raha. Muidu käime lihtsalt igal pool turniiridel, et saada uusi kogemusi ja mängida heade satside vastu.

Kui rahvusvaheline seltskond teie võistkonnas on? Kust riikidest mängijad pärit on?

Lisaks minule on kaks tüüpi Aafrikast Kongost, üks on Uruguayst, siis üks on Brasiiliast. On üks minuga samal positsioonil mängiv mees, kes mängudele väga tihti kaasa ei tule, sest tal on ka esimene aasta ja sama probleem, et ta peab veel füüsisega tegelema. Ta on selline pool inglane ja pool leedukas. Vanemad on leedukad, aga ta on terve elu elanud Inglismaal. Siis on veel kaks lätlast ja nad mõlemad on ka siin BSBC turniiril.

Palju itaallasi siis on?

Kui välismaalasi on seitse-kaheksa, siis see on umbes pooled. Meie U18 võistkonnas on tavaliselt ka seitse kuni kaheksa itaallast.

Kui kõva taustatööd te Stella Azzurra kohta tegite, et veenduda, et see on ikka õige koht?

Ma nägin põhimõtteliselt juba sellest ära, kuidas nende trennid välja näevad ja mida nad jõusaalis teevad. See on täpselt minu keskkond, kus saan väga hästi areneda. Teine variant oli Žalgiris, aga seal ei näinud kõik füüsilises osas nii suured välja. Mõtlesin, et kui lähen Stella Azzurrasse, siis tulen tagasi suurena ja pole enam selline nõrgem poiss.

Niipalju, kui ma Stella Azzurrast kuulnud olen, siis see ongi selline tippakadeemia, kus kasvatatakse mängijaid tippkorvpalli jaoks. Kas tunned, et seal tehakse individuaalset tööd rohkem kui kuskil mujal?

Arvan küll. Vahepeal tegime ikka hästi palju individuaaltrenni. Alguses, kui sinna läksin, tegime individuaalselt rohkem kui praegu. Praegu on lihtsalt nii palju mänge tulnud, et hommikul kogu aeg eraldi trenne ei tee. Muidu tegime kolm või isegi neli korda nädalas individuaaltrenni. Vahepeal tegime isegi tiimitrennides skill work‘i. See aitab ka kaasa.

Paljudel akadeemiatel on olemas väljundid kõrgliigaklubide näol. Stella Azzurral oli kunagi Serie A2-s võistkond, aga enam ei ole?

Eelmisel aastal oli, aga nüüd tuligi see, et nad hakkavad rohkem noortele keskenduma.

Mis nendest poistest siis edasi saab? Kas nelja aasta pärast peate individuaalselt omale kohta otsima?

Praegu on meil päris palju 2006. aasta poisse ja pärast seda hooaega nad lähevadki kuhugi laenule edasi. Mõned on liitunud pikemaks ajaks, nagu näiteks mina. Ma veel ei tea, mida ma pärast teist hooaega teen. Eks jooksvalt näeb, aga 2006. a poisid on rääkinud, et mõned, kes saavad kooli varakult lõpetatud, proovivad USA-sse ülikooli minna, mõned lähevad sinna gümnaasiumit tegema ja teised proovivad Itaalias kuhugi saada, sest neil on Itaalia mängijapass olemas.

Mitu aastat Sul siis veel lepingut jäänud on?

Umbes neli aastat. Kui ma sinna läksin, siis oli seal meeste sats veel olemas ja siis oleks kõik hästi olnud, aga enam seda pole ja nüüd on natuke imelik olukord. Eks näis, mis juhtub.

Kas Sinul on ambitsioone kunagi ka USA ülikoolikossu mängida või ei?

Pigem on, kui mingi hea kool on huvitatud. Eks ma kuulen ka teiste kogemustest. Olen Matthias Tassi ja Leemet Böckleri käest kuulnud ja Sixten (Tomingas) on ka ülikoolidest rääkinud. Minu arust oleks küll hea plaan pärast 12. klassi USA-sse ülikooli siirduda.

See küsimus on ka alati, et millal võiks mängija välismaale minna. Sina näiteks läksid 16-aastaselt. Kas oli võimalus ka varem minna või Sa lihtsalt ei tahtnud?

Mul pigem vist polnud (võimalust), aga näiteks Oliveril (Kullamäe) oli. Kui lähed Saksamaale, siis 15- või 16-aastaselt, et mängijapass saada. Hispaanias on samamoodi. Kõik oleneb sellest, kuhu sa lähed.

Kui palju te Oliveriga kontaktis olete ja muljeid vahetate?

Räägime päris palju. Olen kuulnud, et tal läheb üsna normaalselt. Praegu proovib ta ProB satsi saada ja U19-s mängib head kaitset ja rünnakul teeb oma asjad ära, nagu alati.

scroll to top