Close

INTERVJUU | Kaaslastelt hüüdnimed Luka ja Jokic teeninud Kaspar Sepp: oma trumpide pärast jäingi kohe silma ja erinesin teistest

-Kaspar Sepp | Foto: Kevin Mimms

Eelmisel kahel hooajal Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskonna ridades Eesti-Läti korvpalliliiga taset tunda saanud suur äär Kaspar Sepp siirdus selleks hooajaks ookeani taha. 19-aastane ja 2-meetrine tartlane mängib ja õpib tänavu Fairmont Sports Academy nimelises prep-school‘is ehk asutuses, mis on mõeldud mängijaid ülikooliks ette valmistama.

Korvpall24 uuris Florida mõnusas kliimas sisse elanud Sepalt, millised tema tavalised päevad välja näevad, kui palju tehakse trenni ning kui palju peab õppima, mida täpsemalt üks prep-school‘i programm tähendab, kellega tal tiimis mänguaja nimel tuleb konkureerida ning kuidas seni peamiselt hea meeskondliku kaitsemänguga silma paistnud eestlane ründemängijate vahel üldse silma saab paista.

Lisaks sellele, et saame teada, millega Kaspar Sepp on intervjuu tegemise hetkeks viimased veidi vähem kui paar kuud tegelenud, tuleb noore eestlase vastustest tänuväärselt hästi ka välja, kuidas USA prep-school‘i süsteem toimib, kas ja millised reeglid on kehtestatud mängijate ja neist potentsiaalselt huvitatud ülikoolide omavahelisele suhtlusele jne.

Kui esialgne info ei valeta, siis oled ca 1,5 kuud USA-s olnud (intervjuu on tehtud oktoobri teises pooles – toim.). Kuidas need nädalad on läinud? Kas endiselt on uus ja huvitav või oled juba mingi rutiini leidnud?

Nii on. Üldiselt on hästi läinud. Esimene nädal oli küll väga raske nii füüsiliselt kui ka mentaalselt. Olen elus omajagu trenne läbi teinud erinevate treeneritega, aga nii raskeid trenne pole kunagi varem olnud kui siin esimesel nädalal. Palle ei näinud me viienda päevani üldse. Pandi kohe korralikult proovile, et näha, kes on tugevamad. Nüüd on juba rahulikum, rutiin olemas ja väga kodune olla.

Fairmont Sports Academy asub Florida osariigis Orlandos. Kliima üle vist kurta seal ei saa? Kas asute päris linnas või kuskil kaugemal?

Ei saa kurta tõesti, see mängis mul ka suurt rolli kooli valikul. Kuigi sügisel on siin tegelikult tormiperiood ja paar nädalat tagasi tabas Floridat ka väga suur orkaan. Õnneks siiski on Orlando ka selle poolest väga hea asukoht, et meil oli vaid ühel ööl tunda tugevat tormi. Elamine ning treeningsaal on natukene ikkagi linnast väljas.

Kas oled juba kohalikku elu-olu ka jõudnud vaatama või on seni treeningud ja õppimine kogu aja röövinud?

Nädalavahetustel või vabadel päevadel oleme poistega käinud väljas söömas ja natuke ringi vaadanud, aga päris Orlandosse ja linna peale veel jõudnud ei ole. Muidu koos trenni ja kooliga sellist vaba aega eriti ei jää. Vabu päevi on küll, aga siis kõik pigem puhkaks.

Kuidas see igapäevane ajajaotus Sul on, kui palju on korvpalli ja kui palju on õppimist?

Ütleme nii, et septembris oli kaks trenni päevas ja kooli veel polnud. Nüüd oktoobrist, kui on ka mängud alanud, oleme teinud tavaliselt päevas ühe trenni. Mõne erandiga. Õhtuti on mul tunnid Zoomis kell 18-22, esmaspäevast neljapäevani.

-Kaspar Sepp | Foto: Kevin Mimms

Milline tavaline päevakava välja näeb?

Jällegi septembris oleks see olnud nii, et väljasõit saali on kell 9. Sinna sõidame kuskil 40 minutit. Esimene trenn kell 10-13, siis on tunnine paus, kus saame lõunasöögi. Teine trenn on kohe otsa umbes kell 14-16. Trennide ajad võisid erineda, aga üldjuhul saime sealt ära kuskil nelja ajal. Siis olime enne viit kodus tagasi ja edasi oli vaba kava. Esimesel nädalal lisandus ühel päeval ka hommikujooks kell 6.45-8.00 ja sealt kohe otsa juba väljasõit samal ajal. Nüüd on jällegi väljasõit kell 9 ja trenn ikkagi kuskil 10-13/14. Tagasi kodus enamasti kella kolme aeg ja kell 18 hakkab mul esimene tund, mis kestab kaks tundi. Pool tundi pausi ja kell 20.30 hakkab teine tund ning 22.30 on päev läbi. On ka ette tulnud päevi, kus peale esimest trenni on ka õhtul teine trenn ja alles kuskil kell 20-23.

Võib-olla loll küsimus, aga kui tunnid on Zoomis ja sellisel ajal, siis kas kooliasju teed siin Eestis või ikka USA õpetajatega? Mis aineid või asju üldse õpid?

Õpin ikkagi USA õpetajatega. Hetkel on tegelikult ainult inglise keele tunnid läbi teise kooli, kust sain ka õpilasviisa. Meie ja see kool teevad n-ö koostööd, välismaalased on kõik seal õppinud, kuna läbi nende on viisa. Ise proovin ka läbi neti erinevaid kursuseid võtta, kui aega üle on, et ülikoolis natuke lihtsam oleks.

Mis tasemel teil seal infrastruktuur on ehk saalid, jõusaalid jm selline?

Saalid on väga head. Meie kodusaaliks on The Big House, üks Florida ja kogu USA paremaid spordikomplekse. Korvpalliväljakuid on seal kokku üheksa, väga korralikud ja uued, pluss veel võrkpalli- ja pesapalliväljakud. Jõusaalis käime enamasti elamiskohas, mis pole küll kõige suurem, kuid ajab asja ära. Elamine on samuti väga kena, suur korter kuue peale, kolme magamistoaga. Olemas on ka bassein ja väike välikossuväljak. Elame tegelikult kuurordis.

Kui professionaalselt korvpallivõistkonnas töö käib? Kui palju on taustajõude, kui palju treenite ja mis tasemel meeskonnakaaslased on?

Minu arvates korvpallipool on väga professionaalne. Peatreener on meil mänginud nii ülikoolis kui ka profina ning töötanud mitu aastat juba ka treenerina. Abitreeneriks on endine Golden State Warriorsi mängija. Lisaks hetkel on ka treeningute juures peatreeneri hea sõber, kes mängib 16. aastat profikorvpalli. Seega tarkust ja õpetusi tuleb igalt poolt ning kogemustepagas on treeneritel väga suur. Korvpalli ja just ülikoolide osas on need treenerid professionaalid ja ise on nad selle teekonna väga kõrgel tasemel läbi käinud. Seega teavad täpselt, kuidas mängijad ülikooliks ette valmistada. Distsipliin on siin igal pool number üks asi, kõike proovime teha nii, nagu ülikoolides tehakse. Läheme ka kunagi ülikoolide mänge ja treeninguid vaatama, et sellest tasemest rohkem aimu saada. Nii et tegelikult on kogu ettevalmistus vägagi läbi mõeldud ning professionaalne. Olemas on ka poole kohaga ÜKE treener. Kokku on meil tugevuse järgi kolm võistkonda. Kõige tugevam ehk põhimeeskond, kus ka mina olen, on väga talendikas, hetkel jääb puudu vaid meeskondlikkusest. Kolmas ehk nõrgim meeskond on üpris madala tasemega. Teise ja esimese meeskonna vahel toimub ka vahetusi vastavalt sellele, kuidas keegi mängib ja treenib. On võimalik meeskondade vahel nii tõusta kui ka langeda. Kokku on meid siin üle 40.

Nimeta palun need treenerite nimed ka.

Peatreener on Roderick Wilmont, mängis Indiana ülikoolis. Abitreeneriks on Chris Porter, tema mängis Auburni ülikoolis. Mõlemad on ka oma ülikoolides väga tuntud mehed. Abilisena on praegu Anthony Harris, tema oli Miami ülikoolis ja hetkel mängib Hiinas. Kui ma ei eksi, siis kõik kolm on ka koos NBA tütarliigas mänginud, Fort Wayne Mad Antsi eest.

Kui rahvusvaheline seltskond seal mängib ja õpib? Kes Su meeskonnakaaslasteks on?

Sel aastal olen tegelikult ainuke eurooplane, eelmisel aastal oli neid mitu. Välismaalastena peale minu on veel üks austraallane ning kolm bahamalast. Muidu on kõik n-ö tavalised keskkooli lõpetanud ameeriklased, kellele mingit ülikooli pakkumist ei tulnud ja otsustasid aasta veel proovida. Nagu ka mina.

Kui teisi eurooplasi pole, siis kuidas ameeriklastega jutule said, kas võeti kiirelt omaks või vaadatakse vahepeal viltu ka?

Ei, viltu ei vaadata. Selline päris omaks võtmine võttis natuke rohkem aega küll, aga kõik on tegelikult väga toredad ja normaalsed kutid ning saame juba väga hästi läbi. Pigem võeti ikka positiivselt vastu. Mängustiili tõttu ja seetõttu, et olen eurooplane, kutsuti mind naljaga pooleks Lukaks või Jokiciks.

Kui palju värskelt keskkooli lõpetanud ameeriklased maailma asju teavad? Kas keegi oli Eestist enne kuulnud või arvavad nad, et Euroopa on üks suur riik?

Ei ole kellelgi õrna aimu, mis asi see Eesti on. Kui end tutvustades ütlesin, et olen Eestist, pidin tavaliselt kolm korda seda sõna kordama. Kõik olid nii segaduses, nagu räägiksin eesti keeles, keegi pole kunagi kuulnud sõna “Estonia”. Tavaliselt tunnevad ära, kui mainin näiteks Soomet või Leedut, aga võib-olla ainult ütlevad nii. On Eesti kohta ka “Estonio” öeldud. Kui praegu kõigilt uuesti küsida, kust pärit olen, siis arvan, et ainult üksikud mäletaksid.

Kas te mängite mingit spetsiaalset prep school‘ide liigat? On see regionaalne liiga või üleriigiline? Räägi natuke kogu sellest võistlussüsteemist.

Mängime FSBC liigat ehk Florida Sun Basketball Conference. Seal on koos kõik Florida prep school’id. Liiga jaguneb veel viieks divisjoniks, meie oleme Central divisjonis. Koos meiega on seal veel näiteks tuntud Montverde kool. Hooaja lõpuks selgub mängude põhjal iga divisjoni tšempion ning iga divisjoni kaks paremat pääsevad kogu osariigi turniirile, kus selgub osariigi tšempion. Lisaks mängime hästi palju turniire ja n-ö sõpruskohtumisi. Kõik kolm meeskonda mängivad erinevaid mänge ja liiga tiitli nimel mängib muidugi põhimeeskond.

Kas teil võistlushooaeg juba käib? Kuidas läinud on?

Liigamängud veel mitte, aga on olnud paar turniiri. Esimesel turniiril võitsime mõlemad mängud oma konverentsi meeskondade vastu. Teisel turniiril võitsime vaid kaks mängu viiest ning seal olid vastas meeskonnad üle kogu riigi, isegi Kanadast. See nädal mängime ka NAIA liigas mängiva Fort Lauderdale’i ülikooli vastu. Meeskonnatöö lonkab meil hetkel, kuid potentsiaali on palju. Õnneks on ka veel hooaja algus ja eesmärk on muidugi play-off’ideks tipus olla.

Ma saan aru, et põhiline eesmärk on jääda silma USA ülikoolidele? Kuidas see peaks juhtuma? Kas teie mängudel käivad siis skaudid kohal ja vaatamas?

Just nii, skaudid ja treenerid käivad vaatamas. Möödunud nädalavahetusel oli meie kodusaalis just suur turniir (Juco Jamboree), kus oli üle 100 meeskonna, nende hulgas ka junior college’id, ja kohapeal oli vaatamas mänge üle 300 treeneri. Huvi korral tavaliselt võtab treener või skaut meie treeneriga ühendust, et siis lähemalt mängija kohta uurida. Näiteks juba esimesel turniiril, mis toimus väga väikeses saalis, oli kohal üks ülikoolitreener lausa New Yorgist, kellele ma silma jäin ja sain läbi oma treeneri tema kontakti. Seega igal pool võib tegelikult mängudel skaute kohata. Palju tööd teebki meie oma treener, kes suhtleb paljude teiste treeneritega, soovitab jne. Tal on palju tutvusi ning talle ja tema programmile on varasemate aastatega hea maine tekkinud. Palju aitab kaasa ka video oma mängudest ja highlights’idest, mida treeneritele vaatamiseks saata.

Sinu trumbid on olnud meeskondlik mäng, kaitse ning head instinktid ja otsused. Kui palju keerulisemaks teeb see Sul silmajäämise, kui näiteks teised tahavad seal individuaalselt näidata, kui head nad rünnakul on ja palli kõigile ei jagu?

Tegelikult oma trumpide pärast jäingi kohe silma ja erinesin teistest. Paljud tahavad tõesti individuaalselt näidata ja mängivad kõik ühtemoodi. Õnneks treenerile selline mäng eriti ei meeldi ja ideaalis meil pall liigub palju. Tuleb ilmselt ka suure üllatusena, kuid olen hakanud ka kaare tagant viskama, seega pall liigub tegelikult palju rünnakutel minu käest läbi, olgu see viskele minekuks või söödu otsimiseks. Treener ja teised mängijad sellepärast ka usaldavad ja austavad mind, seega hetkel on n-ö silmajäämisega hästi olnud ja sellepärast niivõrd ei muretse. Lisaks on treeneri jaoks number üks asi kaitsemäng, seega sellega olen ka ilusti silma jäänud ja oma minutid välja teeninud.

-Kaspar Sepp ja Fairmont Sports Academy korvpallimeeskond | Foto: Kevin Mimms

Kas ülikoolid tohivad teiega hakata nüüd hooaja jooksul kontakti ka võtma ja suhtlema? Või kuidas see potentsiaalsete huvilistega suhtlemine käib ja kui palju on see reglementeeritud?

Jah, hetkel on kontakti loomine lubatud. Muidu on hooaja peale neli erinevat perioodi kuupäevadele ära jaotatud. Evaluation period – treenerid võivad vaadata mängija mänge kohapeal, kuid treeneri ja mängija vaheline otsene suhtlus on keelatud. Lubatud on aga treeneri ja mängija enda treeneri vaheline suhtlus. Dead period – sel perioodil tavaliselt mänge ei toimu ning otsene näost näkku suhtlus on keelatud. Kuigi lubatud on ikkagi näiteks telefoni või meili teel suhtlus. Quiet period – treeneritel ei ole lubatud minna vaatama mängija mänge ega võtta nendega ühendust, kuid lubatud on mängijal minna ülikooli ning seal treeneriga rääkida. Samuti on mängijal lubatud ise ühendust võtta treeneriga. Contact period – igasugune suhtlus on lubatud. Kõik peale contact period’i kestavad üldjuhul lühikest aega ning enamus hooajast on contact period.

Mis põhjusel need erinevad perioodid on? Miks vahepeal kontakteerumine keelatud on?

Nii palju kui uurinud olen ja aru olen saanud, on öeldud, et mitte mängijaid n-ö üle koormata. Näitkeks jõuludel on dead period jne. Samuti, et anda mängijatele aega otsustamiseks.

Kuidas USA-s mängitav korvpall Sinu senikogetust erinenud on? Kuidas harjunud oled ja kas see stiil sobib Sulle?

Ega tegelikult see palju ei erinegi. Rohkem on muidugi individuaalset tegevust ja võib-olla vähem mängutarkust, aga seda oli ka ette arvata. Mäng on kiire ja nagu ütlesin, ideaalis meil pall liigub palju. Liikumised on samuti üpris sarnased sellele, mis Eestis teinud oleme, seega tegelikult midagi müstilist ei ole ja mulle on see stiil väga sobinud. Oodatust teistmoodi on aga see, et selliseid jõhkraid atleete on vaid üks, kõik ülejäänud näiteks Eesti mängijatest küll selles aspektis üle pole, aga see muidugi muutub ülikooli minnes. Samuti on mõningad reeglid erinevad, aga sellega harjub ruttu ära.

Palju on räägitud, et USA-s pööratakse palju tähelepanu jõusaalile. Kas teil ka kangitrennid on au sees ning kui palju tugevamaks oled saanud ja kui palju õlad laiemaks on veninud?

Ei tea, kas meie kool on erand või on see müüt, aga meil on rõhk tugevasti vastupidavusele ja jooksmisele. Kuna treeneri stiil on kõik 40 minutit vastast üle välja pressida ning joosta kiirrünnakuid, siis on oluline vormis olla või muidu lihtsalt mängu ei saa. Seega oleme jõusaalile vähem tähelepanu pööranud tõesti. Oleme siiski ÜKE treeneriga teinud mõningaid trenne jõusaalis ja käin hommikuti ikkagi ise ka tegemas.

Kas on plaan mõnele Orlando Magicu mängule ka jõuda või oled juba käinud?

On küll. Novembris on meil nädalane paus ja siis plaanin minna ühele kodumängule.

Kui suur sündmus oli Orlando piirkonna jaoks Paolo Banchero vägev NBA debüüt? Kas seda oli kuidagi tunda ka, et linnas on NBA tiimiga seoses mingi uus ootus ja lootus?

Seda väga kuulnud või tundnud polegi. Ilmselt ka sellepärast, et päris linna ja selle melu keskele sattunud pole. Eks mängule minnes saan parema ettekujutuse selles osas.

scroll to top