Close

INTERVJUU | Eesti-Läti liiga top 5 söödumees Toms Skuja senisest karjäärist, Hispaania kogemustest ja Eesti tagameestest

-Toms Skuja | Foto: Rīgas Zeļļi Facebook

Riia Zelli ridades on häid etteasteid näidanud lätlasest tagamängija Toms Skuja, kes on silma paistnud isikliku statistikaga ning seejuures aidanud ka koduklubi liigatabelis põhiturniiri etteotsa. Intervjuus Korvpall24.ee portaalile rääkis Skuja oma teest korvpalli juurde, välismaa kogemusest ning mängijatest, kellega on Eesti-Läti liigas kõige keerulisem hakkama saada. 

190 cm pikkune tagamängija tegi debüüdi Eesti-Läti liigas hooajal 2022/2023, kui Läti Ülikooli ridades jäi tema arvele keskmiselt 25 minutiga 10 silma, 4 lauapalli ja 4,6 korvisöötu. Eelmisest hooajast alates mängib 23-aastane lätlane Riia Zelli ridades, kus ta on tänavu visanud 23 minutiga keskmiselt 8,4 punkti, hankinud 3,1 lauapalli ja jaganud 5,6 resultatiivset söötu.

Intervjuus rääkis Skuja, kuidas ta korvpalli juurde jõudis, missugune on tema karjäär seni olnud ning milliste tunnetega vaatab ta tagasi noorena välismaale siirdumisele. Samuti saime teada, kes on Eesti-Läti liigas kõige enam peavalu valmistavad mängijad nii rünnakul kui ka kaitses ning uurisime, milline on 23-aastase lätlase mängustiil ja mida nõuab temalt peatreener Juris Umbraško. Muuhulgas tuli juttu Eesti tagamängijatest, Läti meestekoondise debüüdist, võimalusest pääseda platsile kodusel EM-finaalturniiril ning sellest, millises liigas loodab Skuja tulevikus mängida.

Toms, alustuseks räägi palun, kuidas Sa korvpalli juurde jõudsid ja mis Sind selle mängu juures paelub.

Kui ma ei eksi, siis esimeses klassis küsisin kord ühelt sõbralt, mida ta pärast tunde teeb ja ta ütles, et läheb korvpallitrenni ning kutsus ka mind kaasa. Läksin sinna kohale ja sellest ajast peale olengi alati korvpalli mänginud. Selline õnnelik ja naljakas lugu. Korvpalli mängimise juures on kõige põnevam minu jaoks see, et see võimaldab inimestel ennast platsi peal erineval viisil väljendada.

Sa tegid oma kõrgliiga debüüdi Valmiera eest hooajal 2017/2018, kui olid veel väga noor mängumees. Mida noores eas meestega treenimine ja mängimine Sulle kõige rohkem juurde andis? Kui raske oli alguses täiskasvanud meeste vastu mängida?

Jah, ma olin siis vist 16-aastane. Ma ütleksin, et kõige suurem õppetund, mille ma tänu meestega mängimisele sain, oli see, et õppisin mõistma mängu taktikalise poole pealt. Samuti kogesin füüsilisust, mida profitasemel mängimine nõuab. See oli minu jaoks raske aeg, sest kõik olid palju füüsilisemad ja mõistsid mängu palju paremini kui mina.

Wikipedia kohaselt oli ühe Sinu noortetreeneri nimeks Arvo Kallaste. See on täiesti eestipärane nimi. Kas saad meile temast rääkida, sest Eestis vist ei teatagi, et Lätis tegutseb eesti nimega korvpallitreener?

Jah, Arvo oli minu kõige esimene treener. Olen üsna kindel, et tema juured on Eestis, aga minu teada on ta alati Lätis elanud ja suhtlesime temaga alati läti keeles. Kui ma olin noor, siis lubas ta mul väljakul alati oma kujutlusvõimet ja loovust kasutada ning tänu sellele mängin praegu nii, nagu ma mängin. Hoian temaga endiselt ühendust ja tema korvpallisaali uksed on mulle alati lahti, kui saal vaba on. Ta pole kunagi “ei” öelnud. Ma olen selle ja ka kõige muu eest talle väga tänulik.

Seejärel siirdusid Hispaaniasse, liitudes Fuenlabrada noortesüsteemiga. Kuidas Sa Fuenlabradale silma jäid ja kas oli ka teisi korvpalliakadeemiaid, kes Sinust huvitatud olid?

Fuenlabrada märkas mind U16 EM-il, aga ma olin juba enne seda käinud katsetel Gran Canaria ja Müncheni Bayerni juures. U16 turniiri järel oli Fuenlabrada minu jaoks parim võimalus ja ma võtsin selle vastu.

Millised on Sinu eredamad mälestused Fuenlabradas veedetud aastatest?

Minu eredaim mälestus Fuenlabradast on kindlasti see üks või kaks nädalat, kui mul oli võimalus nende ACB meeskonnaga treenida.

Hispaania noorteliigades on mänginud ka mõned eestlased. Kas said Hispaanias Henri Veesaare või Stefan Vaaksi vastu mängida?

Kui ma õigesti mäletan, siis oma viimase mängu enne COVIDit mängisin just Henri vastu, aga Stefani vastu mängida ei saanud, kuna meie vanusevahe on kolm aastat.

Sa mängisid ka Sant Antoni eest Hispaania tugevuselt kolmandas ja neljandas liigas. Kuidas need hooajad Sinu jaoks möödusid ning millised olid eredamad hetked?

Esimene hooaeg Sant Antoni ridades oli väga hea, kuigi meie tõus kolmandasse liigase ei olnud teenitud. Naljakas, aga otsustavas üleminekumängus kohtusime minu eelmise koduklubi ehk Fuenlabrada noortemeeskonnaga. Kuigi ma sain selles kohtumises hästi hakkama, siis me kaotasime. Kuid Fuenlabrada otsustas kolmandasse liigasse tõusmisest loobuda ja vabanenud koht anti meile. Järgmisel hooajal oli meil väga hea meeskond ja mängisime ka Copa Princesa (Hispaania esiliiga LEB Goldi karikas – toim.) peale, mis mängitakse välja mõlema grupi parima meeskonna vahel. Umbes nagu karikavõistlused, aga toimub ainult finaal.

Nimeta kolm Eesti-Läti liiga mängijat, keda on olnud kõige raskem kaitses katta ja selgita, mis teeb nende vastu mängimise raskeks.

Kuna ma pole veel kõigi võistkondade vastu mänginud, siis ma ei oska sellele küsimusele ammendavalt vastata, aga sel hooajal on olnud kõige raskem katta Siim-Markus Posti, sest ta on väga kaval ja kiire, Kasper Suurorgu, sest ta on pikka kasvu ja Brandon McKissicit, sest ta on samuti väga kiire.

Ja vastupidi: kes on parimad kaitsemängijad, kelle vastu on raske tegutseda?

Sel hooajal on mul olnud kõige raskem mängida ilmselt Emils Kruminši vastu, sest minu arvates tegutseb ta kaitses minuga sarnaselt, ta on kiire ja mängib füüsiliselt. Siis veel Martin Dorbek, ta on pikka kasvu ja tal on lai käteulatus. Kolmandana tooksin esile Rait-Riivo Laane, sest ta mõistab mängu väga hästi ja oskab õigel ajal õiges kohas olla.

Teie meeskond mängib silmatorkavates roosades vormides. Kuidas Sina sellesse värvivalikusse suhtud?

Mulle ei valmista see mingeid probleeme, mulle need vormid meeldivad. Ma arvan, et see on midagi, mis jääb fännidele hästi silma ja eristab meid ülejäänud võistkondadest. Mina neid vorme kindlasti ei muudaks.

Kas Sa arvad, et hea väljakunägemine, mis mängujuhi puhul väga oluline, on õpitav või mitte ja miks Sa nii arvad?

Arvan, et väljakunägemist on võimalik aja jooksul õppida. Usun, et kõik, mida selleks vaja, on vaadata palju korvpalli, õppida kaitsemängu erinevaid tüüpe ja mõista, kus ja millal neid mängitakse. Kuna ma olen alati tegutsenud mängujuhi positsioonil, siis olen lapsepõlvest saati omandanud palju kogemusi katse-eksituse meetodil.

Kas mängujuhina eelistad kiiret korvpalli või aeglasemat mängu ja kombinatsioone?

Arvan, et see sõltub meeskonna ülesehitusest, aga minule isiklikult meeldib kiire mängustiil, sest see on meie meeskonnale edu toonud ja mulle tundub, et siis on vastastel raskem sammu pidada.

Mida peatreener Juris Umbraško Sinult platsil nõuab?

Ütleksin, et peamiselt ootab ta seda, et ma kontrolliksin mängu rütmi, teeks kaitses vastaste elu võimalikult keeruliseks ning ei oleks rünnakul passiivne.

-Toms Skuja | Foto: Rīgas Zeļļi Facebook

Kes on kõige andekamad Eesti tagamängijad, kelle vastu Sa oled noortekoondisega mänginud ja miks just nemad?

Parimad minuvanused tagamängijad, kelle vastu mänginud olen, on Kasper Suurorg, sest ta on pikka kasvu ja oskab hästi visata, ning Kristen Kasemets, kel on samuti hea viskeoskus. Lisaks mainiksin veel Sverre Aavi ja Johannes Kirsipuud.

Sa tegid oma meestekoondise debüüdi 2024. aasta novembris valikmängus Belgia vastu. Kuidas Sa kirjeldaksid oma tundeid mängu ajal ja pärast mängu lõppu?

Kindlasti oli see mu senise korvpallikarjääri uhkeim hetk. Enne mängu olin muidugi natuke närvis, aga kui mängu sisse sain, siis oli kõik kuidagi loomulik ja rahunesin maha. Üritasin anda endast kõik, et mängu võita. Mängujärgseid tundeid ei oska ma sõnadega kirjeldada. Me võitsime mängu ja ma sain sellest osa võtta. See on midagi, mida ei saa sõnadesse panna.

Millal me Sind Läti vormis mõnel suurturniiril mängimas näeme? Kas ühel Eesti-Läti liiga mängijal on üldse võimalik Läti EM-koondisesse pääseda, kui teil on nii palju andekaid pallureid, kes mängivad välismaal?

Sellele ei oska ma vastust anda. See on hea küsimus, kas koduses liigas mängides on võimalik EM-koondisesse pääseda. Ma lihtsalt ei tea seda. Eks me peame lihtsalt ootama ja vaatama.

Mis on Sinu unistuste liiga, kus Sa mängida tahaksid? Kas Sul on ka mingi ettekujutus sellest, millal võiksid nii kaugele jõuda?

Kui me räägime kohalikest liigadest, siis on selleks ACB (Hispaania kõrgliiga), aga muidu loomulikult Euroliiga. Ma ei taha endale mingit tähtaega seada, sest siis võid hakata liialt kiirustama ja tulevikule mõtlema, unustades seejuures kõige tähtsama – oleviku.

scroll to top