Tänavuseks Eesti naiste korvpallimeistriks krooniti alles selleks hooajaks kokku pandud TalTech/Nordaidi naiskond. Hispaanlasest peatreeneri Sergio Cubeiro Rico ja abitreeneri Raido Ringmetsa käe all tegi noor naiskond läbi hooaja muljet avaldava arengu ning alistas koduste meistrivõistluste finaalseerias Tallinna Ülikooli 3-0.
Korvpall24 palus finaalseeria otsustavas kohtumises 13 punkti, 17 lauapalli, 4 resultatiivse söödu ja 4 vaheltlõikega võitjate liidriks kerkinud Annika Kösteril kuldmedal kaelas hooajale tagasi vaadata. Aastat tõsise traumaga alustanud Köster rääkis välja, kui tõsiselt naiskonnas trenni tehti ning kui raske paljudel noortel tüdrukutel alguses oli. Aga nii karika kui ka meistritiitli võiduga lõppenud hooaja kulminatsioon oli sellevõrra magusam.
Mõne kogenuma mängijaga tugevdatud noor TalTechi naiskond visati tänavu täiesti tundmatus kohas vette, kuid lõpuks koguti Balti liigas üheksa võitu. Köster on enda sõnul tiimi üle ülimalt uhke ning on hea meelega valmis naiskonda oma kogemuste ja mänguklassiga ka tuleval hooajal abistama. Küll loodab ta, et muutub paremaks see nukker olukord, et meistriliiga tasemel mängis tänavu vaid kaks naiskonda.
Annika, mitmes Eesti meistritiitel see Sinu jaoks on?
Päris raske küsimus kohe alustuseks (Naerab.). Äkki seitsmes? Või kaheksas? Pean üle vaatama.
Kas see võiks olla erinevatel põhjustel ka üks magusamaid?
Kindlasti. Hooaja alguses poleks seda oodanud. Kasvasime ja arenesime koos ning tuli üllatav resultaat. Hooaja teises pooles see ei tundunud enam nii väga üllatusena. Olen kindlasti tüdrukute üle uhke.
Mille pealt teie areng tuli?
Me ikka tegime päris palju trenni. Kui sügise peale tagasi mõtlen, siis meil oli trenne, kus viis-kuus tüdrukut erinevatel hetkedel nutsid. Pisarad tulid, sest nii raske oli. Emotsioonid keesid üle ja siis pidi neid lohutama, et see kõik tasub end ära. Praegu on ju tore seda karikat hoida. See oli päris tugev töö.
Kas selleks, et kõvemini treenida, peab treener tulema välismaalt? Miks Eesti naised kogu aeg niimoodi trenni ei tee?
Seda peab küsima Raido Ringmetsa käest, et miks ta välismaa treeneri tõi. Sergio (hispaanlane Sergio Cubeiro Rico – toim.) on super. Ta valmistas meid ideaalselt ette. Ta on meie jaoks kogu aeg olemas. Samamoodi Raido (Ringmets). Ta panustab meisse päris palju. Ta on 24/7 saadaval ja mõtleb kogu aeg meie jaoks uusi asju. Ma ei tea, miks välismaa treener, aga ta on väga hea treener.
Oli kõrvalt näha, et ka füüsilise poole pealt tegite tohutu arengu. Jooksite vastased põhimõtteliselt üle.
Jah. Täna (viimases kolmandas finaalmängus – toim.) oli muidugi meie kõige kehvem mäng, aga ma uskusingi, et täna läheb raskeks. 2-0 oli küll olemas, aga Tallinna Ülikool on nii tubli. Annavad endast kõik ja neil polnud enam midagi kaotada. Natuke tiksus see võib-olla kuklas. Viimastel minutitel tuli end täiega sundida pingutama. Kumm oli täiesti tühi lõpus, aga saime hakkama.
Sa oled küll ise veel noor naine, aga selgelt naiskonna kõige kogenum. Kui palju Sinu kui eeskuju otsa rasketel hetkedel vaadati, et ütleksid, mida teha?
Ilmselt sellepärast mind siia võistkonda kutsuti ka, et noortele tüdrukutele toeks olla. Kuna olin vigastatud, siis hooaja alguses ma polnud see, kes ma tahtsin olla. Õnneks teisel hooaja poolel hakkas füüsiline ja ka mänguline vorm tagasi tulema. Eks nad ikka küsivad ja vaatavad minu poole veidi.

Kuidas Sulle emaks saamise paus on mõjunud? Mõjus see spordi mõttes hästi?
Jah. Eks raske ikka oli, aga töötan edasi ja lõpuks hakkab tulema. Hooaja alguses küll mõtlesin, et 18 minutit ja sinna mu hooaeg jääbki, kuna rebestasin oma (põlve) ristatisidet. Ja üldse, tuled trenni, kus on 16-19-aastased heas vormis tüdrukud ja siis üritad nendega kuidagi sammu pidada. Arvan, et olen ikkagi sama mängija, kes ma olin enne. Kogemust on ja kogu see hooaeg on muidugi positiivselt mõjunud.
Mis on Su edasised plaanid, kas mängid järgmisel hooajal edasi?
Arvan, et jätkan TalTechis, kui nad muidugi seda soovivad. Loodan, et nad jäid minuga rahule ja soovivad mind järgmiselgi hooajal siin näha.
Eestis oli tänavu kõrgemas seltskonnas ainult kaks naiskonda. Miks see nii on ja kas see teeb Sul meele kurvaks ka?
Eks ikka teeb. Põhjus on mängijate vähesus, mis muud. Võib-olla kolm kuni neli võistkonda saaks Eestis välja panna. Näiteks Audentes otsustas esiliigas mängida. Muidugi teeb meele kurvaks, aga õnneks on meil see Balti liiga väljund ja see on meie noortele tüdrukutele arenemiseks väga hea. Ilma selleta ei kujutaks ettegi. Sel aastal visati nad kohe tundmatus kohas vette, nad polnud enne isegi naiste vastu mänginud ja kohe olid Balti liigas. Uskumatult tublid tüdrukud. Maia Dorbekule ka suur tänu selle eest. Nii paljud tüdrukud on astunud suure sammu edasi tänu Balti liigale. Loodan, et järgmisel hooajal tulevad kolmas-neljas võistkond juurde. See oleks küll väga tervitatav.
Millised on järgmised sammud ja mida peab TalTech tegema, et ka Balti liigas hakata ülespoole liikuma?
Meilt läheb Marie Sepp ära ja seetõttu on meil kindlasti vaja head mängujuhti. See mängujuht, kes toetaks tüdrukuid ja teeks teisi paremaks, tuleb leida kas siis Eestist või välismaalt. Eks komplekteerimise küsimus on rohkem Raido Ringmetsa rida. Muidugi ei teeks paha, kui meil oleks ka korvi all üks kahemeetrine, aga eks ole näha, kes meil järgmisel aastal olemas on.




