Mai keskel selgitati Jüris U14 vanuseklassi Eesti meistrid korvpallis, kui poiste hulgas võidutses Tartu Ülikool/KVL Ehitus ning tüdrukute konkurentsis realiseeris oma favoriidistaatuse kindlaks võiduks Audentese SK. Nagu mini-klassis ja poiste U13 võistlussarja puhul, oli Korvpall24 portaal taas kohal, et finaalturniirile jõudnud treenerite abil analüüsida meie U14 vanuseklassi üldist taset.
Nelja selles vanuseklassis oma võistkonna finaalturniirile tüürinud treeneriga rääkides sõnasid kõik justkui ühest suust, et huvitavaid kujusid on U14 poiste hulgas omajagu ning on nii osavaid noormehi kui ka korralikke pikki toorikuid. Mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi selles vanuses aga veel teha ei saa ning tähtis on, et poisid kõvasti tööd teeks.
Kuna finaalturniiril oli Rae Spordikool/Kiili SK peatreenerina võistlustules ka poiste U14 koondise peatreener Brett Nõmm, siis alustame noormeeste puhul just tema hinnangutega. Tüdrukute osas kuuleme aga kahjuks seda, et treenerid peavad neidude korvpallitrenni kutsumisel omajagu tegelema ka suhtumisega, “et see on ju poiste mäng”.
“Tase on suhteliselt ebaühtlane. On väga häid kujusid. Kuna olen ka U14 peatreener, siis olen neid poisse päris palju näinud. Huvitavaid kujusid on, aga kui vaadata Eesti geograafiat, siis suhteliselt palju on koondunud kõik Tallinna kanti. Pärnu ja Tartu on erandid, aga kõik ülejäänud on Harjumaa piirkonnas. Kindlasti on Võrumaal ka mõni väga osav korvpallur, aga kahjuks tema pole kuidagi siis pildile pääsenud. Sellest on kahju. Aga need poisid on alles 13-14-aastased ning praegu pole veel mõtet kedagi nimeliselt välja tuua,” lausus Nõmm.
Kui alates U16 vanuseklassist pannakse noortekoondised kokku klassikalisel moel, et peatreener kutsub talle silma jäänud mängijad kandidaatidena kokku ning valib siis sellest seltskonnast välja võistkonna, siis U14 vanuse hulgas käivad asjad teistmoodi. Põhjus on lihtne: ükski korvpalliga tegelev talent ei tohiks jääda kaardistamata.
“Koondise kogunemised on selles vanuses nii, et mitte peatreener ei kutsu, vaid on talendilaagrid. Klubide treeneritele saadeti välja info, et kui sa usud, et sinu 2008. aastal sündinud poiss on perspektiivikas, keda võiks koondise treenerid üle vaadata, siis on võimalus saata oma mängijaid kohale. Mina koos abitreenerite Märt Raami, Kustas Põldoja ja Mikk Päeskega vaatasime poisid üle. Mai lõpus tuleb veel üks viimane nelja regiooni kogunemine, kus kõik poisid, keda me praegusel hetkel pidasime kõige huvitavamaks, kutsuti sinna kohale,” selgitas Nõmm.
Brett Nõmme sõnul on U14 selline vanus, kus kaugeleulatuvaid järeldusi ei tohiks veel teha, kuna mõni noormees, kes kümne aasta pärast mängib meistriliigas või kusagil veel kõrgemal, pole veel korvpallitrenni jõudnudki. “Võib-olla on ta alles kergejõustikus või kus iganes. Tähtis on, et lapsed selles vanuses liigutaks. Mul on sel aastal tulnud trenni poisse, kes on nüüd otsustanud, et tahavad sporti teha. Aga kui sul pole mitte mingit baasi all, siis on suhteliselt keeruline. Kuigi mõni tulevane Eesti koondise staar võib-olla veel ei käigi korvpallitrennis, siis nüüd hakkab see vanus pihta, kus on vaja korralikult treenima hakata. Muidu võivad jääda mingid mängulugemise olukorrad või tehnilised elemendid väga puudulikuks,” arvas Nõmm.
Küsisime ka seda vanuseklassi väga hästi tundva treeneri käest, kas finaalturniiril nähtud tänapäevane kiire ja agressiivne mängustiil on ka juba alla 14-aastastel läbivaks. “Need võistkonnad küll finaalturniirile ei jõudnud, aga oli ka selliseid, kes väga rahulikult võtsid hoo maha ja mängisid nii. Aga mina õpetan oma poistele sellist mängustiili seetõttu, et nad suudaks suurtel kiirustel teha õigeid otsuseid, suudaks teha pause ja hinnata olukordi, kas on 1-1 olukord ja minna läbi või teha paus. Eks pick & roll tuleb ka selles vanuses juurde, aga taktika pole selles eas veel nii tähtis. Loomulikult peame mingeid taktikalisi asju hakkama järjest juurde panema, aga praegu on põhiline individuaalsete oskuste pidev arendamine.”
Ka nädalavahetuse võidukalt lõpetanud Tartu Ülikool/KVL Ehituse meeskonna peatreener Olari Narits on U14 poiste üldise taseme kohta pigem tagasihoidlikult positiivselt meelestatud. “Selles vanuses on päris palju huvitavaid kujusid. Me mängisime näiteks veerandfinaali Pärnuga, kes kahjuks oli sel aastal teises divisjonis. Seal on päris mitu kihvti poissi. Siin vanuses on pikki poisse ja on osavaid poisse… päris huvitav aastakäik. Toorikuid on kindlasti ja tehakse tööd. Kuus-seitse on päris võrdsed võistkonnad, kui Pärnu ja Keila oleksid ka esimeses divisjonis. Kui palju neid aastakäike ikka on, kus kuus-seitse väga kihvti tiimi on?”
Ka aastate jooksul mitmeid aastakäike üles kasvatanud Narits kinnitas, et kiire ja agressiivne mängustiil on tema jaoks loogiline valik: “Eks vahepeal tuleb poisse natukene jahutada ka, aga algusest peale oleme rõhunud sellele, et peab jooksma ja kui mõni mängija on eespool, siis tuleb talle sööta. Sellest on see sisse jäänud ja me jookseme päris ilusti.”
Hooaja pronksmedalitega lõpetanud TalTech BS/Altiuse juhendaja Romil Jermakov sõnas: “U14 on palju tugevam kui näiteks U13 vanuseklass. Esimesed neli võistkonda on päris võrdsed ja sealt edasi mõned tiimid, kes tulevad, nendega polnud samuti üldsegi kerge. Niimoodi mõeldes ütleks isegi, et kuus-seitse üsna võrdset võistkonda on. Huvitavaid kujusid on omajagu.”
Pikalt on Eesti korvpallis räägitud, et vene emakeelega noormehed ei jõua korvpallis isegi meistriliiga tasemele, rääkimata siis rahvuskoondisest. Omal ajal meistriliiga tasemel proovida saanud Jermakov on Altiuse klubiga vene emakeelega noormehi vähemalt noorteklassides jõuliselt kõrgesse mängu toomas ning lootus on, et tulevikus näeme mõnda neist ka profikorvpallurina laineid löömas. Väikese isutekitajana saame välja öelda, et Jermakoviga on Korvpall24 portaalis tulemas ka pikem intervjuu, kus lahkame üsna sisukalt ka seda teemat, miks kõrgliigas on pikalt olnud kohalike vene emakeelega korvpallurite põud.
Taaskord saab meie ülevaates sõna ka Saku KK treener Märt Raam, kes lisaks mini-klassi võistkonnale pääses finaalturniirile ka U14 vanuseklassis. Lõpuks tuli leppida neljanda kohaga, aga endale omaselt oli mees väga positiivne ja optimistlik. “U14 vanuseklassis on füüsiliselt tugevaid toorikuid. Tartu on väga ühtlane tiim, Raes on poisid väga tublid, Altiusel on üks väga pikk poiss ning ka mul on üks pikk toorik, kellega on vaja kõvasti tööd teha. Materjal on tulevikku silmas pidades täitsa okei, aga tööd on veel kõvasti vaja teha,” sõnas Raam.
Kiire mängustiili kohta arvas Raam, et tänapäeva korvpall ongi üsna lihtne, aga selle edukaks mängimiseks tuleb olla individuaalselt ja füüsiliselt võimekas: “Ka U14 klassis, kui on võimalus, siis mängitakse üks-ühte ja olen pannud tähele, et paljud võistkonnad proovivad palju läbi murda ning mängivad käest kätte. Pigem siis üks-ühe pealt. Kui oled tänapäeval üks-ühes tehniliselt meisterlik, siis on võimalik tegutseda selliselt viis mängijat väljas. Tihti mõtlen ise, et võib-olla läheme isegi liiga palju liikumiste peale. Lihtne mäng, mine üle ja pane kotti. See on igal tasemel nii.”

Tüdrukute U14: tiimide arv on okei, aga tase väga ebaühtlane
Tüdrukute U14 vanuseklassis oli täielikuks valitsejaks Audentese Spordiklubi naiskond, kes ka finaalkohtumise Pärnu Spordikooli vastu võitis rohkem kui 60 punktiga. “Arvuliselt on kümme naiskonda okei, aga tuleb arvestada, et viimased võistkonnad on kõik nooremad ja seal on 2009. ja 2010. sünniaastaga tüdrukuid väga palju. Aga kindlasti on kümme oluliselt parem, kui oleks näiteks vaid kuus tiimi,” mõtiskles Audentese peatreener Andra Viirpalu.
“Eks selline see tase on, nagu on. Väga palju on nooremaid mängijaid osalemas. Meie (Audentese SK – toim.) polegi tegelikult saanud ühtegi väga tugevat matši. Oleme mänginud küll selliseid +20 või +30 kohtumisi, aga siis on meil põhimängijaid puudu olnud. Täiskoosseisuga olemegi sel aastal väga vähe mänginud. EYBL oli see, mis meile andis õiged mängud,” sõnas Viirpalu, et ilma rahvusvahelise väljundita oleks nende jaoks hooaeg üsna nukker olnud.
Viirpalu tõi välja ka huvitava mõtte seoses meil viimasel paaril aastal olnud olukorraga: “Muidugi võiks see tase parem olla, aga selles vanuses määrab väga palju ka kaks aastat COVID-it. Tüdrukud olid U12 vanuses, kui hooaeg poole pealt läbi sai ning nad pole pärast seda korralikult mängida saanud. Põhimängijad võib-olla on, kes mängisid eelmisel aastal ka U16 kaasa. Aga nad pole saanud tavapäraselt treenida. Selle aasta pealt on näha, et neil lastel, kes sel aastal on korralikult treeninud, on kevadeks tulnud areng.”
Pärnu Spordikooli naiskonna peatreener Katrin Kallit oli Viirpaluga sama meelt, et kümme naiskonda ühes vanuseklassis osalemas on korralik number: “Ma arvan, et naiskondade arv on päris okei. Võrreldes teiste vanuseklassidega vähemalt. Aga tase on väga seinast seina kõikuv. Materjali koondiseks tegelikult on. On mitmeid väga ägedaid kujusid.”
Küsisime Kallitilt, kuidas tüdrukuid korvpalli juurde saada, et kandepind laieneks ja tase saaks tõusta? “Oi, jummel… (Mõtleb.) Küsime seda Kalle käest. Kalle meil nüüd ka Pärnus võttis tüdrukud,” pöördus Kallit teise treeneri Kalle Kollini poole.
“Tüdrukute gruppi kokku saada on raske. Ja tüdrukute treenimisel on teatavad spetsiifilised asjad. Seal peab väga mõtlema, mida ütled. Hästi soojalt tuleb justkui nõu anda ning häält ei saa tõsta, nagu poiste puhul on tavaline. Grupi kokku saamine on miljoni dollari küsimus,” arutles Kollin.
“Jah, see on tõesti miljoni dollari küsimus,” nõustus Kallit. “Siin Tallinnas on ehk rohkem lapsi, aga samas on ka ahvatlusi rohkem. Aga eks Pärnus ka tantsitakse ja võimeldakse. Kui lähed kuskile messile tüdrukuid korvpallitrenni kutsuma, siis osad emad ütlevad otse näkku, et see on ju poiste mäng. Need neiud, kes korvpalli juures on, hoiame neid ja tegeleme nendega ning proovime võtta nendest maksimumi,” lisas Kallit.
Rapla KK naiskonnaga hooaja pronksmedalitega lõpetanud Kustas Põldoja oli eelnevalt kõnelenutega sama meelt: “Tase on väga ebaühtlane. Aga hea, et meil on kümme satsi tegutsemas. Eelmistel aastatel on minu arvates olnud veidi vähem. Võimalik, et ka seetõttu on tase olnud veidi ebaühtlasem. Kui turniiritabelit vaadata, siis ühepoolseid mänge oli omajagu. Aga kõik mängisid esialgu läbi ainult ühe ringi ja siis löödi tabel laiali, ülemine ots jätkas omavahel ja alumine omavahel. See oli hea liigutus. Kuigi tase on ebaühtlane, siis on hea meel, et satse on kümme. Pigem las olla rohkem võistkondi, et oleks korvpalli juures rohkem tüdrukuid.”
Küsisime Põldojalt ka kinnitust Andra Viirpalu koroonapandeemia mõttekäigule. “Kindlasti selles (COVID-i) jutus on iva sees. Muudkui paned trenni, osaliselt veel kodutreeningud, ja mängida ei saa, väga lõbus see kindlasti polnud. Mingil ajal pidigi ainult kodus toimetama, kes kuidas siin trenne tegi, kas video vahendusel või mingit muud moodi,” nõustus Rapla treener kolleegiga.
Korvpall24 plaanib tänavusel kevadel selliselt läbi käia kõik noorteklassid. Mini-klassi ehk U12 vanuserühma lugu on juba loetav SIIT ja poiste U13 artikkel SIIT. Järgnevate nädalate jooksul on oodata hinnanguid ka U16 ja U18 vanuserühmadele. Ehk iga järgmise looga jõuame otsesele rahvuskoondise järelkasvule üha ligemale.




